Obsah (5)

§ 1045§ 1046§ 1047§ 1043§ 128

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-5209 Kohtuasi X

) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. 1.

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja I kostja II ainuke juhatuse liige. Kostjad avaldasid hageja kohta järgmiselt valeväiteid. Kostja II esitas 03.04.2020 Harju Maakohtule ROHEGAAS OÜ, hageja ja Q vastu hagi (tsiviilasi nr 2-20-5086), milles avaldas avalikus kohtumenetluses hageja kohta järgmisi valeväiteid: - X on W, Z ja Qga kooskõlastatult ja ühiselt hõivanud GreenGas Energy OÜ vara ja andnud selle üle GreenGas OÜ-le ja ROHEGAAS OÜ-le; X on õigusvastaselt lõpetanud GreenGas Energy OÜ majandustegevuse; X on valmistanud ette õigusvastase skeemi ning kihutanud Wt ja Zt kahjustama GLI Energia OÜ õigusi ja huve; X on GreenGas Energy OÜ vara omastanud või pööranud selle enda kasuks; X on kuritarvitanud GreenGas Energy OÜ ja/või GLI Energia OÜ usaldust; X seadis Wle, Zle, GreenGas OÜ-le ja/või ROHEGAAS OÜ-le finantseeringu andmise eeltingimuseks selle, et GreenGas Energy OÜ ja GLI Energia OÜ jäetakse biometaani tootmistehase rajamise projektist kõrvale. Lisaks esitasid kostjad 14.06.2020 Keskkriminaalpolitseile kuriteoteate, millele lisasid tsiviilasjas nr 2-20-5086 esitatud hagi. Kuriteoteate alusel algatas Keskkriminaalpolitsei hageja vastu kriminaalasja. Keskkriminaalpolitsei lõpetas 15.06.2021 määrusega kriminaalasja, sest menetleja ei tuvastanud hageja poolt süüteo toimepanemisele viitavaid asjaolusid. Kuna kriminaalmenetluse läbiviimisel otsiti mh läbi hageja kodu ja tehti teisi toiminguid, pidi hageja aasta vältel kannatama tema suhtes läbiviidavat kriminaalmenetlust, millega riivati hageja eraelu puutumatust. 1.
2. Kostjad rikkusid

§ 1045

lg 1 p 4 järgi hageja isiklikke õigusi

§ 1046

lg 1 tähenduses ebaõigete andmete ja/või

§ 1047

lg 1 tähenduses ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ning rikkumine on

§ 1047lg 2 järgi õigusvastane.

Kostjad peavad lükkama hageja kohta avaldatud valeandmed ümber ning hüvitama hagejale tekitatud mittevaralise kahju.

1. Kostjad palusid jätta hageja hagi menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda. 2 2-23-5209 Kostjate vastuväidete kohaselt on hagi perspektiivitu, kuna kostja I ei ole väidete avaldaja ning hagejal puudub õiguskaitsevajadus. Kohtu roll on faktiliste asjaolude tõele vastavuse kontrollimine. Kuna hageja palub juba varasemas kohtumenetluses kontrollitud väiteid uuesti kontrollida, on see vastuolus seaduse mõtte ja mõistlikkuse põhimõttega. Samuti pole kostjad käitunud õigusvastselt. Kostjatel on seadusega kaitstav õigus pöörduda kohtu poole. Hageja mittevaralise kahju nõude suurus on vastuolus senise kohtupraktikaga. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus keeldus 19.07.2023 määrusega hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. 3.
3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel jätta hageja nõuded menetlusse võtmata, sest hageja esitatud väidete õigsust eeldades ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 järgi seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist, ei saa andmete avaldamist Harju Maakohtule ja Keskkriminaalpolitseile, s.o õiguskaitseorganile sellise menetluse läbiviimiseks, milleks riigil on seadusest tulenev kohustus, pidada andmete avaldamiseks

§ 1046ja § 1047 tähenduses.

Riigil on kohustus kontrollida õiguskaitseorganile tehtud avalduses esitatud väiteid ning kohustus anda hinnang nende väidete paikapidavusele menetlust lõpetavas lahendis. Kui andmeid on avaldatud üksnes õiguskaitseorganitele ja üksnes seaduses sätestatud menetluse läbi viimiseks, siis selline avaldamine ei ole

§ 1046

ega § 1047 kaitsealas, mistõttu ei saa ka andmete avaldamist õiguskaitseorganitele lugeda andmete avaldamiseks nende normide tähenduses.

§ 1047

eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset olukorras, kus andmete esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla kohtu poolt ära kuulatud. 3.

