KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-18-1926

) § 1047 kohaldamiseks 16 2-18-19267 vajalikud asjaolud. Maakohus ei ole tuvastanud ühegi järeldusliku faktiväite tõele vastavust või mittevastavust, samuti mitte ühegi kostjate poolt avaldatud ebaõige järeldusliku faktiväite avaldamise õigusvastsuse puudumist.

1. Maakohus on otsuses rikkunud põhjendamiskohustust, sedastades, et järelduslike faktiväidete osas on tõendatud asjaolude valguses väidete avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Maakohus ei ole aga viidanud ühelegi tõendile, mida kohus silmas pidas ning kust selline järeldus tuli. Maakohtu järeldused, et järelduslike faktiväidete avaldamine oli õiguspärane, on ekslik ega põhine asjas kogutud tõenditel.
2. Maakohtu järeldus, et kostja II ja kosja II ei ole õiged kostjad, sest kostja I kasutab neid oma majandustegevuses, mistõttu tuleb nende tegevus omistada kostjale I, on vastuolus seadusega ning väljakujunenud kohtupraktikaga. Hagejad on vabad valima, kas esitada oma nõudeid kõigi kostjate vastu või neist üksnes osade vastu. Maakohus on alusetult jätnud hagejate hagi kostja II ja kostja III vastu läbi vaatamata. Maakohus oleks pidanud hagi kostjate II ja III suhtes läbi vaatama ning rahuldama.
3. Maakohus oleks pidanud rahuldama

§ 1043

alusel hageja I ja hageja III kahju hüvitamise nõude ning

§ 1055lg 1 alusel hagejate nõude kostja I vastu rikkumise lõpetamise nõudes.

Vastustajate seisukoht

1. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus tühistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja II hagi kostjate II ja III vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudes läbi vaatamata ning kostja I vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagejate I–III hagi ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes ja hageja I ja hageja III hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kostjate II ja III vastu läbi vaatamata ning selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ja jätab hagi eeltoodud nõuetes rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab hagi tagamise abinõud. Ülejäänud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate I–III hagi kostja I vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes, hagejate I ja II hagi kostja I vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning jaotas menetluskulud, jääb otsus muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, sest maakohtu otsuse osalise tühistamise aluseks ei ole kaebuse väited. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
3. Hagejad on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega hagi jäeti osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1). 17 2-18-19267
4. Maakohus rikkus TsMS §-s 439 sätestatut, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. See rikkumine on oluline ja ringkonnakohus peab maakohtu lahendi kõnealuses osa tühistama kaebuse väidetest olenemata. Hageja II ei ole esitanud kostjate II ja III vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Seega on maakohus põhjendamatult jätnud hageja II hagi kostjat II ja III vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata. Hageja II ei ole esitanud nõudeid ka kostja I vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, mistõttu on maakohus põhjendamatult jätnud hageja II hagi eeltoodud nõudes rahuldamata. Hagejad ei ole esitanud hagi kostja II ja kostja III vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes, mille maakohus jättis läbi vaatamata. Maakohtul ei olnud alust teha otsustusi nõuete kohta, mida hagis ei olnud esitatud. Lähtudes eeltoodust ei ole ka ringkonnakohtul alust teha otsustusi nõuete osas, mida pole esitatud.
5. Maakohus on vastuoluliselt hinnanud hagejate I–III nõudeid ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja hageja I ja hageja III nõudeid mittevaralise kahju hüvitamiseks kostjate II ja III vastu sisuliselt, leides, et need tuleb jätta rahuldamata, kuid leidnud ka, et hagejate nõuded tuleb üldse jätta läbi vaatamata

§ 1054alusel.

Maakohus on ebaõigesti jätnud hagejate nõuded kostja II ja III vastu läbi vaatamata. Asjaolust, et kostja I, kasutades kostjaid II–III oma majandustegevuses, võib vastutada kostjate II–III poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest, ei välista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist kahju põhjustanud isikute endi vastu.

§ 1054

ei reguleeri ega välista kahju põhjustanud isiku enda deliktilist (solidaarset) vastutust kannatanu ees (

IV komm

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. 52.

§ 1047

lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

§ 1047

lg 4 18 2-18-19267 võimaldab nõuda ebaõige faktiväite (andmete) ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest.

§ 1047

lg 1 kohaselt on isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047

tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. Vastavalt

§ 1047

lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega isiku au teotamisest tulenev kahju hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab seda, et faktiväide oleks hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine oleks õigusvastane. Au teotava faktiväite õigusvastasus oleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest (RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 31). Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, ei ole iseenesest õigusvastane

§ 1047lg 2 järgi.

Seega ei ole

§ 1047

lg 2 alusel nõude rahuldamiseks alust, kui avaldaja tõendab, et väidetu vastab tegelikkusele ega ole õigusvastane (RKTKo 20.06.2012, 3-2-1-169-11, p 12). Au või mainet kahjustav võib siiski olla tõele vastavate lausete avaldamise kontekst.

§ 1047

lg 3 kohaselt hoolimata § 1047 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. 53.

§ 1055

lg 1 järgi, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist.

