Obsah (7)

§ 423§ 162§ 173§ 174§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 29.mai 2023 Kohtuasja number 2-21-143649 Kohtuasi Antvergo OÜ hagi O R vastu kahju hüvitamise

§ 423lg.2 p.1 alusel läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata.

Vastuse kohaselt

§ 423

lg 2 pi kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Järgnevalt kirjeldatud põhjendustel ei ole hageja nõue kostja hinnangul üldse võimalik ning tuleks ökonoomsuse kaalutlustel perspektiivituse tõttu läbi vaatamata jätta. Kui kohus siiski hagi läbi vaatab, palub kostja jätta see samadel põhjendustel rahuldamata. Hageja ajab segamini äriühingu ja tema juhatuse liikme. Hagejal on lepinguline nõue Xxx OÜ vastu ning juhatuse liige äriühingu kohustuste eest oma varaga ei vastuta. Äriühingu juhatuse liikme deliktiline vastutus äriühingu võlausaldaja ees on võimalik ainult äärmiselt erandlikel ja spetsiifilistel juhtudel. Kõik sellise nõude eeldused on käesoleval juhul täitmata. Puudub kaitsenorm: juhatuse liikme deliktiline vastutus äriühingu võlausaldaja ees on võimalik juhul, kui kahju on tekitatud sellise seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, mis on sätestatud võlausaldaja kaitseks (ka hagis on viidatud vastavale Riigikohtupraktikale). Hagis on selliste sätetena välja toodud ÄS § 187 lg 1 (juhatuse liikme hoolsuskohustus) ja TsÜS § 138 lg 2 (hea usu põhimõte). Mitte kumbki säte ei ole kehtestatud võlausaldaja kaitseks. ÄS § 187 lg 1 sätestab juhatuse liikme vastutuse alused äriühingu ees ning see norm kaitseb selgelt just ja üksnes äriühingut. Riigikohus on selgelt välistanud selle sätte, kui äriühingu võlausaldajat kaitsva normi VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 mõttes. Puudub tegu: lisaks sellele, et hageja poolt välja toodud normid ei ole äriühingu suhtes kaitsenormid VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 mõttes, ei ole hageja ka tõendanud ega kirjeldanud, kuidas kostja neid väidetavalt rikkunud on. Hageja ei ole millegagi tõendanud ega isegi kirjeldanud, kuidas on kostja rikkunud hoolsuskohustust äriühingu ees. Samuti on tõendamata ja sisustamata hea usu põhimõtte rikkumine. Üleüldiselt on hagis sisustamata ja tõendamata kostja väidetav kahju tekitav ning õigusvastane tegu. Hageja ütleb üldsõnaliselt, et kostja on püüdnud hagejat rahast ilma jätta ning tema arvel rikastuda, kuid ei selgita, mis on väidetavalt kostja vastav tegu. Kostja kinnitab, et ei ole kordagi xxx projekti läbiviimise käigus soovinud hagejale kahju tekitada või takistada Xxx’il hageja arveid tasuda. Projekti läbikukkumise ning Xxx’i maksejõuetuks muutumise põhjustas ootamatu ehituskulude hinnatõus. Xxx tasus enne makseraskuste tekkimist mitmed hageja arved korrektselt. Kostja on Xxx’i juhatuse liikmena juhtinud äriühingut korraliku ettevõtja hoolsusega. Puudub kahju: hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Hagejal on lepinguline nõue äriühingu vastu ning lepingulist nõuet juhatuse liikme vastu tal ilmselgelt olla ei saa. Kahju saab hagejale olla ainult ulatuses, milles hageja lepinguline nõue Xxx’i vastu jääb viimase maksejõuetuse tõttu rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud ei seda, et tal üldse on nõue Xxx’i vastu ega ka seda, et millisel määral jääb see Xxx’i pankrotimenetluses rahuldamata. Hetkel ei ole Xxx’i pankrotti veel isegi välja kuulutatud ning on täiesti tõendamata, millises ulatuses saab hageja nõue Xxx’i vastu rahuldatud. Hagejale ei ole kahju tekkinud, kuni tal on võimalus oma väidetav lepinguline nõue Xxx’i vastu maksma panna. Puudub põhjuslik seos: hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetava kahju ja väidetava kaitsenormi rikkumise vahel. Kahju saab käesolevas olukorras olla tekkinud ainult juhul kui on tõendatud, et hageja ei saa oma nõuet Xxx’i vara arvel rahuldada. Hageja ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et väidetavate kaitsenormide kostjapoolse süülise rikkumise tagajärjeks oleks Xxx’i maksejõuetus. Kuni sellist põhjuslikku seost ei ole tõendatud, on nõue välistatud. Puudub kostja süü: isegi kui oleks olemas rikkumine ja selle tagajärjel tekkinud kahju, ei oleks kostja kahju tekitamises süüdi. Kuna aga rikkumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos on hageja poolt täielikult sisustamata, ei ole ka kostjal võimalik põhjalikumalt põhjendada oma süü puudumist. Kostja ei ole hagejale ei tahtlikult ega hooletusest kahju tekitanud.

