) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjad avaldasid kohtule, et nad võtavad hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine
tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt
Hagi õigeksvõtmine on eelkõige menetlustoiming. Samas tunnustab kostja hagi õigeksvõtmisega sisuliselt tema vastu esitatud nõuet. Sellest lähtudes on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing (TsÜS § 67) (vt RKTKo 04.04.2018, 2-16-7541/70, p 13). Kohus rahuldab hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tootmislepingust nr 23.09.2022 tuleneva võlgnevuse 31 515,21 eurot, sealhulgas põhinõue 23 160 eurot, intress perioodi 01.01.2023–15.08.2023 eest 403,87 eurot, viivis 1351,34 eurot (periood 16.08.2023–17.10.2023 hagi esitamiseni 479,70 eurot; perioodi kuni kohtuotsuse tegemise päevani 18.10.2023-07.02.2024 eest 871,64 eurot) ja leppetrahv 6600 eurot. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivise põhinõude 23 160 3
Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 5.
lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse
lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid, mistõttu ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). 5.1. Hageja palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista hagilt tasutud riigilõivu. Hagilt hinnaga 33 415,15 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 1400 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (
Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostjate kanda, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 1400 eurot. 5.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 1404 eurot (sh käibemaks).
lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 17; RKTKm 11.022015, 3-2-1-115-14, p 11).
lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus hagi koostamisele 6 tundi ja suhtlusele kohtuga hagi õigeksvõtu osas ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingule kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 6 lk; esitatud tõendite maht üle 25 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. 5.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 216 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 216 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (
Hageja esindaja on vandeadvokaat. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 4
lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 6.
lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.