1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle kas kostjate avaldatud väidetest järelduvad järgmised kaudsed faktiväited:
2. „X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha“ (a, d).
3. „Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit eurot“ (f).
4. „Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Y tegevuse tõttu omandas Pirita kinnistu hoopis teine äriühing“ (a, c, f, g, h, i, j, k, q).
5. „Noortefondi antud laenu eest summas 12,1 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid“ (e, f, g, h, q).
6. „Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele“ (a, b, c, h, i, q).
7. „X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt“ (a, b, c, f, g, h, i, k, q).
8. „Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse“ (f, g, h, j, k).
9. „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Regati puiestee 3 kinnisasja võõrandamisega Poola taustaga korporatsioonile ICON“ (a, b, c, f, l, m, o, p, q).
10. „Noortefond kandis seoses hageja II juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi umbes 10 %.“ (a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p ,q).
11. „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes 10 miljonit eurot“ (a, b, c, e, f, g, h, i, m, o, p, q).
12. „Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga“ (a, b, c, m, n, o, p, q).
13. „X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ (a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q).
14. „Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“(a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q). 19 2-18-19267
15. „Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid“ (a, b, c, e, f, g, h, i, j, k, m, n, o, p, q).
16. „X väited tehingute kohta ei ole õiged“ (w).
17. „X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu” (t, u, v , x, y).
18. „X on altkäemaksu andnud isik“ (r, t, u, v , x, y).
19. „Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja Keskerakonnale raha tasumisega“ (s, t, u, v , x, y).
20. Riigikohus on leidnud, et ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo 28.04.2021, 2-18-17980, p 19). Faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antavas hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 19.02.2008, 3-2-1-14507, p 13). Seejuures on Riigikohus möönnud, et lause võib sisaldada üheaegselt nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid (RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27).
21. Maakohus on otsuses selgitanud, et kohus peab faktiväidete ja väärtushinnangute eristamiseks kindlaks tegema, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele on avaldanud ning pooled ei vaielnud selle üle, et keskmine mõistlik televaataja on võrdsustatav mõistliku isikuga. Maakohus märkis otsuses, et analüüsib mõistliku inimese arusaama järgi kas kostjate avaldatud väited, mida hagejad kostjatele ette heidavad, on järeldatavad kaudsed faktiväited või väärtushinnangud. Samas on maakohus vastuoluliselt hagejatele ka ette heitnud, et hagejad ei ole tõendanud kuidas mõistlik televaataja sai jõuda järeldusteni, milliste faktiväidete avaldamist hagejad kostjatele ette heidavad. Kuna avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid, siis on ebaõige maakohtu etteheide hagejatele, et hagejad ei ole tõendanud mõistliku inimese arusaama. Samas ei ole tegemist sellise olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, et järeldada, et hagejad poleks aru saanud tõendamiskoormisest. Hagejad pidid tõendama faktiväidete avaldamist ja põhistama nende au teotavat iseloomu ning kostjatel tuli tõendada faktiväidete tõesust (

§ 1047lg 2; RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 13).

Lisaks tuli kostjatel tõendada süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid (

§ 1047lg-d 1 ja 3, § 1046 lg 1 teine lause ja lg 2, § 1050).

Asja materjalidest on näha, et pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli hagejatele tõendamiskoormis selge. 57. Maakohus leidis, et mõistliku isiku arusaama järgi ei ole kostjate avaldatud väidetest võimalik järeldada hagejate väidetud faktiväiteid. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et asjaolust, kui maakohus ei tuvastanud hagejate sõnastatud kaudsete faktiväidete avaldamist ning möönis, et äärmisel juhul võib kostjate väidetust hagejate sõnastatut kasutades tegemist olla väärtushinnangute avaldamisega, ei selgu maakohtu seisukohta, kas kostjad avaldasid faktiväiteid või väärtushinnanguid. Olukorras, kus hagejad peavad tõendama faktiväidete avaldamise ning maakohus tuvastas, et hagejate väidetud faktiväiteid pole avaldatud, s.o need pole kostjate avaldatust järeldatavad, on maakohtu seisukoht faktiväidete avaldamise või mitteavaldamise kohta jälgitav. Selliselt on maakohtu otsusest aru saanud ka hagejad, kui on 20 2-18-19267 apellatsioonkaebuses märkinud, et maakohus on otsuses leidnud ekslikult, et kostjate otsestest faktiväidetest ei ole võimalik tuletada hagejate märgitud kaudseid faktiväiteid. 58. Kuna kaudsed faktiväited, mille avaldamist hagejad kostjatele ette heidavad, on seotud 07.11.2018 „Pealtnägija“ saates avaldatuga, siis on asjakohane tuvastada hagejate märgitud faktiväited konkreetse vaidlusaluse saate sisu raames, sh arvesse võttes vahetult enne saadet tehtud reklaami. Samas ei saa nõustuda hagejatega, et mõistliku televaataja kui mõistliku isiku arusaama 07.11.2019 Pealtnägija saate avaldatust ja hagejate väidetud kaudsete faktiväidete järeldamist tuleb hinnata lisaks kostjate II ja III poolt 07.11.2018 „Pealtnägija“ saates avaldatule koosmõjus kostja I Facebooki kontol vms tehtud postitustega. Kolleegium ei pea iseenesest mõistetavaks, et mõistlikuks saab pidada, et isik, kes vaatab vaidlusalust „Pealtnägija“ saadet, on samal ajal kursis ka „Pealtnägija“ Facebooki konto postitustega, et järeldada mõistliku inimese arusaama saates avaldatud väidete kohta muu hulgas Facebooki andmetele tuginedes. 59. Pooled ei vaielnud, et kostja II avaldas esimese loo sissejuhatuses „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku“ (

