TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-274 Määruse kuupäev 7. veebruar 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi E. A esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada eesti keel

) § 249 lõike 1 mõttes ühtegi pöördumatut tagajärge sellest, kui ta ei saa osaleda riigikeele õppe kursusel olukorras, kus ühtegi tema tasemele vastavat riigikeele õppe kursust Viru Vangla 2. üksuses, kus taotleja paikneb, käesoleval ajal toimumas ei ole. 3-24-274 KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 249

lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lõigete 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada muu hulgas vaidemenetluse ajal.

1. Taotleja on esitanud antud teemal
2. jaanuaril 2024 vaide nr 6-12/24/22-1, mis on sisult analoogne kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Vangla ei olnud kohtule vastamise hetkel (s.o
3. veebruaril 2024) veel vaideotsust koostanud. Kuna taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib

§ 249

lõigetest 2 ja 5 tulenevalt esitada pärast haldusorganile vaide esitamist ning taotleja on selle eelduse vanglale

1. jaanuaril 2024 vaiet esitades täitnud, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus praegusel juhul lubatavaks lugeda.
2. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat võimaldama talle eesti keele õpet. Tegemist on

§ 251

lõike 1 punktis 3 nimetatud esialgse õiguskaitse abinõuga, mis lubab kohtul esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit muu hulgas taotletavat toimingut tegema. Kohus leiab, et praegusel juhul otsustataks esialgse õiguskaitse kohaldamisega põhivaidlus ette ära, sest kohus teeks vastustajale samasisulise ettekirjutuse, mida taotleja ka põhinõudena taotleb. Riigikohus on rõhutanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks põhivaidluse ette ära otsustamisest hoiduda. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. septembri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega on esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse äraotsustamine erandlikult põhjendatud vaid siis, kui vaidel või kaebusel on head eduväljavaated, taotlejal on tungiv esialgse õiguskaitse vajadus ja kui ülekaalukad vastanduvad huvid puuduvad.
3. Kohtu hinnangul ei nähtu seni kohtule esitatud materjalide pinnalt, et taotleja vajadus esialgse õiguskaitse järele oleks piisav õigustamaks vangla kohustamist taotlejale koheselt täiendavat eesti keele õpet võimaldama ning ka vastustaja vaidlusaluse tegevuse õigusvastasus ei ole praegusel juhul niivõrd ilmne.
4. VangS § 34 lõike 4 kohaselt antakse kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Sama sätte teisest lausest tuleneb, et kui eesti keele õpe ei toimu käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 sätestatu (s.o põhi-, üldkesk- ja kutsehariduse omandamise) raames, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vanglateenistus. Esialgse õiguskaitse taotluse ja Viru Vangla
5. veebruari
6. a vastuse kohaselt õpib taotleja käesolevalt
7. klassis, mille õppekava raames on ka eesti keele tunnid. Taotleja sõnul on tal aga vaid üks eesti keele tund nädalas, mis ei ole tema arvates piisav ning ta soovib, et vangla võimaldaks talle koheselt täiendavat eesti keele õpet.
8. Viru Vangla kohtule esitatud vastuse kohaselt on taotlejale
9. augustil 2023 kinnitatud ITK
10. osa alajaotuses „Riskihinnangust lähtuvad tegevused“ nähtud tegevusena ette riigikeele õpe ajavahemikus 2021-
11. Nähtuvalt ITK
12. osast on taotlejal ajavahemikus 2023 kolmas 2 3-24-274 kvartal kuni 2024 kolmas kvartal tegevusena kirjas „Riigikeele õpe B1 tasemel.“ Viru Vangla selgitas kohtule, et taotleja inspektor-kontaktisiku T. Tiivase selgituste kohaselt on taotlejale võimaldatud ajavahemikus
13. jaanuar 2023 kuni
