Obsah (10)

§ 442§ 637§ 187§ 405§ 444§ 407§ 363§ 162§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2024, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-129689 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi O.S.

§ 442lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

4. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas
2. novembril 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 3327,90 eurot, intressid 284,49 eurot, viivised 793,06 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.01.
4. Kostja tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole. 3.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 4455,45 eurot, millest põhinõue alla 3500 euro ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405lgle 1.

4.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Hageja nõue tuleneb ESTO AS ja kostja vahel 29.09.2022 sõlmitud krediidilepingust nr #20481208757, mille alusel sai kostja krediiti 3500 eurot. Hageja selgitas hagiavalduses, et kostja on kasutanud krediiti summas 3500 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama arvete alusel. Hageja väitis, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 172,10 eurot.
2. Esitatud tõenditest nähtus, et kostja poolt teostatud tagasimaksete summa puhul on tegemist põhiosa tagasimaksetega. Kohus tegi hagejale 07.02.2024 kohtunõude, milles viitas, et tulenevalt

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 kohaselt kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, võib kohus teha otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Samas ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus ning olukorras, kus hagi ei ole õiguslikult põhjendatud hagis toodud asjaolusid arvestades, ei saa kohus tagaseljaotsust teha. Ka peab kohus omal algatusel kontrollima tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla ebaõiglased. Kohus on juba eelnevalt selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste erisusi ning vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat.
2. Eeltoodu tulenevalt ja veendumaks selles, kas tsiviilasi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega, palus kohus hagejal täpsustada ja esitada tõendid järgmiste asjaolude kohta: - kui palju ja millal on kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediiti välja makstud; - millises ulatuses ja millal on kostja teinud tagasimakseid krediidilepingu täitmiseks ning mille katteks (intress, põhivõlg) ja kui suures osas kostja poolt tehtud maksed arvestati. 2

§ 363nõuetele ning on ebaselge.

1. Eeltoodust lähtuvalt kuivõrd hagi alusel ei ole võimalik kontrollida kas ja millises ulatuses saaks hagejal üldse kostja vastu nõue olla, siis tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 järgi jätta hageja kanda.

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

15. Kostja ei ole sisuliselt menetluses osalenud, seega ei ole ka kostjal menetluskulusid mida hagejalt välja mõista. 16.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3