Hagi alus ja kohtu selgitused
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja B OÜ vahel 24.01.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxxx, 27.01.2023 sõlmitud lisalaenu lepingust nr xxxx ning 13.03.2023 sõlmitud lisalaenu lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Hageja nõuab 2 kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingutest. Hagiavalduse kohaselt hindas B OÜ (laenuandja) kostja (laenusaaja) krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust (dtl 32-34). Kostja esitas enne lepingute sõlmimist järgmised andmed: tööandjaks on P AS, igakuise netosissetuleku suurus on 3000 eurot; igakuised finantskohustused on summas 500 eurot. (dtl 35-39). Laenuandja kontrollis kostja sissetulekute ja kohustuste õigsust kostja pangakonto väljavõtte alusel, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu (september – detsember 2022) keskmiseks netosissetulekuks 3 868 eurot. Hagi kohaselt määrati krediidiandja riskihinnangutest ja lepingu sõlmimisel kehtinud krediidiandja kehtestatud sise-eeskirjadest lähtuvalt kostja maksevõimeks 2174,00 eurot (3868,00 eurot – 500,00 eurot – 1001,00 eurot - 193,00 eurot), milles lähtuti järgnevatest andmetest: keskmine netosissetulek 3868,00 eurot (lähtuti kontoväljavõttelt saadud sissetuleku andmetest) – finantskohustused 500,00 eurot (lähtuti kostja esitatud andmetest, kuna kontoväljavõttelt saadud tulemus oli madalam) muud minimaalsed kulud 1001,00 eurot (lähtuti lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjades kehtestatud piirmäärast ühe ülalpeetava puhul, kuna kostja ei esitanud andmeid muude kulude kohta) – puhver 193,00 eurot (5% netosissetulekust, arvestatud ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks). Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel kehtivatele sise-eeskirjadele teostatud andmete hindamise tulemusel kogumis, jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline, lepingust tulenev igakuine osamakse 105,58 eurot, oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli järgnevatest usaldusväärsetest allikatest nagu Krediidiinfost (puudusid kehtivad maksehäired, vt. no debt), LexisNexis, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister (1 ülalpeetav), Taust.ee (dtl 42). Hagi kohaselt oli ka lisalaenude saamiseks tingimused täidetud: kliendile määratud limiite võimaldas lisalaene saada, klient ei olnud osamaksete tasumisega võlgnevuses ning kliendi krediidivõimelisus ei olnud halvenenud. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust lepingust tulenevaid kohustusi. 4.
lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise eeldused. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel on kostja kehtivaks elukoha aadressideks xxxx. Lisa-aadressina on registrisse märgitud: xxxx; xxxx ning xxxx. Viimati märgitud aadress on ka hagiavalduses märgitud kostja elukohana. Kohtul ei ole õnnestunud nimetatud aadressidel kostjale menetlusdokumente kätte toimetada (xxxx korteriomanik kinnitas 02.10.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil; xxxx omanik kinnitas 20.12.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil; võlgniku ema kinnitas 20.12.2023, et võlgnik ei ela aadressidel xxxx ja xxxx). Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult. 3 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud
6. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 4 000 eurot tasuda riigilõiv summas 455eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 455 eurot. 7.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.