1. a)ja „Tänaseks välja tulnud tõendid viitavad, et Noorsoofondist pumbati fiktiivsete arvete alusel ehitusfirmale tohututes kogustes raha, millest sajad tuhanded jõudsid ringiga läbi varifirmade tagasi fondi juhtideni. Lugu on detailiderohke, aga meie jaoks on huvitav, et enamuse väidetavalt fiktiivsetest arvetest esitasid Eestis registreeritud ettevõtted, mis kuuluvad või on muul moel seotud Tallinnas elava soome ärimehe Xga“ (d). Hagejate selgituste kohaselt on samal ajal, kui kostja II eeltoodud väiteid saates avaldas, näha skeemi, mis kujutab raha liikumist Noortefondist ehitusfirmale, ehitusfirmalt edasi Xle kuuluvatele või Xga seotud äriühingutele, viimastelt omakorda edasi Noortefondi juhatuse liikmetele ning avaldatakse hagejast I visuaalne kujutis, mistõttu hagejate arvates järeldab mõistlik isik järgmise faktiväite 1: „X omandis olevad või muul viisil Xga seotud Eestis registreeritud äriühingud on esitanud Soome ehitusfirmale fiktiivseid arveid ja saanud fiktiivsete arvete alusel raha.“. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et esitatust saab järeldada väite, et igal juhul X omandis olevad või muul viisil temaga seotud äriühingud on esitanud fiktiivseid arveid ja saanud nende alusel raha. Kolleegium nõustub maakohtuga, et mõistliku isiku arusaamast lähtudes ei ole võimalik kostja II avaldatust järeldada hagejate eeltoodud kaudset faktiväidet, vaid väärtushinnangut. Noortefondist Soome ettevõtjatele suurte rahasummade saamisel, et kanda need kohe edasi sama Noortefondi juhtkonda kontrollivatele äriühingutele ei saa mõistliku isiku arusaama järgi pidada tavapäraseks sisukaks majandustegevuseks. Kuna saates räägitakse miljonite õhku haihtumisest ja „väidetavatest“ fiktiivsetest arvetest, siis on põhjendatud arvata, et mõistlik isik saab esitatust aru tõstatatud kahtlusest, et esitatud arvetel ei pruukinud olla majanduslikku sisu. Arvestades esitatud väiteid ja näidatud raha liikumise skeeme, kus raha on liikumises ja miljonid kaovad, siis on põhjendatud avaldada kahtlust, kas esitatud arved on majandusliku sisuga või siiski mitte, s.o „väidetavalt“ fiktiivsed. Selliselt antud hinnangut „väidetavalt“ fiktiivsed saab pidada hinnanguks arvete alusel tehtud tehingutele. Kohtupraktikas on leitud, et ka õiguslikke hinnanguid saab pidada väärtushinnanguteks (RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 19). Nii on väärtushinnanguga tegemist siis, kui isik on avaldanud oma subjektiivsest õigustõlgendusest lähtudes teise isiku kohta andmeid, mis sisaldavad sh andmete avaldaja juriidilisi arusaamu (TrtRnKo 31.03.2021, 2-19-16880, p 10.1; TlnRnKo 16.01.2023, 2-21-11090, p 74). 60. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja III avaldas, et „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ (f), kus samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud 21 2-18-19267 Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Pooled ei vaidle, et olid lisatud ka fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmeid. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et eeltoodud lausetest ja saate konteksti arvestades järeldab mõistlik isik faktiväite 2, et „Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit eurot.“ Kuna investeerimisleping sõlmiti Noortefondi, Brave Capital OÜ ning Pirita Holding OÜ vahel 30.09.2015, siis ei järelda mõistlik isik, et laenu andmisest neile saab järeldada ilmtingimata laenu andmist Xle ja Brave Capital OÜ-le, mitte hinnangule investeerimislepingule. Investeerimislepingu alusel laenas Noortefond Pirita Holding OÜ-le 12,1 miljonit eurot ja Brave Capital OÜ osales lepingu eeltingimuste kohaselt laenusaaja osaniku ja kontrolliva isikuna, kelle ülesandeks oli laenusaaja eest taotleda laenu väljamaksmist, teostada järelevalvet laenusaaja üle ning kontrollida laenu kasutamist laenusaaja poolt. Saates ei ole ka väidetud, et hageja II asutas Pirita Holding OÜ, mistõttu võiks hagejate sõnul järeldada, et kostjate loodud ettekujutuse kohaselt laenati raha hagejale I ja hagejale II. Saates räägitakse, et Pirita Holding OÜ asutas Noortefond. Asjaolu, et saates KP väitis, et investeerimislepingu alusel anti Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit, ei luba samuti mõistlikult järeldada, et selline väide oli kostjate poolt esitatud ja selline mulje tehingute jadas kui faktiväitest jäi. Seega on põhjendatud järeldada, et mõistliku isiku arusaama kohaselt saab avaldatut pidada siiski väärtushinnanguks, mis rajaneb selles osalevate isikute ja nende vastavate kohustuste omavahelise loogilise seose analüüsil. Kostjad avaldasid saate eelkõige Soome Noortefondist „õhku haihtunud miljonitega“ ja selleks ajaks Eesti ja Soome ajakirjanduses juba kajastatud teemal, mistõttu on põhjendatud arvata, et tegemist oli avalikkust huvitava teemaga. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on seisukohal, et kui isik on mingis avalikkust huvitavas küsimuses väljendanud segiläbi faktiväiteid ja arvamusi, tuleb neid avaldusi pigem hinnata väärtushinnanguks ja mitte nõuda nende tõele vastavuse tõendamist (Nilsen ja Johnsen vs. Norra, 23118/93, 25.11.1999, p 50). EIK on olnud avaldatu faktiväiteks klassifitseerimisel kriitiline ka olukorras, kus isiku õigusliku iseloomuga rikkumisele viitav etteheide teise isiku vastu kvalifitseeriti faktiväiteks, kuigi oleks piisanud sellest, et hinnata, kas isiku avaldatud väärtushinnangul on piisav faktiline alus (Matalas vs. Kreeka, 1864/18, 25.03.2021, p-d 47–53). Kolleegiumi arvates ei ole võimalik järeldada saate konteksti ja konkreetselt kostjate väidetust kaudset faktiväidet, et „Noortefond andis investeerimislepingu alusel Xle ja Brave Capital OÜ-le laenu 12,1 miljonit eurot.“, arvesse võttes ka, et kogu saates antakse pigem hinnanguid seostele ja tehingutele, mille lõpptagajärjeks on Noortefondi miljonitesse ulatuv kahju. 61. Pooled ei vaielnud selle üle, et saates avaldasid kostjad, st kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja III: „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. (f); kostja II: „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu 22 2-18-19267 projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab: „Päris paljud asjad on valest.