1. Hageja esitas 21.09.2022 toimunud eelistungil taotluse nõude suurendamiseks, esitades 10.10.2022 hagiavalduse täienduse, milles palus: 1) rahuldada hagiavaldus ning mõista kostjalt O R (ik: xxx) hageja kasuks välja VÕS § 127 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel põhinõudena 9512,40 eurot ning viivisnõue summas 482,93 eurot. 2) Mõista kostjalt O R (ik: xxx) hageja kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (9512,40 eurot) VÕS § 113 lg 1 järgi, seadusjärgses määras, hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Samuti esitas hageja taotluse ekspertiisi määramiseks. Hageja taotles 12.10.
2. a sõlmitud Xxx OÜ ja Xxx OÜ vahelise töövõtulepingu 2010-1 maksumusele, objekti xxx ekspertiisi määramist, selgitamaks kas lepingus määratud maksumuse eest oli seisuga 12.10.2020 võimalik lepingus kirjeldatud objekt valmis ehitada või sõlmis kostja Xxx OÜ juhatuse liikmena teadlikult alamaksumusega lepingu eesmärgiga tuua kaasa tagajärjena äriühingu maksuvõimetus ja hagejale kahju tekkimine. Ekspertiisi tulemusega soovis hageja põhistada kostja tahtlust ja teadlikku tegevust OÜ Xxx maksejõuetuse tekkimisel ning hagejale kahju tekitamisel, mis võimaldab hageja hinnangul haginõude rahuldada VÕS § 127 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 7 koostoimes alusel. Kostja vaidles nõude suurendamisele vastu, leides, et tegemist on hagi muutmisega.
3. Maakohus rahuldas 23.11.2022 hageja taotluse ekspertiisi määramiseks.
4. Maakohtu 28.03.2023 määrusega määrati hagejale tähtaeg 14 päeva määruse kättesaamisest ekspertiisikulude ettetasumiseks. Hageja jättis kohtunõude tähtajaks täitmata, s.o ekspertiisikulude ettemakse tasumata. Maakohus käsitleb seda kui hageja loobumist ekspertiisitaotlusest.
5. Maakohus määras 05.05.2023 poolte nõusolekul asja edasise menetlemise viisiks kirjaliku menetluse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud tõenditega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7. Hagi ese: Kahju hüvitamise nõue (VÕS § 1045 lg.1 p.7 ja ÄS § 187 lg.1)
8. Vaidlust ei ole, et : 1) Kostjale kuulub täisosalus äriühingus Xxx OÜ likvideerimisel ( registrikood xxx ) ja 1000 euro suurune osamakse äriühingus Xxx OÜ (registrikood xxx); 2) OÜ Xxx tekkis maksuvõlg 21.06.2021, mis ajas suurenes; 3) Kostja tellis OÜ Xxx juhatuse liikmena hagejalt augustis 2021 ehitustööd objektile xxx ( vt, hagiavalduse lisa nr 4, tellimiskiri). Vastavalt tellimiskirjale teostas hageja objektile xxxüldehitustöid, mille eest jäi hagejale tellija poolt arve 39-21 kuupäevast 08.11.2021 alusel 4734,00 eurot; 4) Töid objektil alustas hageja septembris 2021, ehitusobjekt valmis novembris 2021; 5) 16.12.2021 kostja O R, Xxx OÜ ainuosanikuna, otsustas lõpetada äriühingu tegevuse ja algatada äriühingu likvideerimismenetlus;
9. Kostja vastuväited on: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja ajab segamini äriühingu ja tema juhatuse liikme. Hagejal on lepinguline nõue Xxx’i vastu ning juhatuse liige äriühingu kohustuste eest oma varaga ei vastuta; 2) Puudub kaitsenorm: juhatuse liikme deliktiline vastutus äriühingu võlausaldaja ees on võimalik juhul, kui kahju on tekitatud sellise seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, mis on sätestatud võlausaldaja kaitseks (ka hagis on viidatud vastavale Riigikohtupraktikale). Hagis on selliste sätetena välja toodud ÄS § 187 lg 1 (juhatuse liikme hoolsuskohustus) ja TsÜS § 138 lg 2 (hea usu põhimõte). Mitte kumbki säte ei ole kehtestatud võlausaldaja kaitseks; 3) Puudub tegu: lisaks sellele, et hageja poolt välja toodud normid ei ole äriühingu suhtes kaitsenormid VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 mõttes, ei ole hageja ka tõendanud ega kirjeldanud, kuidas kostja neid väidetavalt rikkunud on; 4) Puudub kahju: Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist; 5) Puudub põhjuslik seos: Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetava kahju ja väidetava kaitsenormi rikkumise vahel; 6) Puudub kostja süü: isegi kui oleks olemas rikkumine ja selle tagajärjel tekkinud kahju, ei oleks kostja kahju tekitamises süüdi.
10. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg.1 p.7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. ÄS § 187 lg.1 kohaselt äriühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg.5¹ näeb ette juhatuse kohustused puhuks, kui osaühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Sellisel juhul peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Sama sätte teine lause nõuab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Nende kohustuste rikkumine võib ilmselt kaasa tuua maksude tasumise kohustuse rikkumise, sest maksejõuetul äriühingul ei pruugi jätkuda selleks vara. Xxx OÜ ajutise halduri aruandest tuleneb, et võlgniku raamatupidamist on peetud. Elektrooniliselt asub raamatupidamise andmebaas raamatupidaja M S arvutis, füüsilisi raamatupidamisdokumente on väga vähe ning asuvad osaliselt O Ri ja osaliselt raamatupidaja valduses. Raamatupidamise korraldamise eest vastutas ja korraldusi ning juhtnööre raamatupidajale andis ning rahaliste vahendite väljamaksete üle pangast ja kassast ning makseid teostas juhatuse liige O R. Võlgnikul on maksuvõlg alates 21.06.
11. Peamine (tõenäoliselt isegi ainus) teenuste ostja oli Xxx OÜ. Ajutisele haldurile ei ole teada muid teostatud töid ning tööde tellijaid peale pankrotiavalduses toodud ridamaja ehituse xxx. Ajutisele haldurile on esitatud ehituse töövõtuleping 2010-1, kus töövõtja on võlgnik (esindaja O R) ja tellija Xxx OÜ (esindaja M J). Võlgnik ei suutnud tekkinud käibevahendite puudusest tulenevalt majandustegevust jätkata, uusi lepinguid ei õnnestunud sõlmida. Töötajad lahkusid kuna võlgnik ei suutnud pakkuda konkurentsivõimelisi töötingimusi, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku ainuosanik võttis 16.12.2021 vastu otsuse võlgniku tegevus lõpetada. Töötajatega on töölepingud lõpetatud, võlgniku tegevus on peatunud. Vastavalt halduri poolt kogutud informatsioonile olid võlgniku olulisemad majandusnäitajad järgmised (lisad 6, 7, 8): Aasta Müügitulu Kasum Bilansimaht Omakapital töötajaid tööjõukulu 2020 81 572,00 € 0,00 € 16 878,00 € 0,00 € 1 6 598,00 € 2021 595 512,00 € -11 544,00 € 69 766,00 € -11 544,00 € 5 59 446,00 € 2022 kuni 0,00 € -19,00 € 69 751,00 € -11 563,00 € puuduvad 0,00 € 08.
12. Võlgnik sõlmis ehitustööde lepingu ja ei arvestanud, et sisendhinnad võivad niivõrd ootamatult kohati mitmekordselt tõusta. Lepingut ei õnnestunud tellija soovide kohaselt täita. Kogutud informatsioonile tuginedes asus ajutine haldur seisukohale, et maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks oli ülemaailmses pandeemiatingimustes tekkinud tarneraskuste tõttu toorme järsu nõudluse ja hinnatõusu koosmõju. Võlgnik tegi ehituspakkumise ja sõlmis lepingu arvestades prognoositavaid sisendhindasid. Võlgnik hindas valesti võimalikke sisendhinna muutuste riske, mis aga realiseerusid. Võlgnik ei suutnud enam finantseerida jooksvat tegevuse jätkumist ega leida uusi kliente. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Kostja viitas oma vastuses ts.asjale xxx Xxx OÜ (likvideerimisel) avalduses pankroti väljakuulutamiseks. Nimetatud ts.asjas 02.06.2022 tehtud pankrotimääruses on kohus määruse p-s 6 tuvastanud, et äriühingu endine juhatuse liige (kostja) on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 23.03.
