← Eesti

2-22-133039/14

Obsah (8)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-133039 Tsiviilasi Aktiva Fina

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja P OÜ sõlmisid 16.06.2020 ja kostja krediidikonto lepingu nr. xxxx. 21.06.2020 ja 5.10.2020 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr. xxxx põhitingimuste muutmise kokkuleppe ning 9.05.2021 sõlmisid P OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr. xxxx. 11.05.2021 ja 2.09.2021 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr. xxxx põhitingimuste muutmise kokkuleppe. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ lepingud üles 30.03.2022. P OÜ loovutas 31.03.2022 kostja vastase nõude OÜle Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Lepingu nr. xxxx ja lepingu nr. xxxx alusel kontrollis laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu krediidisummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse krediidivõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidikonto lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse aastamäär on 48,99% ning lepingu nr. xxxx krediidi kulukuse aastamäär on 41,02%. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 3896,74 eurot, intress 351,32 eurot, sissenõudmiskulud 90,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1070,34 eurot; viivis alates 3.01.2023 kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas 799,65 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,57% aastas, lepingu nr. xxxx põhinõude summas 3097,09 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 34,90% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 630,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2 Kohtu selgitused Tsiviilasi on jagatud kohtunik M. Graubergi menetlusse 08.01.2024 seoses eelnevalt asjas määratud kohtuniku eemalviibimisega. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 15.08.23 (OÜ R, xxxx asukohas). Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et on kontrollitud kostja krediidivõimekust ja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, krediidikulukuse määr ei ületa lepingu sõlmimise ajal 3-kordset tarbimislaenude krediidikulukuse määra, mis on avaldatud Eesti Panga poolt. Seega on kohtu hinnangul laenu andmisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 630,00 eurot ja esindustasu 480,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 630 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 630 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, kokku: 3,8 tundi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot. Hageja esindaja osutab teenust 120 eur/tund. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 240 eurot (2*120). Tulenevalt

§ 484

.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 3 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 890 eurot (630+20+240), mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (890 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.