“ (g); kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); kostja II: „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ (i); kostja II: „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab: „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ (j); kostja II: „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ (k); kostja II esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi […].“ (q). Kolleegium ei nõustu, et saates avaldatust saab mõistliku isiku arusaamast lähtudes järeldada hagejate kaudset faktiväidet 3, et „Noortefond pidi omandama Pirita kinnistu, kuid X, Brave Capital OÜ ja/või Y tegevuse tõttu omandas Pirita kinnistu hoopis teine äriühing.“ Kolleegiumi hinnangul ei ole esitatud väidetest võimalik järeldada mõistlikul isikul, et Noortefond oleks ilmtingimata pidanud omandama Pirita kinnistu. Kostja II ei ole väitnud, et Noortefond oleks kinnistut soetanud või seda kavatsenud. Seetõttu ei ole põhjendatud ka neid väite siduda kinnistu omandamisega. Olukorras, kus televaatajatele antakse ülevaade erinevatest tehingutest, mis tekitavad kahtluse selles, kas need on majanduslikult mõistlikud, ei ole võimalik järeldada väidet, kas Noortefond pidi omandama või ei pidanud omandama Pirita kinnistut. Kolleegiumi arvates on eelnimetatud väite puhul tegemist väärtushinnanguga Pirita kinnistuga seotud tehingutele tervikuna, mille puhul avaldatakse imestust, et kui tehingusse, mis on muu hulgas seotud Pirita kinnisasja omandamisega, panustatakse sedavõrd palju raha, siis on kummastav, et on tehtud sedavõrd palju küsimusi tekitavaid tehinguid, sh küsimus sellest, et Noortefond ise kinnisasja omanikuks polegi. 62. Pooled ei vaidle, et kostja III avaldas saates: „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“ (e); ja : „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ (f); ning kostja II avaldas: „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab: „Päris paljud asjad on valest.“ (g); Saates avaldas kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); Saates avaldas kostja II esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi […].“ (q). Kolleegiumi hinnangul ei ole mõistliku isiku arusaama järgi võimalik avaldatud väidetest järeldada hagejate väidetud faktiväidet 4, et „Noortefondi antud laenu eest summas 12,1 23 2-18-19267 miljonit eurot tuli omandada kinnisasi, kuhu rajada sotsiaalkorterid.“ Saates on püstitatud küsimus, miks riikliku taustaga fond peaks olema seotud Pirita kinnistu arendamisega või soetamise rahastamisega. Asjaolust, kus saates püütakse saada selgust tehingute jadast ning tsiteeritakse ka väites e ajakirjanikku, mille kohaselt ei saa Pirita projekti seostada sotsiaalkorteritega, ei ole võimalik järeldada ka hageja väidetud väitest muud kui väärtushinnangut Noortefondiga seotud tehingute sisule. 63. Pooled ei vaidle, et saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja II: „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. […]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ (b); kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); kostja II: „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ (i); kostja II esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi […].“ (q). Kolleegium ei nõustu, et saates eeltoodud avaldatust saab mõistliku isiku arusaamast lähtudes järeldada hagejate kaudset faktiväidet 5, et „Pirita Holding OÜ tegi suures ulatuses alusetuid makseid Xle või temaga seotud isikutele.“ Faktiväitena ei saa käsitada hinnanguid „suures ulatuses“ ja „alusetu makse“. Hagejate viidatud ja saates kõlanud väidetest ei ole tuletatav summade suurus. Kostja II on otsesõnu viidanud juhtimistasudele, mistõttu pole põhjendatud järeldada justkui poleks olnud tehingute kohta, mida hagejad nimetavad alusetuteks, mingeid selgitusi. Mõistlik isik saab ka hagejate esitatud järelduslikust faktiväites aru kui väärtushinnangust. Arvestades saates esitatud eeltoodud väiteid on põhjendatud arvata, et ka Pirita Holdingu maksete puhul on saates avaldatud vaid hinnanguid nii maksete suurusega seoses kui selle kohta, kas nendel maksetel on ka mõistliku kõrvalseisja jaoks majanduslik sisu või siiski mitte, arvestades olukorda, et miljonid on kadunud. 64. Pooled ei vaidle, et saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja II: „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. […]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ (b); kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja III: „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende 24 2-18-19267 Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. (f); kostja II: „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab: „Päris paljud asjad on valest.“ (g); kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); kostja II: „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ (i); kostja II: „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ (k); kostja II esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi […].“ (
2. q)Kolleegium ei nõustu hagejaga, et eeltoodud väidetest järeldub mõistliku isiku arusaama kohaselt faktiväide 6 „X ja/või Brave Capital OÜ ei kasutanud Noortefondi antud laenu sihipäraselt.“ Kolleegium nõustub kostjatega, et mingisuguse tegevuse sihipärasuse hindamine eeldab sihi tuvastamist ja seeläbi hinnangu andmist, mis ka käesoleval juhul kujuneb subjektiivsest arvamusest. Olukorras, kus saates esitatud eeltoodud väidete pinnalt tekib mõistlikul isikul küsimus, miks sellised tehingud, sh laenutehing tehti ja kas on põhjendatud arvata, et tehingud olid majanduslikult kasulikud, siis on tegemist siiski vaid hinnangutega ja seda siis ka Noorterfondi laenu sihipärase kasutamise kohta. Mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldub tehingute jada kirjeldustest väärtushinnang. 65. Saates avaldas kostja III: „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. (f); kostja II: „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab: „Päris paljud asjad on valest.“ (g); kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); kostja II: „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab: „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ (j); kostja II: „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ (
3. k)25 2-18-19267 Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik eeltoodud väidetest mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldada faktiväidet 7, et „Noortefond ostis mitu korda Pirita Holding OÜ-s osaluse.“ Saates ei ole väidetud ja saatest ei jää kõlama, et Noortefond oleks mingite osade eest mitu korda tasunud. Erinevaid tehinguid kirjeldades ja neid hinnates on võimalik mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldada nendest väärtushinnangut. Kõrvalseisjana tehinguid kirjeldades ja hinnates ei pruugi selguda tehingutegijate endi arusaama tehtust, kuid sellest ei ole ka võimalik järeldada faktiväiteid. 66. Vaidlust ei ole, et saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja II: „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. […]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ (b); kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja III: „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. (f); kostja II: „Rikkudes uue juhtkonna hinnangul keeldu, müüs Haaro aprilli algul kogu Pirita kupatuse Poola taustaga korporatsioonile ICON 13.5 miljoniga, millest 10 miljonit oli raha ning ülejäänud võlgade tasaarveldus.“ (l); kostja II: „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ (m); kostja III: „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ (o); ning saates avaldati: „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ (p); kostja II avaldas esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi […].“ (
4. q)Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik eeltoodud väidetest mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldada faktiväidet 8, et „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Regati puiestee 3 kinnisasja võõrandamisega Poola taustaga korporatsioonile ICON.“ Saates on otsesõnu öeldud, et selle tehingu tegemisega oli seotud Noortefondi endine juhatuse liige AEH. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et iseenesest ja saate foonist tulenevalt saab kõikvõimalikke väiteid siduda kõigi hagejatega. Mõistliku isiku arusaama kohaselt saab erinevatest väidetest, kus on kirjeldatud erinevaid tehinguid, järeldada siiski kõrvalseisja arusaama toimunust, s.o väärtushinnangut. 67. Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja II: „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. […]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen 26 2-18-19267 Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ (b); Saates avaldas kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja III: „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2.7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“ (e); kostja III: „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. (f); kostja II: „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab: „Päris paljud asjad on valest.“ (g); kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); kostja II: „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ (i); kostja II: „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ (m); kostja III: „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ (o); avaldati: „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ (p); kostja II avaldas esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi […].“ (
5. q)Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik eeltoodud väidetest mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldada faktiväidet 10, et „Noortefond kandis seoses hageja II juhitud Pirita projektiga kulusid 17 miljonit eurot, saades tagasi kõigest umbes 10 %.“ ega faktiväidet 9, et „X, Brave Capital OÜ ja/või Y on põhjustanud seoses Pirita projektiga Noortefondile kahju umbes 10 miljonit eurot.“ Kuna väite tekkinud kahju kohta esitas Noorterfondi praegune juht KP, siis ei saa selle avaldamist ette heita kostjatele II ja III. Kostjad vaid kirjeldasid saates erinevaid tehinguid ja rahade liikumisi, kus Noortefondil oli tekkinud kahju, ning olukorras, kus on tõstatatud küsimusi, on siiski jäetud televaatajale hinnangu andmine. Seega on ka eeltoodud kahe väite puhul mõistliku isiku arusaama järgi tegemist väärtushinnangutega. 68. Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja II: „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis 27 2-18-19267 registreeritud ettevõtteid ja projekte. […]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ (b); kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja II: „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ (m); kostja III: „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust […].“ (n); kostja III: „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ (o); avaldati: „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ (p); kostja II avaldas esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi […].“ (
6. q)Kolleegium ei nõustu hagejatega, et eeltoodud väidetest järeldub mõistliku isiku arusaama kohaselt faktiväide 11 „Xle on Eestis algatatud kriminaalasjas esitatud kahtlustus seoses Noortefondiga seotud 3 tehinguga.“ Saates ei ole avaldatud väiteid Eestis algatatud kriminaalasjast. Väide, et „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust“, ei ole samastatav „kuriteos kahtlustatavaga“. Ka hinnangust „kahtlusalune“ ja „kuriteoteade“ ei ole võimalik järeldada ei algatatud kriminaalasja Eestis ega selles kriminaalasjas kahtlustuse esitamist. Kuna saates räägitakse kahtlusalustest ja kahtlusest ja ka kuriteoteatest, siis saab hagejate nimetatud faktiväidet mõistliku isiku arusaama kohaselt pidada väärtushinnanguks, mis on tehtud saates avaldatu pinnalt. 69. Saates avaldas kostja II esimese loo sissejuhatuseks: „Ka meie tänane avalugu on nagu üks korralik kelmiromaan, kus miljonid haihtuvad lihtsalt õhku.“ (a); kostja II: „Ülemöödunud nädalal anti prokuratuuri sisse kuriteoteade, milles väidetakse, et grupp Eesti ja Soome ärimehi rüüstas suurejooneliselt Soome rikast maksumaksjate fondi, kasutades selleks Eestis registreeritud ettevõtteid ja projekte. […]. Me uurisime seda teemat koostöös Suomen Kuvalehti ja Soome rahvusringhäälingu saatega MOT ning täna joonistame lahti Eestit puudutava osa.