13. a, kohtu hinnangul hilinenult. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud ka äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Maakohus on seisukohal, et ts. asjas 2-22-4271 esitatud ajutise halduri aruande ja asjas 02.06.2022 tehtud pankrotimäärusega ja käesolevas asjas esitatud Xxx OÜ juhatuse liikme O Ri 26.11.2021 kirjaga hagejale, 05.11.2021 töövõtulepingu ülesütlemisavalduse, 10.01.2022 võlgnevuse tasumise nõude (kostja vastuse Lisa 9a) ja Xxx OÜ 02.11.2021 kirjaga (kostja vastuse Lisa 4) on tuvastatud, et kostja on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Xxx OÜ likvideerimisel esitas pankrotiavalduse 23.03.
14. Maakohtu hinnangul on pankrotiavaldus esitatud hilinenult ja sellega kahjustati äriühingu võlausaldajate huve. Eeltoodut arvestades on maakohus seisukohal, et kostja Xxx OÜ juhatuse liikmena rikkus ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Samas maakohus nõustub kostja seisukohaga, et kui kostja rikkus ÄS § 187 lg.1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimalda see hagejal Xxx OÜ võlausaldajana nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. ÄS § 187 lg 1 kaitse-eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid (Riigikohtu eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1150-09, p 12). Tulenevalt ÄS § 187 lg-st 4 võib osaühingu pankroti väljakuulutamise korral esitada juhatuse liikme kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude ÄS § 187 lg 2 alusel üksnes pankrotihaldur.
15. Hageja viitab hagis, et kostja tegevus hagejaga töövõtulepingu sõlmimisel oli heade kommete vastane, kus võlausaldajatele tekitati kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Hageja leidis, et kostja on tahtliku heade kommete vastase käitumisega suurendanud kunstlikult Xxx OÜ kohustusi ja sõlmis töövõtulepingu hagejaga võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgil. Maakohus on seisukohal, et hageja väide kostja heade kommete vastasest käitumisest on tõendamata. Hageja väited, et kostja kontrollides ehitatavat vara omavat äriühingut Xxx OÜ ja töid hagejalt tellinud Xxx OÜ majandustegevust tegutses eesmärgiga jätta tellitud tööde eest tasumata on eksitav ja tõendamata. Tõendamata on hageja väide, et kostja kontrollis Xxx OÜ tegevust. Kohtule esitatud tõenditest (Xxx OÜ registrikaardi väljatrükk) tuleneb, et lisaks kostjale oli Xxx OÜ-l veel kaks osanikku ning kostja volitused Xxx OÜ juhatuse liikmena lõppesid 12.11.
16. Hageja väide, et kostjale kuuluv äriühing Xxx OÜ sai seeläbi varalist kasu vara väärtuse juurdekasvu arvel on ebatäpne. Kostja oli üks kolmest osanikust. Hageja väide, et kostja sellisele ettekavatsetud käitumisele viitavad eelkõige sündmuste kiire areng lühikese aja jooksul, s.o kostja tegutses hagejaga töövõtulepingu sõlmimisel ettekavatsetult kahjustada hageja huve, so kostja tegutsedes OÜ Xxx juhatuse liikmena, tellis hagejalt töid, olles täielikult teadlik saabuvast OÜ Xxx maksejõuetusest ning lõi tahtlikult olukorra, kus hageja ja ka veel paljud teised allhankijad ei saanud teostatud ehitustööde eest tasu, ei ole tõendatud. Ts. asjas xxx esitatud ajutise halduri aruande kohaselt võlgnik Xxx OÜ ei suutnud tekkinud käibevahendite puudusest tulenevalt majandustegevust jätkata, uusi lepinguid ei õnnestunud sõlmida. Töötajad lahkusid kuna võlgnik ei suutnud pakkuda konkurentsivõimelisi töötingimusi, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kostja poolt esitatud Xxx OÜ ja Xxx OÜ kirjavahetusest tuleneb, et käibevahendite puudus tulenes sellest, et Xxx OÜ ei usaldanud enam O Ri ja keeldus ehituse finantseerimisest (ei olnud nõus raha ettemaksu tasumiseks kandma Xxx OÜ-le).
17. Maakohus on samuti seisukohal, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost väidetava kahju ja väidetava kaitsenormi rikkumise vahel ja kostja süüd väidetavas kahjus. Menetluskulude jaotus 14.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 15.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud nende põhjendatud ulatuses

