← Eesti

2-23-139018/7

Obsah (9)§ 187§ 3141§ 444§ 407§ 162§ 138§ 139§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 01.03.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-139018 Ts

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused Kohus võttis 19.10.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kohus edastas dokumendid kostja maksekäsu kiirmenetluses avaldatud e-posti aadressile xxxx (dtl 19) 19.10.2023 ja luges need kätte toimetatuks 25.10.2023 (

§ 3141lg 2).

08.02.2024 andis kohus kostjale tähtaja hagi täpsustusele vastamiseks 14 päeva jooksul kirja kättesaamisest alates. Kiri on edastatud kostja maksekäsu kiirmenetluses avaldatud e-posti aadressile xxxx (dtl 19) 09.02.2024 ja luges need kätte toimetatuks 15.02.2024 (

§ 3141lg 2).

Kostja ei ole hagile ega hagi täpsustusele vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja 28.09.2022 sõlmitud registreerimismärgiga xxxx auto rendileping xxxx, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summa 150 euroga, et käesoleva otsusega väljamõistetav viivis ei ületaks põhivõlga, 150 eurot.

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 100 eurot. Hageja ei ole menetluses kasutanud õigusabiteenust.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 100 eurot. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva, kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.