1. Hageja nõue valeandmete ümberlükkamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata ka seetõttu, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Hagejal puudub hagis esitatud asjaoludel õiguskaitsevajadus. Hageja eesmärgiks on ümber lükata tsiviilasjas nr 2-20-5086 esitatud hagis avaldatud ebaõiged faktiväited, mis esitati Harju Maakohtule ja Keskkriminaalpolitseile, s.o kohtule ja kohtuvälisele menetlejale. Kuna andmed avaldati õiguskaitseorganitele, kellel on kohustus andmete õigsust kontrollida, ei pea riik andma õiguskaitset selliste andmete tõele vastavuse uueks kontrollimiseks iseseisvas menetluses. Andmete avaldamist Harju Maakohtule ja Keskkriminaalpolitseile ei saa lugeda andmete avaldamiseks nende asutuste töötajatele. Andmeid avaldatakse asutuste töötajatele üksnes menetluse läbiviimise eesmärgil. Riik ei pea andma hagejale õigust nõuda andmete ümberlükkamist konkreetsete ametnike teavitamisega andmete ebaõigsusest. Hageja ei ole tuginenud sellele, et kostjad oleksid valeväiteid esitanud väljaspool nimetatud menetlusi. Ka juhul, kui kolmandad isikud on kohtumenetluse kaudu saanud teada esitatud väidetest, tuleb arvestada, et kohtumenetluse puhul on avalik kogu menetlus, sh kohtuotsus, millest peab nähtuma see, millised asjaolud loeb kohus tuvastatuks, st millised väited ei vasta tõele. Seega ka juhul, kui keegi on kohtumenetluse avalikkuse tõttu saanud teadlikuks 3 2-23-5209 menetluses esitatud väidetest, on tema jaoks avalikud ka kohtuotsuses väljendatud hinnangud esitatud väidete paikapidavuse kohta. Sellises olukorras, kus on avalikud nii esitatud väited kui ka nende tõele vastavusele antud kohtulik hinnang, ei pea riik andma õiguskaitset selliste väidete korduva kontrolli kaudu uues iseseisvas kohtumenetluses. 3.
2. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi menetlusse võtmata ka põhjusel, et see ei ole esitatud hageja seadusega kaitstava huvi kaitseks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude vältimatuks eelduseks on

§ 1043järgi kostjate käitumise õigusvastasus.

Arvestades avalikku huvi õiguskorra tagamise vastu ning isiku õigust kohtulikule kaitsele, samuti kostjate poolt toime pandud rikkumiste liiki, põhjust ja eesmärki, ei ole kostjatele hageja poolt ette heidetud käitumine õigusvastane. Kuigi mõned väljaütlemised on hageja au teotavad

§ 1046

lg 1 II lause mõttes, ei ole see piisav, et pidada selliste väidete avaldamist õigusvastaseks, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Hageja väidete kohaselt avaldasid kostjad väiteid kohtule ja Keskkriminaalpolitseile, mitte avalikkusele, st valisid rikkumise liigi, mis võis hagejat minimaalselt kahjustada, kuna avaldatu jõudis eelduslikult vähemate adressaatideni. Kostjad avaldasid väiteid, mis olid menetluses kontrollitavad, ega avaldanud väiteid emotsionaalselt või sündsusetuid väljendeid kasutades. Kostjaid ajendas õiguskaitseorganite poole pöörduma hageja käitumine, milles kostjad nägid enda õiguste rikkumist. Kuna kohus algatas hageja vastu kostja II esitatud hagi alusel menetluse, ei olnud kohtu poole pöördumine ilmselgelt põhjendamatu ega hagi perspektiivitu. Samuti saab Keskkriminaalpolitsei poole pöördumist pidada hageja enda käitumisest ajendatuks. Hagiavalduses hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude märkimist saab pidada TsMS § 363 lg 1 p-st 2 tuleneva kohustuse täitmiseks. Väidete eesmärgiks ei saa pidada hageja halvustamist. Hageja rikkumist kirjeldamata ei oleks olnud kostjal II võimalik hagi esitada. Hageja ja kostjate huve võrdlevalt hinnates, on rikkumine