“ (b); kostja III: „Kahtluse kohaselt oli tegu ekstraklassi kantimisega, kus miljoneid liigutati nagu sõrmkübaramängus. Eriti üllatav, et üks põhikanal, kus väidetavasti Soome maksumaksja raha välja kirjutati, oli Eesti, sealhulgas suurejooneline arendusprojekt siin Pirital.“ Hagejate selgituste kohaselt visuaalselt on saates näha, et samal ajal viibib kostja III Pirital Regati puiestee 3 asuva kinnisasja juures, kus väidetavalt toimus suurejooneline pettus. (c); kostja III: „Kolmest Noorsoofondi Eestiga seotud tehingust mäekõrguselt suurim leidis aset siin Pirital, kus purjespordikeskuse kõrvale soetati 2,7 hektariline krunt, mida kuidagi esmapilgul ei saa seostada sotsiaalkorteritega, isegi soomlastele.“ (e); kostja III: „Lugu läheb aga veel müstilisemaks. Noortefondi partner valdavalt nende Eesti ärides on taas X. Esmalt sõlmitakse 2015 sügisel firmaga Brave Capital investeerimisleping, mille alusel laenas Noortefond neile 12,1 miljonit eurot.“ Samal ajal jutu taustaks on teleekraanil suur joonis, millel on kujutatud Noortefond ja Brave Capital OÜ ja nende vahel raha liikumine. Samuti on lisatud fotod, millel on kujutatud hageja III ja hageja I ning Noortefondi endised juhatuse liikmed. (f); kostja II: „X firma asutab omakorda ettevõtte Pirita Holding, mis ostab suurärimeeste AT, MV ja teistega seotud firmalt krundi TOPi keskuse kõrval. Tehing magusas mereäärses piirkonnas pälvib ka ajakirjanduse tähelepanu ning avalikustatud ostuhind on 10 miljonit eurot. Oluline 28 2-18-19267 nüanss on, et Soome fond pani mängu kogu projekti raha, ent ei saanud omanikuks.“ Sellele järgneb kohe saates lõik, kus KP avaldab: „Päris paljud asjad on valest.“ (g); kostja II: „Arenduse ümber toimetab suur hulk firmasid, millest lõviosa on taas seotud X või tema kaastöölistega. Tehingutes on palju peatükke, millest saaks omaette loo, kuid kokkuvõttes kahtlustab Noortefondi uus juhtkond, et X & kompanii lüpsid Pirita projekti erineval moel, võttes näiteks erinevate firmade kaudu kümnetesse ja sadadesse tuhandetesse ulatuvaid juhtimistasusid.“ (h); kostja II: „Kui Nuorisosäätiö andis laenu, ei kasutatud seda tegelikult Pirita objekti arenduseks, vaid on näha raha liikumist eri suundades?“ Millele KP vastas: „Jah, nii paljust oleme praeguseks aru saanud.“ (i); kostja II: „Nüüd läheb veel imelikumaks. Mingil hetkel paneb Nuorisosäätio ettevõtmisse veel raha juurde.“ Sellele osale järgneb saatelõik, kus KP avaldab: „Täiesti tõsi. 2018, selle aasta alguses ostis Nuorisosäätio taas Pirita osasid 5 miljoni eest.“ (j); kostja II: „Just nii keeruliste kombinatsioonide krooniks ostab Noortefond läbi oma Eestis asutatud tütarfirma ära Pirita Holdingu, mida ta juba niikuinii rahastas.“ (k); kostja II: „Ehk Noortefond, kes mattis projekti 17 miljonit, sai tagasi vaid umbes 10 protsenti investeeringust. Ülejäänud raha kantakse laiali muudele osapooltele, peamiselt eelmainitud laenulepingute ja konsultatsioonitasude ettekäändel.“ (m); kostja III: „Nii X kui enamik teisi kahtlusaluseid keelduvad kaamera ette tulekust […].“ (n); kostja III: „Kahtlusi süvendab aga, et Pirita polnud ainuke hävinguga lõppenud projekt. Noortefond ostis Xga seotud firmadelt Juhkentali tänaval krundi ja kortermaja Tartu maanteel.“ (o); avaldati: „Ta on praktiliselt kõigi tehingute keskmes. Kui vaadata Piritat, siis kogukahjumiks tuleb umbes 10 miljonit eurot. Kui vaadata Juhkentali tehingut, siis sellega kaasneb kahjum umbes 3 miljonit eurot. Kui arvutame kokku ka muud tasud, siis päris palju Nuorisosäätio raha on läinud firmadele, mis on härra X omanduses.“ (p); kostja II esimese loo üleminekul teisele: „Soomlased tegid soomlastele Tallinnas rehepappi […].“ (
7. q)Kolleegiumi hinnangul ei järeldu eeltoodud väidetest mõistliku isiku arusaama kohaselt faktiväidet 12, et „X pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid.“, faktiväidet 13 „Brave Capital OÜ pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid.“ ega faktiväidet 14 „Y pettis Noortefondilt välja miljoneid eurosid.“ Kas keegi pettis või ei petnud Noortefondilt välja miljoneid eurosid, on hinnanguline arvamus, s.o väärtushinnang, hagejate käitumisele. 70. Kostja III avaldas saates: „Läinud sügisel antud intervjuudes ütles X, et kasutas Toompea tehinguks pangalaenu ning tegu oli täiesti tavalise kinnisvara investeeringuga, mille tagant ei tasu luukeresid otsida. Ta keeldub “Pealtnägija” kaamera ette tulekust, aga saadab kirjaliku kommentaari, et on ärimees, kes ei ole iial olnud huvitatud avalikust tähelepanust. Seetõttu ei kommenteeri ta ühtegi tehingut, kuid need on kõik kooskõlas kohalike seaduste ja äritavaga ning notarite ja audiitorite kontrollitud. Samas on “Pealtnägija” käsutuses kohtuotsus, mis näitab, et Eesti Maksuamet kahtlustab üht teist X põhifirmat, mis figureerib otsapidi ka Noortefondi tehingutes, maksupettuses ja arestis ligi 400 000 euro eest talle kuuluvaid kinnistuid.“ (
8. w)Kolleegiumi arvates ei ole avaldatust mõistliku isiku arusaama järgi võimalik järeldada faktiväidet 15, et „X väited tehingute kohta ei ole õiged.“ Saates esitatust jääb mulje hinnangust, et kui hageja I ei kommenteeri ühtegi tehingut, kuid kõik tehingud on kooskõlas seaduste ja äritavadega, kuid saatetegijatel on kohtuotsus, kus Eesti Maksuamet kahtlustab hagejaga I seotud teist firmat, siis võib jääda siiski tehingute osas, mis on seotud hagejaga I, kahtluseid. Kuna saates on märgitud, et kohtuotsuse kajastatakse teist hageja I firmat, siis ei ole sellest võimalik teha järeldusi, et kostjad oleksid sellise väite meelevaldselt, et teha sellest järeldusi, pidades silmas kõiki hageja I väiteid tehingute kohta. Selliselt järeldatava väite puhul saab mõistliku isiku arusaam järgi pidada silmas hinnanguna, see on väärtushinnang. 29 2-18-19267 71. Saates avaldas kostja III: „[…]. Nii poliitkonkurendid kui vaatlejad kahtlustavad, et Toompea maja tehingus on midagi imelikku, aga ei suuda seda läbi hammustada.“ (t); kostja III: „Teine küsimus on hoone hind. Kokku maksis X firma BC 31 Holding maja eest kahes osas kokku 2,9 miljonit, millest linnale läks 1,1 miljonit ja erakonnale 1,8 miljonit. Selle hinnaga seoses ei taha kuidagi vaibuda jutt, et see hind oli kõrgem turuhinnast. Et siin oleks justkui raha juurde kirjutatud.“ (u); kostja III: „Kriitikud ütlevad isegi nii, et sinna sellesse lisahinda oli sisse pandud ärimeeste raha, kellel on vaja häid suhteid linnaga.“ (v); kostja III: „Miks me Toompea tehingu kallal norime? Nimelt selgub, et samal ajal kui X firma ostis Keskerakonna peamaja, tegi sama erakonna kontrollitud Linnavalitsus suurinvestorile kasuliku otsuse.“ (x); kostja III: „Ehk teisisõnu saab Xga seotud firma, samal ajal kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks teeb. Pole teada palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüb X juhitud firma Tammsaare tee 89a YIT Ehitusele, kes hakkab siia rajama kortermaja.” (