§ 162lg 1 alusel jätta hageja kanda.

16.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostja esindaja esitas 19.05.2023 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 4497,80 eurot, sh õigusabikulud 4492,80 eurot (23,4 tundi hinnaga 192,00 eurot tund, koos käibemaksuga) ja riigilõivud kinnistusraamatu ja äriregistri päringute eest summas 5,00 eurot.
2. Menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja õigusabikulud alljärgnevad: • esmane nõupidamine kliendiga seoses hagiga; hagiavalduse esmane ülevaatus; 10.03.2022 menetlusse võtmise määruse analüüs; 21.03.2022 taotluse koostamine – 2h; • e-toimikusse sisenemine ja 23.03.2022 kohtunõudega tutvumine – 0,1h; • hageja 28.03.2022 taotlusega tutvumine – 0,1h; • e-toimikusse sisenemine ja 28.03.2022 kohtumäärusega tutvumine – 0,1h; • hageja 08.04.2022 seisukoha analüüs – 0,3h; • 21.04.2022 kohtumääruse analüüs ja suhtlus kliendiga – 0,4h; • kliendi poolt edastatud materjalide analüüs; suhtlus kliendiga; tõendite selekteerimine; 06.05.2022 hagi vastuse koostamine – 5,25h; • hageja 27.05.2022 seisukoha analüüs ja suhtlus kliendiga – 0,5h; • e-toimikusse sisenemine ja 31.05.2022 kohtunõudega tutvumine – 0,1h; • e-toimikusse sisenemine ja hageja 07.06.2022 vastusega tutvumine – 0,1h; • e-toimikusse sisenemine ja 13.06.2022 istungi kutsega tutvumine; suhtlus kliendiga – 0,2h; • toimiku komplekteerimine ja 21.09.2022 istungiks ettevalmistamine – 1h; • 21.09.2022 kohtuistungil osalemine – 0,6h; • 04.10.2022 nõupidamine kliendiga – 0,8h; • kliendi poolt edastatud materjalide analüüs; tõendite selekteerimine; 10.10.2022 seisukoha koostamine – 4h; • hageja 10.10.2022 taotluste ja seisukoha analüüs; suhtlus kliendiga; 24.10.2022 seisukoha koostamine – 1,9h; • 23.11.2022 kohtumääruse analüüs; suhtlus kliendiga – 0,25h; • hageja 05.12.2022 vastuse analüüs ja suhtlus kliendiga – 0,25h; • 07.12.2022 seisukoha ja vastuse koostamine – 1h; • e-toimikusse sisenemine ja 07.12.2022 kohtunõudega tutvumine – 0,1h; • e-toimikusse sisenemine ja hageja 14.12.2022 vastusega tutvumine – 0,1h; • e-toimikusse sisenemised ja vahemikus 19.01.2023 – 23.03.2023 toimunud kohtu ja ekspertide vahelise suhtlusega tutvumised; kohtu 02.02.2023 määruse ja pankrotihalduri vastusega tutvumine, 20.02.2023 ja 10.03.2023 kohtunõuetega ja hageja 28.02.2023 ja 13.03.2023 menetlusdokumentide ja nende lisaga tutvumine, suhtlus kliendiga seoses ekspertide vastustega – 1,2h; • 28.03.2023 kohtumääruse analüüs ja suhtlus kliendiga – 0,25h; • hageja 11.04.2023 tähtaja pikendamise taotluse analüüs; suhtlus kliendiga ning 12.04.2023 seisukoha koostamine kohtule – 0,6h; • 18.04.2023 kohtumääruse analüüs ja suhtlus kliendiga – 0,25h; • e-toimikusse sisenemine ja 20.04.2023 kohtunõudega tutvumine; 24.04.2023 vastuse koostamine – 0,25h; • e-toimikusse sisenemine ja hageja 02.05.2023 vastusega tutvumine – 0,1h; • 05.05.2023 kohtumääruse analüüs ja suhtlus kliendiga – 0,25h; • hageja 19.05.2023 vastuväitega tutvumine – 0,1h; • 19.05.2023 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1,25h; kokku 23,4 tundi.
3. Hageja esindaja kostja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. 20.