§ 1046

lg 2 tähenduses õigustatud, sest kostjate õigus kohtusse pöörduda kaalub üle hageja au ja hea nime kaitse. Hagejale Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 17 tulenev õigus aule ja heale nimele põrkub kostjatele PS §-st 15 tuleneva õigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS § 17 mõte ega eesmärk ei ole piirata hageja õigust esitada hagis väiteid kostja kohustuse rikkumise kohta. Kui PS §-st 17 tulenev õigus välistaks tsiviilkohtumenetluses hageja õiguse kirjeldada hagis kostja rikkumist (hagi alust), siis ei oleks võimalik tagada sisuliselt õiguste kohtulikku kaitset, sest igasugune kohustuse rikkumise kirjeldamine on kostjat halvustav ja seega tema au teotav. Õige ja õiglase kohtumenetluse eelduseks on TsMS § 438 lg 1 järgi asjaolude igakülgne välja selgitamine, mis eeldab hageja poolt kostja kohustuse rikkumise kirjeldamist. Kohtusse pöördunud isik ei pea kandma eraldi vastutust selle eest, et ta ei suuda kohtus mõnda enda nõude aluseks olevat väidet tõendada. Õigus kohtulikule kaitsele prevaleerib õiguse ees saada kohtumenetluses esitatud väitega põhjustatud mittevaralisele kahju hüvitist väidete eest, mida hagejal ei õnnestu tõendada. Keskkriminaalpolitseile avaldatu puhul tuleb arvestada, et õiguskorra tagamisel on avalikes huvides see, et riik võtab vastutusele need, kes on ületanud karistusõigusliku piiri lubatu ja keelatu vahel, mille vältimatuks eelduseks on õigusriigis asjaolu, et riik kontrollib iga teadet, mis kuriteokahtluse kohta esitatakse, ning menetlusalune isik peab õiguskorra tagamise huvides taluma tõe väljaselgitamiseks rakendatavaid meetmeid. Mh on kohtuvälise menetleja toimingute üheks eesmärgiks selgitada välja isiku süütus, st kohtuvälise menetleja toimingud aitavad kaasa ka menetlusaluse isiku süütuse tõendamisele. 4 2-23-5209 3.4. Kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad 4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 4.1. Määruskaebuse väidete kohaselt keeldus maakohus ebaõigesti hagi TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmast. Kuna maakohus tuvastas, et osad väited on hageja au teotavad, saab hageja nõuda

§ 1046

lg 1 ja § 1047 alusel ebaõigete andmete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist, st esineb õiguslik alus hageja nõuete rahuldamiseks ning hagi ei ole õiguslikult perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 1 tähenduses.

§ 1046

lg 1 ja § 1047 alusel nõuete rahuldamine ei ole välistatud olukorras, kus ebaõigeid andmeid avaldati kohtumenetluse ja/või kriminaalmenetluse vahendusel. Riigikohtu praktika kohaselt saab avaldajaks pidada iga isikut, kes teeb ebaõigeid andmeid sisaldavaid väiteid kolmandatele isikutele teatavaks.

§ 1046

lg 1 ja § 1047 kohaldamisala ei ole kuidagi piiritletud lähtuvalt sellest, millises vormis on ebaõigeid andmeid avaldatud. Maakohus jättis arvestamata, et hageja taotles ebaõigete andmete ümberlükkamist ka muude kui kohtu ja politsei töötajate ees, seega on väär maakohtu väide, et hageja ei tuginenud sellele, et kostjad oleksid valeväiteid avaldanud väljaspool menetlusi. Väär on maakohtu keskne väide, et hagi rahuldamata jätmine ja kriminaalasja menetluse lõpetamine on piisav, et taastada hageja õigused ja kõrvaldada õiguste riive. Õiguskaitsevajadust ei või kasutada ettekäändena selleks, et jätta hageja ilma kohtu poole pöördumise õigusest. Kuna hageja kohta on avaldatud hagimenetluses au teotavaid väiteid, ei saa hageja esitatud hagi pidada objektiivselt kasutuks. Tsiviilasja nr 2-20-5068 menetluses hagi rahuldamata jätmine ei ole piisav hageja õiguste riive kõrvaldamiseks, sest selles menetluses ei hüvitata hagejale mittevaralist kahju. Kahjustatud isikule tuleb aga isikuõiguste rikkumise korral alati maksta mõistlik rahasumma. Maakohtu käsituse kohaselt muutuks sisutühjaks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 11 lg 2, mis võimaldab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui süüteomenetluses on teotatud isiku au ja head nime, sõltumata süüteomenetluse lõpplahendusest. Seega ei ole üksnes kriminaalasja või kohtumenetluse tulemus piisav, et korvata rikkumine. Samuti ei korva rikkumist kriminaalasja lõpetamise määrus, sest see ei ole avalikkusele kättesaadav. Maakohus asus vääralt seisukohale, et põhiõiguste konkuretsi korral prevaleerib demokraatliku ühiskonnaga seotud põhiõigus (sh õigus kohtumenetlusele) inimväärikuse (sh au ja hea nime kaitse) ees. 4.2. Maakohus ei võinud kostjate käitumise õigusvastasust tuvastades hinnata hagi menetlusse võtmisel tõendeid. Tõenditega seonduv ei anna alust pidada hagi õiguslikult perspektiivituks. Maakohus jättis tähelepanuta, et ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamine ei sõltu õigusvastasusest. 4.3. Maakohtul ei olnud alust jätta hagi kostja I vastu menetlusse võtmata viitega kostja I ärakuulamisõigusele, sest kostja I ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-5086 ega kriminaalasjas nr 20221000041 menetlusosaline. 5 2-23-5209 4.4. Maakohus oleks pidanud andma hagejale TsMS § 340¹ järgi täiendava tähtaja tõendite ja selgituste esitamiseks, kui hagi aluseks olevad asjaolud vajasid täpsustamist ja nõue oli ebaselge. 5. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 5.1. Kostjate vastuväidete kohaselt jättis maakohus õigesti hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata, sest andmete esitamist hagis toodud viisil ei saa pidada avaldamiseks

§ 1047tähenduses.