9. y)Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik eeltoodud väidetest mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldada faktiväidet 16 „X või X omandis olev BC 31 Holding OÜ tasus Keskerakonnale raha selle eest, et Tallinna linn kehtestaks vastusooritusena Xle vajaliku detailplaneeringu.” Väitest, et keegi kahtlustab midagi, ei ole võimalik järeldada iseenesest faktiväidet raha tasumise ja vastusoorituse vahel. Esitatu pinnalt hageja nimetatud faktiväidet saab mõistliku isiku arusaama kohaselt pidada hinnanguks selle kohta kuidas võis kujuneda Keskerakonna kontorimüügi hind. Eeltoodud väidetele lisades kostja II avaldatud küsimus: „[…] ja Q küsib, kes õieti on Tallinnas elav suurinvestor X.“ ei saa järeldada faktiväidet 17, et „X on altkäemaksu andnud isik.“ Mõistlik isiku arusaama järgi järeldab eeltoodud väidetest Keskerakonna kontorimüügi ja detailplaneeringu kohta ja saates kajastatud intervjuudest, mis ei kinnita mingeid kahtlusi, et tegemist on hinnanguga, s.o väärtushinnanguga. 72. Saates avaldas kostja III: „42-aastane X tegutseb Eestis alates 2010. aastast. Rohkem kui 90-st temaga seotud ettevõttest on keskne Brave Capital, mille kontor asub Tallinna Olümpia hotelli 14. korrusel ja mille portfellis on väidetavasti miljardi euro ulatuses investeeringuid üle maailma. See pole siiski ainult staažika kinnisvaraärimehe isiklik raha, vaid ta investeerib suures ulatuses ka teiste ärimeeste ja prominentide kapitali. Ehkki Brave Capitalil on aastate jooksul Eestis palju projekte, siis avalikkuses esindas firmat teine osanik Y.“ (s); kostja III: „[…]. Nii poliitkonkurendid kui vaatlejad kahtlustavad, et Toompea maja tehingus on midagi imelikku, aga ei suuda seda läbi hammustada.“ (t); Saates avaldas kostja III: „Teine küsimus on hoone hind. Kokku maksis X firma BC 31 Holding maja eest kahes osas kokku 2,9 miljonit, millest linnale läks 1,1 miljonit ja erakonnale 1,8 miljonit. Selle hinnaga seoses ei taha kuidagi vaibuda jutt, et see hind oli kõrgem turuhinnast. Et siin oleks justkui raha juurde kirjutatud.“ (u); kostja III: „Kriitikud ütlevad isegi nii, et sinna sellesse lisahinda oli sisse pandud ärimeeste raha, kellel on vaja häid suhteid linnaga.“ (v); kostja III: „Miks me Toompea tehingu kallal norime? Nimelt selgub, et samal ajal kui X firma ostis Keskerakonna peamaja, tegi sama erakonna kontrollitud Linnavalitsus suurinvestorile kasuliku otsuse.“ (x); kostja III: „Ehk teisisõnu saab Xga seotud firma, samal ajal kui käib Keskerakonna kontori müük, linnalt soodsa otsuse, mille ka kohe rahaks teeb. Pole teada palju planeering krundi väärtust tõstis, aga fakt on, et kuu hiljem müüb X juhitud firma Tammsaare tee 89a YIT Ehitusele, kes hakkab siia rajama kortermaja.” (
10. y)Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik eeltoodud väidetest mõistliku isiku arusaama kohaselt järeldada faktiväidet 18 „Brave Capital OÜ ja/või Y on seotud Keskerakonna kontorimüügi ja/või Keskerakonnale raha tasumisega.“ Kuna saates räägitakse Keskerakonna kontorimüügist 30 2-18-19267 ja selle hinnast, siis saab hagejate nimetatud faktiväidet mõistliku isiku arusaama kohaselt pidada väärtushinnanguks, mis on tehtud saates avaldatu pinnalt. 73. Lähtudes eeltoodust on kolleegiumi arvates kõik hagejate kaudsete faktiväidetena nimetatud väited väärtushinnangud, millega on avaldatud isiku subjektiivset hinnangut saates kirjeldatud isikute, tehingute ja nende seoste kohta. Ka Pealtnägija saate kokkuvõtlik ülevaade, mille kohaselt reklaamiti saadet järgmiselt: „Hiljuti ilmsiks tulnud tõendid ja tunnistused paljastavad, kuidas grupp soome ja eesti ärimehi rüüstasid aastaid halastamatult ja suurejooneliselt rikast Soome riigifondi, kasutades selleks suuresti Eestis registreeritud ettevõtteid ja siin asuvaid projekte. Tegu on afääriga, mis keeruline nagu ämblikuvõrk ja mille niidid viivad poliitikuteni mõlemal poolel lahte. „Pealtnägija“ uuris Nuorisosäätiö“ ehk Noortefondi afääri koostöös Soome Rahvusringhäälingu ja Soome Kuvalehti ajakirjanikega ja joonistab Eestit puudutava osa lahti“, ei luba kogu saates kajastatu kohta järeldada muud kui hinnanguid, mis on antud muu hulgas saates kajastatud tõenditele ja tunnistustele tuginedes. Kolleegiumi hinnangul ka saate vahetul vaatamisel ei jää mõistliku isiku arusaama kohaselt saates avaldatud tegelikest väidetest ja illustreerivatest piltidest hagiavalduses märgitud väidete puhul muud muljet, kui et tegemist on kõigi väidete pinnalt väärtushinnangutega. Kuna saates on käsitletud nii faktiväiteid kui erinevate isikute arvamusi, ning arvamuste pinnalt on eelkõige hagejad järeldanud hagiavalduses märgitud väited, siis tuleb neid hagiavalduses märgitud väiteid hinnata pigem väärtushinnanguteks. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et tõstatades saates küsimusi ja jättes vastamise televaatajale ei ole esitatud väidetest võimalik järeldada muud kui kostjate subjektiivset hinnangut hagejate käitumise motiividele ja eetilisusele, mille tõestust või väärust ei ole võimalik kohtumenetluses tõendada. 74. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldatud väärtushinnangud ei ole ebakohased, s.o need ei ole hagejate I ja III au teotavad ega hageja II mainet kahjustavad. Õigusvastane on väärtushinnang kohtupraktika järgi ka siis, kui selle ebakohasus tuleneb selle põhjendamatusest. Kui väärtushinnang on põhjendatud, siis ei saa rääkida selle ebakohasusest ja õigusvastasusest

