← Eesti

4-24-857/6

Obsah (5)§ 4231§ 199§ 65§ 3§ 63

4-24-857 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2024, Tallinna Väärteoasja number 4-24-857 Kohtunik Sandra-Kristin Kärner Väärteoasi Janar Siimanni väärteoasi liikluss

) § 4231 tunnustel, sest ta juhtis taas

  1. märtsil 2024 kella 20.10 ajal Rae vallas, Kurna külas, Tallinna ringtee
  2. kilomeetril suunaga Aleviku tee poole mootorsõidukit MB E300 Bluetec registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus J. Siimann LS § 90 lg p-des 1 ja 3 sätestatud norme. Taotluse järgi on J. Siinmann juhtimiselt kõrvaldatud
  3. märtsil 2021,
  4. märtsil 2022,
  5. veebruaril 2024 ning
  6. märtsil 2024 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Taotluses leitakse kokkuvõtvalt seega, et kuna J. Siimann juhib süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, esinevad tema teos

§ 4231kuriteo tunnused.

KOHTU SEISUKOHT

  1. VTMS § 29 lg 1 p-st 4 tulenevalt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos on kuriteo tunnused. Kuriteo tunnuste sedastamine süüdlase käitumises kujutab endast väärteomenetlust välistavat asjaolu.
  2. VTMS § 83 järgi on käesoleva väärteoasja arutamise pädevus maakohtul. Seega VTMS § 107 lg 2 alusel teeb väärteomenetluse lõpetamise määruse samuti maakohus.
  3. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks tuleb rahuldada.
  4. Kohtule esitatud taolusest ja väärteotoimiku materjalidest selgub, et J. Siimann on alates
  5. a vähemalt neljal korral juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, nimelt: (i) mh
  6. märtsil 2021, mille eest on teda karistatud Harju Maakohtu
  7. septembri
  8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-46781; (ii)
  9. märtsil 2022, mil ta kõrvaldati mootorsõiduki juhtimisel LS § 91 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel muuhulgas seetõttu, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; (iii)
  10. veebruaril 2024, mida heidetakse J. Siimannile ette praeguses väärteoasjas nr 4-24-857

(231524000974); (iv) uuesti 19. märtsil 2024, milles on alustatud kriminaalmenetlust

§ 4231tunnustel (kriminaalasi nr 24231551094).

Selles kriminaalasjas heideti J. Siimannile ette juhtimisõiguseta sõitmist kokku järgmistel kuupäevadel:

  1. jaanuaril 2021,
  2. veebruaril 2021,
  3. märtsil 2021 , kolmes episoodis
  4. märtsil 2021 ning
  5. märtsil
  6. 1 2

(4)8.

§ 4231

järgi on kuriteona karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Isiku teo süstemaatiliseks kvalifitseerimisel on vaja tuvastada vähemalt kolm samalaadset tegu ning on oluline tuvastada ka nende tegude omavaheline seos. Teo süstemaatilisuse hindamisel tuleb lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse mõttes sarnase ja pideva rikkumisega. Üks tunnus, mida süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav ajavahemik, kuigi ajalisel kriteeriumil pole iseseisvat õiguslikku tähendust. Teine oluline kriteerium juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisuse hindamisel on varasemate ja/või isikule menetletavas asjas etteheidetavate rikkumiste arvukus (RKKKo 1-20-3067/33, p-d 9-13). 9. J. Siimannil on kehtiv kriminaalkaristus

§ 4231järgi.

Nagu öeldud, on teda Harju Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4678 karistatud mh motoorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta

§ 4231järgi (hõlmas tegusid 12.

jaanuaril 2021,

  1. veebruaril 2021,
  2. märtsil 2021 , kolmes episoodis
  3. märtsil 2021 ning
  4. märtsil 2021). Lisaks mõistis Harju Maakohus
  5. märtsi
  6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1618 J. Siimanni süüdi

§ 199

lg 2 p-de 5, 9 - § 25 lg 2 järgi, suurendas

§ 65lg 2 alusel mõistetud karistust Harju Maakohtu 6.

septembri

  1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti
  2. märts
  3. Karistusregistri andmetel on karistus täidetud
  4. mail
  5. Seega karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 8 järgi on see kriminaalkaristus kehtiv veel kuni
  6. mai
  7. See tähendab seda, et J. Siimann juhtis taas
  8. a ja
  9. a mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ajal, mil tal oli kehtiv karistus samalaadse kuriteo toimepanemise eest.
  10. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest selgub, et nüüd uuesti on J. Siimann kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt
  11. märtsil 2022 ja
  12. veebruaril 2024, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Veelgi enam: J. Siimanni
  13. märtsi 2024 teo osas on nüüdseks alustatud ka kriminaalmenetlus

§ 4231

tunnustel, kuna ta juhtis taas mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust.

  1. Praeguses väärteoasjas heidetakse J. Siimannile ette mootorsõiduki juhtimist
  2. veebruaril 2024 omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. See on samalaadne tegu
  3. märtsil 2022 ja
  4. märtsil 2024 toime pandud tegudega (s.o mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust). Seetõttu leiab kohus, et
  5. veebruaril 2024 toime pandud teos esinevad

§ 4231

järgi kvalifitseeritava süüteo tunnused, kuna süütegude korduvus ja rohkus täidavad süstemaatilisuse eelduse. Ka Riigikohtu praktikas on selgitatud, et ühtset süsteemi moodustavaid samaliigilisi jõustunud karistusotsuseta süütegusid menetletakse samas menetluses ning LS §-le 201 vastavad väärteod2 neelduvad

§ 4231

järgi menetletavas kuriteokoosseisus ja nende väärtegude teoebaõigus ammendub süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises kui põhiteos. Sel juhul tuleb kohtul väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel lõpetada kuriteotunnuste ilmnemise tõttu (RKKKo 4-19-4337/24, p-d 9-10). Seda kohus antud juhul ka teeb. 12. Seoses J. Siimanni LS § 227 lg 2 väärteoga (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) selgitab kohus järgmist.

§ 3

lg 5 näeb ette, et kui isik paneb toime teo, mis vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse (

§ 63lg 1).

Juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2) ja lubatud sõidukiirust ületades (LS § 227 lg 2) mootorsõiduki juhtimine on vaadeldav ühe teona, mistõttu saab nende tegude puhul rääkida ideaalkogumist

§ 63

lg 1 tähenduses.

§ 3lg 5 järgi on välistatud kuriteo ja väärteo omavaheline ideaalkogum 2 Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. 3

(4)(RKKKm 4-19-1178, p 10). Kohus ei saa seetõttu jätkata väärteomenetlust teo osas, mis puudutab lubatud sõidukiiruse ületamise väärteoetteheidet LS § 227 lg 2 järgi ning väärteomenetlus tuleb lõpetada ka selles osas.
  1. Eeltoodu kokkuvõtteks rahuldab kohus kohtuvälise menetleja taotluse ja lõpetab väärteomenetluse väärteoasjas nr 4-24-857 VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel menetlusaluse isiku teos kuriteo tunnuste ilmnemise tõttu.
  2. Väärteoasja materjalid tuleb saata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju menetlustalituse liiklussüütegude menetlusgrupile ühendamiseks kriminaalmenetluse nr 24231551094 materjalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.