Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-633 Määruse kuupäev 7. märts 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakst

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi (kaebaja) esitas
2. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks piirang, mis takistab tegemast kinnipeetavate avalikus e-toimikus (VAET) menetlustoiminguid prokuratuuris ja maakohtus toimuvates menetlustes. Kaebaja selgitab, et Viru Vanglas on kasutusel VAET, mille kaudu on võimalik edastada menetlusdokumente ning vaadata endaga seotud menetluste käiku. Kaebaja kasutab VAET-i alates
3. a detsembrist. VAET-i kaudu ei ole aga võimalik osaleda menetlustes prokuratuuris ja maakohtus, nt vaidlustada Viru Ringkonnaprokuratuuri määruseid või esitada maakohtule riigi õigusabi taotlust. Tuvastamiskaebuse põhjendatud huvi on preventiivne. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
4. Viru Vangla esitas kohtule
5. märtsil 2024 vastusena kohtunõudele kaebaja avaldused, millele vangla ei ole veel vastanud. Kaebaja esitas vanglale
6. märtsil 2024 avalduse, milles selgitab, et VAET peaks võimaldama esitada pöördumisi Politsei- ja Piirivalveametile ja prokuratuurile ning näha eelnimetatud asutustes toimuvate menetluste dokumente, kuid hetkel see võimalus puudub. Kaebaja soovib teada, kuhu ta peab pöörduma ja mida tegema, et probleem lahendada. Samuti jääb kaebajale arusaamatuks, miks ta ei näe VAET-is Viru 3-24-633 Vanglas toimuvate menetluste dokumente. Kaebaja esitas vanglale
7. märtsil 2024 avalduse, milles soovib selgitusi, miks tal puudub võimalus näha VAET-is oma prokuratuurile esitatud pöördumisi ja miks ta ei saa elektrooniliselt asju ajada. Kaebaja esitas vanglale
8. märtsil 2024 avalduse, milles soovib teavet selle kohta, miks ei ole VAET-is võimalik näha ega esitada prokuratuuriga seonduvaid dokumente. KOHTU SEISUKOHT 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja ei ole rahul asjaoluga, et tal ei ole Viru Vanglas tahvelarvuti vahendusel võimalik VAET-i kasutades osaleda prokuratuuris ja maakohtus toimuvates menetlustes. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 6 alusel Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist seoses eelkirjeldatud VAET-i piirangutega. 4.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele. 5.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 45lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.

Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Kaebaja selgitab, et ta esitab tuvastamiskaebuse preventiivsel eesmärgil.

§ 45

lg 2 välistab aga tuvastamiskaebuse esitamise tõhusamate vahendite olemasolu korral. Tuvastamiskaebus on väheefektiivne õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud tuvastamisnõuet ning tuvastaks Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse, siis ei kohustaks see vanglat võimaldama kaebajal tahvelarvuti vahendusel VAET-i kasutada kaebaja soovitud ulatuses. Efektiivsemate õiguskaitsevahendite korral tuleb eelistada selliseid nõudeid.

1. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja pöördunud Viru Vangla poole seoses asjaoluga, et ei saa VAET-i vahendusel osaleda prokuratuuris toimuvates menetlustes (vt kaebaja
2. märtsi,
3. märtsi ja
4. märtsi
5. a avaldusi). Kaebaja avaldused on aga kvalifitseeritavad märgukirja ja/või selgitustaotlustena (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p 1 ja lg 2 p 1), kuivõrd kaebaja juhib vangla tähelepanu VAET-i puudujääkidele ning palub selles osas selgitusi. Kui kaebaja eesmärgiks on, et tal oleks Viru Vanglas viibides võimalik VAET-i kaudu osaleda ka prokuratuuris ja maakohtus toimuvates menetlustes, siis tuleb tal esitada selleks vanglale konkreetse sisuga taotlus. Seejärel, kui kaebaja ei nõustu vangla vastusega, on tal võimalik seda hiljem kohustamisnõudega vaide- ja kohtumenetluses vaidlustada. Üksnes eeltoodu annaks kaebaja soovitud tulemuse, s.o võimaluse osaleda VAET-i kaudu ka prokuratuuris ja maakohtus toimuvates menetlustes. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei annaks kaebajale sellist tulemust.
6. Kaebeõigust ei saa tuletada ka seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsusega. Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse ja hiljem kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine. 2 3-24-633
7. Seega on kaebaja õiguste kaitseks olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid kui tuvastamiskaebuse esitamine. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Jaak Reinomägi kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3