Obsah (8)

§ 45§ 46§ 54§ 18§ 2§ 44§ 47§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2024 kell 12.45, Haapsalu Tsiviilasja number 2-24-2629 Võlgniku T P maksejõuetusavaldus Tsiviilasi Menetlusos

§-is 17 ettenähtud dokumendid, sh. vara- ja võlanimekirja ja nende lisad, usaldusisiku hinnangu ning usaldusisiku tasu taotluse. Usaldusisiku hinnangul on tegemist on püsivalt maksejõuetu isikuga mistõttu tuleks välja kuulutada tema pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku igakuise sissetuleku moodustab käesoleval ajal töötutoetus 315,90 eurot kuus ja peretoetus 790 eurot kuus, millele aga sissenõuet pöörata ei saa. Lisaks maksavad kahe lapse isad võlgnikule elatist kokku summas 383,99 eurot (100+ 283,99). Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Eeltoodud sissetulek ei ole piisav, et tasuda efektiivselt tema teadaolevaid kohustusi mille suurus on vähemalt ca 28 942,80 eurot ning millele lisanduvad igakuised jooksvad kulutused kommunaalkuludele, toidule, jne vähemalt 2 2-24-2629 summas 600 eurot ühes kuus. Võlgnikul puudub pankrotivara. Väärtpaberikontot pole. Liiklusregistri andmetel T P nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja vastutavas kasutuses ei ole ka olnud. Võlgnik on 2022 aasta ja 2023 aasta jooksul võõrandanud 4 sõiduautot. Võlgnik ei ole olnud abielus. Võlgnikule on 2021 aastal laekunud tema LHV Pensionifond XL (2. samba fond) osakute eest 1 895,65 eurot. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus ühes kuus 2024.a. on eelduslikult 1640 eurot kuus. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks vastutustundetu laenamine. Juba vähemalt alates 2020 ei ole võlgnik omanud töökohta. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. 5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui

-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ning T P on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikel ei ole piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. T P teadaolevad kohustused kokku on 28 942,80 eurot, millele lisanduvad igakuised jooksvad kulutused kommunaalkuludele, toidule, jne vähemalt summas 600 eurot ühes kuus. Võlgnikul puudub pankrotivara, mille arvelt saaks kohustusi tasuda. Võlgniku igakuise sissetuleku moodustab töötutoetus 315,90 eurot kuus ja peretoetus 790 eurot kuus. Lisaks maksavad kahe lapse isad võlgnikule elatist kokku summas 383,99 eurot. 6.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Sama sätte teise lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused tulenevad

§ 45lg 3.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

1. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja 28.03.2024 kell 12.
2. Usaldusisik Martin Pärn andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlgnikul pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Kohus nimetab pankrotihalduriks Martin Pärna. Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
3. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub 25.04.2024 algusega kell 11.00 virtuaalruumi vahendusel. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel tuleb saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile pmkhaapsalu.menetlus@kohus.ee, märkides taotlusele tsiviilasja number 2-24-
4. 3 2-24-2629
5. Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (

§ 46lg 1).

Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata.

§ 46

lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande.

1. Kohus määrab, et esimene aruanne võlgnike kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 29.03.
2. 11.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 54lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9). 12. Pankr

S § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

1. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 13 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse analüüs, päringute koostamine ja lähetamine registritesse, krediidiasutustesse ja muudele isikutele, päringute tulemusena saabunud vastuste töötlemine ja muu saadaoleva info analüüsimine, võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine, kohtutäiturilt täitemenetluste peatamise taotlemine, vara- ja võlanimekirja koos hinnanguga võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta koostamine. Arvestades usaldusisiku töötasu suuruseks 66 eurot 4 2-24-2629 tund, palub usaldusisik kohtul määrata usaldusisiku tasuks OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn kasuks 820 eurot (13 x 66-38) millele lisandub käibemaks 22% summas 180,40 eurot (kokku 1000,40 eurot koos käibemaksuga). Usaldusisik palub tasu summas 820 eurot (lisandub käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest, sest selle tasumiseks pankrotivara puudub.
2. Kohus leiab, et sellises ulatuses usaldusisiku tasu suurus on põhjendatud, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Taotletav tunnitasu määr 66 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 820 eurot.
3. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt

§ 54lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka Pankr

S § 23 lg

2. PnkrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn (registrikood 16245703) käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1).
3. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest.

§ 54

lg 9 alusel tuleb summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn. Kohus selgitab: • tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

• Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (

§ 44

) • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47

lg 1 ja 2) 5 2-24-2629 • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (

§ 49lg 9) 18. Tulenevalt Pankr

S § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta ning lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 19. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 6