Ringkonnakohtute praktikas on korduvalt leitud, et andmete esitamine kohtule vm isikule, kellel on andmete õigsuse kontrollimise ülesanne, ei saa pidada andmete avaldamiseks

§ 1047tähenduses.

Juhul, kui tegemist oleks andmete avaldamisega

§ 1047

tähendusese, tuleks hagi kostja I vastu jätta menetlusse võtmata, sest kostja I ei ole avaldaja. Kostja I ei koostanud ega esitanud kostja II seadusliku esindajana kohtule hagi. Hagiavaldus esitati vandeadvokaadi vahendusel. 5.

1. Lisaks asus maakohus õigesti seisukohale, et hagejal puudub ka TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses õiguskaitsevajadus, kuna andmeid avaldati õiguskaitseorganile, kellel oli andmete kontrollimise kohustus. Juhul, kui eeldada kostjate rikkumist, ei saa kostjate käitumist pidada õigusvastaseks. Kostjatele ei saa ette heita oma subjektiivsete õiguste kohtulikku kaitset. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb hageja nõuded jätta menetlusse võtmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.
4. Maakohus asus õigesti seisukohale, et hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostjate vastu tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata eelkõige seetõttu, et kohtule esitatud hagiavalduses ja kohtuvälisele menetlejale esitatud kuriteoteates hageja kohta väidete avaldamist ei saa pidada kahju õigusvastase tekitamise ja ebaõigete andmete ümberlükkamise kontekstis ebaõigete andmete avaldamiseks. Iseenesest on õige hageja arusaam, et juhul, kui kostjad on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid (valeväiteid), on hagejal

§ 1047

lg 4 alusel õigus nõuda kostjatelt ebaõigete andmete ümberlükkamist ning

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg-te 1–3 alusel koosmõjus

§ 128lg-tega 1 ja 5 ning §-ga 134 mittevaralise kahju hüvitamist.

Nende nõuete rahuldamise esmaseks eelduseks on aga asjaolu, et kostjad on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid viidatud sätete tähenduses. Kuigi andmete avaldamine

§ 1047

mõttes võib seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele juriidilisele või füüsilisele isikule peale andmete avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse (vt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-806 2-23-5209 13, p 40), ei saa siiski igale kolmandale isikule andmete teatavaks tegemist pidada andmete avaldamiseks võlaõigusseaduse tähenduses. Ringkonnakohtute praktikas on korduvalt leitud, et andmete kohtumenetluses esitamine ei ole andmete avaldamine

§ 1047tähenduses (vt Tln

RnKm 10.12.2020, 2-20-15027, p 7; TlnRnKm 18.11.2019, 2-17-18982, p 7; TrtRnKo 05.06.2015, 2-13-23797, p 7), samuti ei saa pidada andmete avaldamiseks andmete teatavaks tegemist muudele isikutele või asutustele, kellel on seadusest tulenevalt nende andmete õigsuse kontrollimise pädevus ja kohustus (sh advokatuuri aukohtule ja haridusasutuse juhile) (vt TrtRnKo 17.05.2023, 2-21-6336, p 9; TlnRnKo 16.01.2020, 2-18-1682, p 15). Siinsel juhul väidab hageja, et kostjad avaldasid tema kohta valeväiteid tsiviilasjas nr 2-20-5086 kostja II nimel esitatud hagiavalduses ning kriminaalasjas nr 20221000041 politseile esitatud kuriteoteates. Selliselt hageja kohta väidete avaldamist ei saa aga kehtiva kohtupraktika kohaselt pidada ebaõigete andmete avaldamise ja mittevaralise kahju hüvitamise kontekstis andmete avaldamiseks. Seetõttu ei saaks kohus hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral hagi rahuldada ning sellise hagi menetlemisest võib kohus TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda.

1. Kuigi maakohus põhjendas hagi menetlusse võtmisest keeldumist täiendavalt ka muudel alustel ning hageja vaidlustas määruskaebuses ka maakohtu ülejäänud järeldusi, ei võta kolleegium menetlusökonoomia kaalutlustel ülejäänud määruskaebuse väidete kohta seisukohta.
2. Ülaltoodud põhjendusel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 7