§ 1046lg 1 tähenduses.

Otsustamaks väärtushinnangu põhjendatuse üle, tuleb igal konkreetsel juhul teha väärtusotsustus, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (

§ 1046lg 1 II lause).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldatud väited põhinesid piisavatel faktilistel asjaoludel ja seetõttu ei saa pidada ebakohaseks ka hagejate järeldatavaid väärtushinnanguid nende põhjendamatuse tõttu. Avaldatud väidetest tehtud järeldusi ei saa pidada ebakohaseks ka ühelgi muul põhjusel. Avaldatust järelduvad väärtushinnangud võivad olla küll negatiivse sisuga, kuna kajastavad etteheiteid, millega hagejad ei ole rahul, s.o neile ei meeldi saates kajastatu, kuid saates avaldatust järeldatavad väärtushinnangud ei ole ebasündsad ega inimväärikust alandavad (RKTKo 21.12.2010, 3-2-67-10, p 20).

1. Maakohus on õigesti leidnud, et ebaõigete andmete ümberlükkamist reguleerivate sätete alusel ei saa nõuda väärtushinnangute ümberlükkamist. Kuna kostjate avaldatust ei ole võimalik järeldada hagejate märgitud kaudseid faktiväiteid, siis ei ole vajalik hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas need väited on tõele vastavad või mitte ja kas need tuleb ümber lükata. Kuna hagejate õiguseid ei ole rikutud ebaõigete faktiväidete avaldamisega, siis ei ole vajadust hinnata kas need on avaldatud õigusvastaselt ja kas nende avaldamine tuleb kostjal I lõpetada ning kas sellega on hagejal I ja hagejal II tekkinud mittevaraline kahju.
2. Eeltoodud põhjustel on põhjendatud jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 31 2-18-19267
3. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 07.01.2019 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.03.2019 määrusega on hagi tagamiseks kohustatud kostjat I kuni asjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ajutiselt eemaldama 1) kostja I veebilehelt err.ee 07.01.2018 avaldatud „Pealtnägija“ saatest (osast nr 679) lood pealkirjadega „Soome sotsiaalmiljonid kadusid