§ 175

lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 21. Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt kokkuvõtvalt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).“
3. Kohus tutvudes kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et kostja esindaja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ajakulu alljärgnevate toimingute eest: E-toimikusse sisenemine ja 23.03.2022 kohtunõudega tutvumine – ajakulu 0,1 tundi – kohus ei pea antud ajakulu põhjendatuks täies ulatuses, kuna kohtunõue oli tehtud hagejale; Kliendi poolt edastatud materjalide analüüs; suhtlus kliendiga; tõendite selekteerimine; 06.05.2022 hagi vastuse koostamine – ajakulu kokku 5,25 tundi – kohus peab antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, kokku 3,0 tunni ulatuses, kuna antud toimingud on osaliselt hõlmatud juba nimetatud toimingutele eelnenud toimingutega (nõupidamised/suhtlemised kliendiga, taotluste koostamine, materjalide analüüs). Kohus lähtub sellest, et kohtule esitatud vastus ei ole mahukas (3,5 lk, sh päis ning tavapärasest laiemate reavahed); hagile lisatud materjalid ei ole mahukad (laenuleping 1 lk ja maksekorraldus). Kohus peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 3,0 tundi; Toimiku komplekteerimine ja 21.09.2022 istungiks ettevalmistamine – ajakulu 1,0 tundi - kohus peab antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, istungiks ettevalmistumise osas kokku 0,5 tunni ulatuses, kohtule jääb ebaselgeks toimiku komplekteerimise ajakulu. Kohus peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 0,5 tundi; Kliendi poolt edastatud materjalide analüüs; tõendite selekteerimine; 10.10.2022 seisukoha koostamine – ajakulu 4,0 tundi - kohus peab antud ajakulu põhjendatuks osaliselt, kokku 3,0 tunni ulatuses. Kohus lähtub sellest, et kohtule esitatud vastus ei ole mahukas (3,5 lk, sh päis ning tavapärasest laiemate reavahed); hagile lisatud materjalid ei ole mahukad (laenuleping 1 lk ja maksekorraldus). Kohus peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 3,0 tundi; 07.12.2022 seisukoha ja vastuse koostamine – ajakulu 1,0 tundi - kohus peab antud kulu põhjendatuks osaliselt, 0,5 tunni ulatuses, kuna seisukoht ei ole pikk sisuline osa moodustab ca 0,5 lk. Kuigi esindaja on märkinud seisukoha ja vastuse koostamine (mis võib eeldada 2 dokumendi olemasolu), siis on esindaja poolt 07.12.2022 esitatud ainult seisukoht. Kohus peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 0,5 tundi; E-toimikusse sisenemine ja 07.12.2022 kohtunõudega tutvumine – ajakulu 0,1 tundi – kohus ei pea antud ajakulu põhjendatuks täies ulatuses, kuna antud ajakulu on hõlmatud eelneva toiminguga; 19.05.2023 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine – ajakulu 1,25 tundi – kohus peab antud kulu põhjendatuks osaliselt, 1,0 tunni ulatuses, kuna seisukoht ei ole pikk ning tavapärane/mõistlik menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu moodustab 0,5 tundi. Kohus peab põhjendatuks antud toimingutele kulunud ajakuluks kokku 1,0 tundi;
4. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 3 590,40 eurot (18,7 tundi x 192 eurot, koos käibemaksuga).
5. Kuna kostja tasus riigilõivu päringute eostamise eest 5 eurot, siis moodustavad kostja menetluskulud kokku 3 595,40 eurot (3590,40+5). Kohus leiab, et kostja kantud menetluskulud on põhjendatud summas 3 595,40 eurot ning jätab need hageja kanda. Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda. 25.

§ 177

lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 3 595,40 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (3 595,40 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda. 27.

178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik