Obsah (6)

§ 76§ 201§ 213§ 68§ 65§ 75

1-21-8811 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 08. märts 2024, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-21-8811 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Olga Dorogan Marjet Metskaev Prokurör Viru Ring

§ 76; Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 maakohus määras: Jätta Ken Joonase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. RESOLUTSIOON

2. Määrata vandeadvokaat Margus Viirale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ken Joonasele osutatud riigi õigusabi eest 175,68 eurot (sh käibemaks).
3. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Ken Joonaselt menetluskuluna riigituludesse 175,68 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99922700000787 selgitusse märkida: „1-21-8811, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 1-21-8811
4. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Viira & Partnerid Advokaadibüroo kasuks 175,68 eurot (sh käibemaks 22%) vandeadvokaadi Margus Viira poolt süüdimõistetu Ken Joonase kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Ken Joonasele, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu 18.01.2022 otsusega tunnistati Ken Joonase süüdi

§ 201

lg 2 p 1,

§ 213

lg 2 p 1 ja § 349 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud kolm päeva (23.-25.02.2021) Ken Joonase karistusaja hulka ning kandmata karistuseks luges 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 11.10.2021 otsusega mõistetud raskema karistusega 3 aastat 4 kuud 26 päeva ning liitkaristuseks mõistis kohus Ken Joonasele 3 aastat 4 kuud 26 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks luges kohus 18.08.

1. Lisaks mõistis kohus Ken Joonaselt välja tsiviilhagid ja menetluskulud. Kohtuotsus jõustus 04.02.
3. Viru Vangla esitas 23.02.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ken Joonase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 27.02.2024 esitas Viru Vangla kohtule uue iseloomustuse Ken Joonase suhtes. 26.02.2024 iseloomustusest nähtub, et Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametnik juhul, kui kohus leiab, et isikut tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, teeb ettepaneku määrata Ken Joonasele katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 13.01.
4. Lisaks palub vangla määrata isikule käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p-des 2, 2-1, 4, 8 nimetatud kohustused.

1. Kinnipidamisasutuses Ken Joonase kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on avalikkusele ohtlik (risk ühiskonnas). Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, millega tekitatakse tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat; röövimises, mis pannakse toime grupis ning relvana kasutatava esemega ähvardades. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik on alkoholijoobes, käitub impulsiivselt, allub grupi mõjule, sest ei oska öelda teistele "ei". Samuti siis, kui ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, mõtleb ja arutleb enesekeskselt. Lisaks sellele siis, kui ta ei oska lahendada tekkivaid probleeme seaduskuulekalt, vaid kasutab nende lahendamiseks vägivalda. Lisaks sellele suureneb oht siis, kui tal on illegaalne materiaalse kasu saamise eesmärk, mis on omakorda tingitud stabiilse töökoha ja sissetuleku puudumisest ning puudulikust majandusliku toimetuleku oskusest.
2. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab Ken Joonase ennetähtaegset vabastamist omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 2 1-21-8811
3. Süüdimõistetu Ken Joonase taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et ta on nõus ka kriminaalhooldaja poolt pakutavate kohustustega. Vabanemisel soovib ta elada reahabilitatsioonikeskuses ning läbida seal programmi, mis kestab 10 kuud. Pärast programmi läbimist tahab K. Joonase üürida korterit Tallinnas ja töötada. Töötamisega probleeme ei tekki, kuna tal on palju oskusi ehituse valdkonnas. Tunnistab, et tal on alkoholisõltuvus olemas, soovib tegeleda alkoholisõltuvusega rehabilitatsioonikeskuses. Ta on proovinud narkootikume, narkosõltuvust aga tal ei ole. Distsiplinaarkaristused on tal olemas, ta pani rikkumised toime hetkeemotsioonide ajendil.
4. Kaitsja Margus Viira toetas Ken Joonase ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja leidis, et K. Joonase ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, tema iseloomustus on positiivne. Loodab, et distsiplinaarkaristuste olemasolu ei takista ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palub vabastada K. Joonase ennetähtaegselt. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ja kaitsja, leiab, et Ken Joonase tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
6. Kohus märgib esmalt, et Ken Joonase kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad

§ 76lg 2 p-st 2.

Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Ken Joonase talle mõistetud karistusest (3 aastat 4 kuud ja 26 päeva vangistust) ära kandnud 2 aastat 6 kuud ja 19 päeva ehk enam kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Ken Joonase puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Ken Joonase on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. 11. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib elukoha olemasolu.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb isiku enne tähtaega vangistusest vabastamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus isik elama peab. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Ken Joonase elada rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskuses "U P " aadressil xxx. Rehabilitatsioonikeskuse "U P 3 1-21-8811 " juhataja, Y M kinnitas, et vabanemisel võimaldatakse Ken Joonasele koht rehabilitatsioonikeskuses. Keskus on kinnine, kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust (kriminaalhooldus, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet jmt) viiakse läbi koos saatjaga, keskuses viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme. Ken Joonase on kohustatud elama rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskuses U P aadressil xxx ning alluma rehabilitatsiooniprogrammile. Seega on täidetud kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus ehk elukoha olemasolu.

1. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Ken Joonase osaleb oma täitmiskava täitmisel. Vangistuses on ta olnud tööga hõivatud. Viimati määrati ta tööle toidujagaja ametikohale. 23.01.2024 alustas ta õpinguid abikoka erialal. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujale". Programmi läbiviija hinnangul on programm täitnud enda eesmärgi. Isik oli esimesest tunnist alates väga koostööaldis, kuulas teemasid ja lõi hästi seoseid enda igapäevaeluga. Joonase omab head analüüsivõimet ja enda riskide kaardistamisega mõistis ka muudatusteks vajalike tegevuste järjekorda. K. Joonase on läbinud ka sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine". Programmi läbiviija arvamuse kohaselt töötas isik kogu programmi väga hästi kaasa, oli alati avatud, sisukas, tõi väga elulisi ja häid näiteid. Ta pidas kinni grupi reeglitest, kuulas ka teiste näiteid ja arutles grupitöödes. Isiku teadlikkus tõusis viha arengu mõistmise ja lahendusoskuste tõstmise läbi. Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile ennast parandada, õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama. K. Joonasel on samuti toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Isiku lähedaste hulka kuuluvad ema, isa, vanaema, poolvennad. Suhted päritolu perega on rahuldavad. Lähedaste ringis kriminaalkorras karistatud isikuid ei ole. Tegemist on kaalukate argumentidega, mis toetavad ennetähtaegset vabanemist.
2. Samas leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
3. Praegusel ajal tekitavad kahtlusi Ken Joonase õiguskuulekas käitumises eelkõige varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, probleemid sõltuvusainetega ja distsipliiniga vanglas.
4. Ken Joonaset iseloomustab asjaolu, et ta on kriminaalkorras karistatud
5. korral. Seega pole õigusvastane käitumine K. Joonase puhul juhuslikku laadi. Ta viibib vangistuses esimest korda. Kuriteod on eriliigilised, kahel esimesel kuriteol on vägivalla komponent. Varasemalt on teda karistatud varguste, kehalise väärkohtlemise, röövimise eest. Röövimine oli toime pandud grupi poolt ning relvana kasutatava esemega ähvardades. Vargus ja röövimine on olnud ette planeeritud. Käesolevat karistust kannab ta arvutikelmuse, omastamise ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on puudulik probleemide lahendamise oskus, alkoholi kuritarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Kohtu hinnangul annab ainuüksi K. Joonase varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos põhjuse arvata, et uusi kuritegusid on temalt karta ka tulevikus. On küll positiivne, et K. Joonase on valmis sõnas muutuma, kuid tema isik ja varasem käitumine ei anna alust olla veendunud ka nende sõnade paikapidavuses. Vaatamata sellele, et kannab K. Joonase karistust esimest korda, puudub kohtul K. Joonase varasemat käitumist ning tema käitumist vanglas arvestades veendumus, et kantud karistus oleks tema käitumisele sellist mõju avaldanud, et ta on oma 4 1-21-8811 mõtlemist ja käitumist sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt käituda.
6. Kohus näeb uute kuritegude toimepanemise riski selleski, et Ken Joonase varasemat käitumist on mõjutanud sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikume) tarvitamine. K. Joonase on alkoholi kuritarvitaja. Ta pani kuriteod toime alkoholijoobes. Vanglas iseloomustuse kohaselt on K. Joonase 04.02.2022 ja 05.02.2022 korduvalt ja suures koguses võtnud koristustööde ajal alkoholi sisalduvaid puhastuslappe ja peitnud need endale püksi. 05.02.2022 tuvastati tal alkoholijoove 0,965 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Sõnades on ta teinud lõpliku otsuse alkoholi tarvitamisest hoiduda ja on motiveeritud muutuma. Perioodil 07.02.2022-04.04.2022 läbis ta sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening õigusrikkujatele". Kohtuistungil tunnistas K. Joonase oma sõltuvust ning selgitas, et soovib selle probleemiga tegeleda. Pärast vabanemist soovib elada rehabilitatsioonikeskuses ja läbida ravi. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on K. Joonasel diagnoositud ka sõltuvus narkootikumidest. K. Joonase sõltuvust ei tunnista. Vangla iseloomustusest nähtub, et esimest korda proovis K. Joonase narkootikume 14-aastaselt, tegemist oli kanepiga. Elu jooksul on ta proovinud ka amfetamiini, ecstasyt, kokaiini, hallutsinogeene (seened ja LSD). Algul tarvitas narkootikume enamasti pidudel. Narkootikumide tarvitamine süvenes viimastel aastatel, kui hakkas tarvitama kanepit mitu korda kuus. Amfetamiini tarvitas umbes kaks korda aastas. Viimane kanepi ja amfetamiini tarvitamine oli 2021.a juulis. Vanglal puuduvad tõendid selle kohta, et K. Joonase oleks narkootikumide tarvitamise tõttu või nende mõju all käitunud vägivaldselt või õigusvastaselt. Tema igapäevane käitumine enne vangistust ei olnud seotud narkootikumide hankimisega. K. Joonase on avaldanud kohtuistungil, et ta on proovinud narkootikume, kuid sõltuvust tal ei ole. Kohus on seisukohal, et arusaadavalt kontrollitud keskkonnas alkoholist ja narkootikumidest loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Arvestades alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud probleemide tõsidust ja hulka, samuti isiku varasemat elukäiku ja muid asjaolusid (tarvitamise sagedus ja suured kogused) leiab kohus, et K. Joonase alkoholi ja narkootikumide tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud ja tagasilangus ei ole välistatud, mistõttu võib ta erinevate asjaolude kokkulangemisel naasta alkoholi kuritarvitamise ja/või narkootikumide tarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda uued kuriteod.
7. Kinnipeetava õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks ning isiku edasist õiguskuulekat käitumist tuleb prognoosida selle pinnalt, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud. Ken Joonase käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, kuna tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust noomituse ning kartserite näol füüsilise ründe või selle otsese ohu eest ning muu rikkumise eest. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohtu hinnangul kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et K. Joonase karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Kohus leiab, et K. Joonase puhul on täitmata ennetähtaegse vabanemise sisuline eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt RKKKm nr 31-1-12-17, p 20).
8. Ken Joonase kuritegeliku käitumise riskiteguriks ka tema majanduslik olukord, kuna pani ta kuriteod toime ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eesti Haridussüsteemi andmete 5 1-21-8811 kohaselt puudub K. Joonasel põhiharidus ning eriala. Kindlat vabanemisjärgset töökohta tal ei ole. Tema majandusliku toimetuleku oskus on kesine. Kuigi töötas ta erinevates ettevõtetes, on ta sageli töökohti erinevatel põhjustel vahetanud, küll omal soovil, aga samas on kahel korral toimunud töölepingu ülesütlemine katseajal töökohustuste rikkumise tõttu. Sissetulekud olid korrapäratud, ta kasutas raha mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks (pidev alkoholi tarvitamine, mis mõjutas oluliselt tema toimetulekut enne vangistust). Enne vahistamist oli ta tegevuseta ning vahepeal tegi ehitusalaseid juhutöid tuttavate juures. K-Raha andmetel on K. Joonasel täitmata rahalisi nõudeid 36 929,79 eurot, mis võivad raskendada tema majanduslikku toimetulekut ja soodustada seega uute kuritegude toimepanemist majanduslikel põhjustel. Arvestades tasumata võlanõuete olemasolu ning seda, et K. Joonase pani kuriteod ka toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, esineb kohtu hinnangul oht, et isik võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel taas proovida oma toimetulekut kuritegelikul teel parandada. Ka sõltuvusaineid tarvitaval isiku puhuselt on kehtiva kohtupraktika kohaselt oht uute kuritegude toimepanemiseks kõrge.
9. Kohtu hinnangul ei ole praegusel ajal võimalik järeldada, et Ken Joonase hoiakud, millele tuginedes ta on kuriteo toime pannud, on sisuliselt muutunud. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et ta ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, samas toimepandud kuri- ja väärteod näitavad, et ta peab õigusvastast käitumist normaalseks ja aktsepteeritavaks. Tal on puudulik probleemide lahendamise oskus, lahendab probleeme vägivalda kasutades. Ta ei ole võimeline oma tegusid seletama ning satub raskustesse, sest ei mõtle asju läbi. Süüdistab oma probleemides ja ebaõnnestumistes saatust ja alkoholi. Tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi. Keskendub lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. Ken Joonase iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et Ken Joonase suudab käituda vabaduses õiguskuulekalt ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Kehtivad distsiplinaarkaristused kinnitavad kohtule veenvalt, et sisulisi ja tegelikke järeldusi K. Joonase oma käitumisest vanglas olles teinud ei ole.
10. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Kuivõrd K. Joonase on mitmeid kordi karistatud isik, peaksid tema ennetähtaegseks vabastamiseks esinema veenvad argumendid, mis räägivad tema retsidiivsusriski kindla vähenemise kasuks. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ning käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Ohuprognoos K. Joonase puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu K. Joonase tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. 21. Ken Joonase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana osa vandeadvokaat Margus Viira. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 175,68 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal materjalidega tutvumisele ning ettevalmistusele 90 minutit ning kohtuistungil osalemisele 30 minutit. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas põhjendatuks ja kinnitab riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 175,68 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Vastavalt 6 1-21-8811 KrMS §-le 180 mõistab kohus Ken Joonaselt menetluskuluna välja 175,68 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 7