14. mai 2023 osalemist riigikeele õppe B1 taseme kursusel. Samuti selgitas vangla, et taotleja paiknes riigikeele õppe kursuse ajal algselt V8 eluosakonnas, kuid vangla julgeolekukaalutlustel paigutati ta ümber V7 eluosakonda ning ta jätkas õpet sealse riigikeele õppe rühmas. Taotleja tegi ka eksami, kuid sooritas selle negatiivsele tulemusele. Vangla märkis selguse mõttes veel, et taotleja paikneb Viru Vangla
15. üksuses, mis on tugevdatud järelevalvega üksus (Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus § 142). Viru Vangla
16. üksuses toimuvad riigikeele õppe kursused (kuid ka teised tegevused) eraldi muudest üksusest, kuivõrd julgeolekukaalutlustel tuleb minimaliseerida seal paiknevate isikute kokkupuuteid teistes üksustes paiknevate kinnipeetavatega. Riigikeele õppe rühm, milles taotleja V8 eluosakonnas paiknedes õpet alustas, kestis ajavahemikus
17. jaanuar 2023 kuni
18. oktoober
19. V7 eluosakonnas toimunud riigikeele õppe B1 taseme kursus kestis ajavahemikus
20. august 2022 kuni
21. mai
22. Taotleja paigutati ümber V8 eluosakonnast V7 eluosakonda
23. veebruaril
24. Seega eelnevast nähtub, et taotleja küll on saanud osaleda eesti keele kursustel, kuid seoses vanglasisese ümberpaigutamisega sai ta osaleda keeleõppes tunduvalt vähem võrreldes tavapärase eesti keele kursuse kestusega. Viru Vangla selgitas, et praegu
25. üksuses eesti keele B1 taseme kursuseid ei toimu. Samas aga on Viru Vangla kohtule esitatud vastuses kinnitanud, et juhul kui vangla
26. üksuses algab uus riigikeele õppe kursus, mis vastab taotleja keeletasemele, siis pole välistatud, et ta antud kursusel tulevikus osaleda saab. Arvestades, et taotlejale on see ka ITK-s ette nähtud, siis vastava kursuse algamisel talle seda võimalust vangla väitel tulevikus eelduslikult ka pakutakse. Seda arvestades ei esine taotlejal kohtu hinnangul tungivat esialgse õiguskaitse vajadust. Kohus arvestab ka seda, et kuigi taotleja tasemele vastavat riigikeele õppe kursust antud hetkel ei toimu, saab ta siiski jätkuvalt õppida eesti keelt põhihariduse õppekava raames. Samuti on taotlejal võimalik ka iseseisvalt eesti keelt õppida ning vangla sõnul on teda julgustatud kasutama eesti keelt suhtlemisel ametnike ja kaaskinnipeetavatega.
27. Mis puudutab kaebuse eduväljavaateid, siis kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine pigem ebatõenäoline. Viru Vangla selgitas kohtule, et vanglas toimub eraldiseisev riigikeele õpe vastavates gruppides ning individuaalselt keeleõpet kinnipeetavatele ei tehta. Seda on ka taotlejale vangla sõnul selgitatud. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et kuigi taotlejale on tõepoolest ITK-s ette nähtud riigikeele õppe läbimine (st ta ei valda eesti keelt) ning ta ka soovib eesti keelt õppida, siis ei tulene vastavast asjaolust taotlejale siiski õigust nõuda keeleõppe läbiviimist tema enda äranägemise järgi ja jättes arvestamata vangla võimaluste ning huvidega (sh julgeolekukaalutlustega). VangS § 34 lõike 4 tähenduses toimuvad eraldiseisvad riigikeele õppe kursused ei ole osaks põhi-, üldkesk- või kutseharidusest ning on mõistetav, et need keeleõppe kursused korraldatakse vastavalt vangla töökorraldusele ja võimalustele. Kohtu hinnangul ei saa mõistlikult võttes eeldada, et igale kinnipeetavale võimaldatakse eesti keele õpet koheselt pärast seda, kui ta selleks soovi avaldab. Taotleja viidatud Riigikohtu
28. juuni
29. a otsuses asjas nr 3-20-1629 on samuti märgitud, et kuigi üldjuhul tuleb kinnipeetavale tagada võimalus eesti keelt õppida, siis ei ole välistatud, et eriliste asjaolude ilmnemisel võib keeleõppes osalemise piiramine olla asjakohane. Kohus nõustub vanglaga, et kuivõrd antud hetkel ei toimu Viru Vangla
30. üksuses taotleja tasemele vastavat riigikeele õppe kursust, siis ei saa eeldada, et talle seda ka ilmtingimata koheselt võimaldatakse.
31. Eeltoodud põhjustel jätab kohus E. A esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3