Obsah (8)

§ 4034§ 401§ 1§ 402§ 30§ 421§ 42§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22.02.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-144155 Tsiviilasi Aktiv

§ 4034

lg 7 kohase maksete ümberarvestuse juhuks kui vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine jääb kohtumenetluses tuvastamata. Hageja selgitas, et võlatunnistuse aluseks on kostja ja P OÜ 16.06.2020 sõlmitud laenuleping xxxx, millega anti kostjale laenu 600 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga perioodil 16.06.2020-21.05.

1. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ laenulepingu üles 09.11.
2. P OÜ loovutas 25.11.2021 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku 370,70 eurot. Hageja leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud 229,30 eurot (600-370,70). Põhjendav osa
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, 2 2-22-144155 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4. Kohus tuvastab 04.01.2024 esitatud tõendi põhjal, et P OÜ ja S. S. sõlmisid 16.06.2020 laenulepingu (xxxx), mille alusel andis hageja kostjale 600 eurot ning kostja kohustus selle tagastama osamaksetega. Viimase osamakse tähtaeg on 21.05.2025 ning kostja kohustus tasuma P OÜ-le intressi 40,92% (dtl 62-65). Selliselt vastab sõlmitud leping võlaõigusseaduse (

) § 401 lg-le 1 ehk pooled on sõlminud krediidilepingu.

§ 401

lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kuna P OÜ sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1

lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 402

lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 7. Kohus tuvastab hagiavalduse lisa põhjal, et pooled sõlmisid 25.03.2022 lepingu xxxx, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 734,39 eurot maksegraafiku alusel, lõpptähtajaga 15.03.2024 (dtl 25).

§ 30

lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Hageja esitatud asjaoludest tuleneb, et tarbijaga esialgselt sõlmitud tarbijakrediidileping öeldi lepingu nõuete kohase täitmata jätmise tõttu üles ning 25.03.2022 sõlmisid pooled võlatunnistuse, millega kostja tunnistas krediidilepingust xxxx tulenevat võlgnevust. Seega on pooled sõlminud

§ 30

lg 1 tähenduses deklaratiivse võlatunnistuse, millega kostja on tunnistanud tarbijakrediidi lepingust tulenevat võlgnevust. 8. Tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Seega hagi rahuldamise esmaseks eelduseks on nõude aluseks olevate tehingute kehtivus (tühisuse aluste puudumine). Hageja on kohtule esitanud nõude võlatunnistusest tuleneval alusel. Kohus tuvastab, et pooled on 25.03.2022 lepingus (võlatunnistuses) kokku leppinud, et võlgnik kaotab õiguse esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta mistahes vastuväiteid, mida võlgnik võinuks esitada algse võlgnevuse suhtes enne käesoleva võlatunnistuse andmist, sõltumata mistahes varasematest asjaoludest (dtl 25). Kohus on seisukohal, et vastuväidetest loobumise kokkulepe on selgelt tarbija kahjuks kõrvalekalduv. Seetõttu on vastav tarbijakrediidilepingut puudutav kokkulepe tulenevalt

§-st 421 tühine. Kohus on seisukohal, et tarbija ei saa ühegi lepinguga (sh võlatunnistusega) võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Tarbija ei saa loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, mistõttu on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus. Kohus on seisukohal, et kuna tehingulise võlatunnistuse eesmärgiks on kokkuleppe saavutamine vastuväidetest loobumise osas, siis ei saa eeldada, et leping oleks sõlmitud ka tühise osata. Seetõttu toob tarbija vastuväidetest loobumine kaasa kogu lepingu tühisuse (TsÜS § 85). 3 2-22-144155 Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa

§ 421

. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka

§ 42lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel.

Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (Riigikohtu

1. november 2023 kohtumääruse p.-s 28 tsiviilasjas 2-21-13098).
2. Kohus on eelnevalt tuvastanud 25.03.2022 lepingu xxxx tühisuse, millest tulenevalt on kohus seisukohal, et 25.03.2022 lepingu xxxx alusel esitatud nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus märgib täiendavalt, et sõltumata eelnevast, on hageja nõudnud kogu 25.03.2022 lepingus kokkulepitud võlgnevuse väljamõistmist summas 734,39 eurot vaatamata sellele, et hagis esitatud asjaolude kohaselt on kostja teostanud võla katteks makseid summas 121,61 eurot, millest 41,61 eurot on arvestatud viivise katteks, 40,00 eurot sissenõudmiskulude katteks, 40,00 lepingutasu katteks ning hageja selgituste kohaselt on võlgnevuse jääk 652,78 eurot. Hagis esitatud asjaoludest ei selgu millised 25.03.2022 lepingust tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata ning et hageja oleks kokkuleppe üles öelnud, millega kogu lepingus märgitud võlgnevus oleks saanud muutuda hagiavalduse seisuga sissenõutavaks. Seega ei järeldu ka võlgnevuse sissenõutavus tervikuna.
3. Kohus on 31.10.2023 kohtu selgitustes märkinud, et hagi rahuldamise eelduseks on mh tarbijakrediidilepingu asjaolude esitamine. Praegusel juhul on tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmine seotud tarbijakrediidilepingu kehtivalt ülesütlemisega ning nõude kujunemisega.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega /…/.

§ 421

sätestab, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus on hagejale 31.10.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et krediidilepingu ülesütlemise korral on hagi rahuldamise eelduseks mh asjaolude esitamine, millest selguksid osamaksed millega oli tarbija viivituses ja mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kohus selgitas, et tarbijakrediidi lepingu puhul peab hageja hagi rahuldamise eeldusena välja tooma põhi- ja intressinõude kujunemise. Selleks tuleb näidata, mis kuupäevadel ja mis summas on kostja laenu võtnud ning mis kuupäevadel ja millistes summades ta on teinud tagasimakseid. Samuti, milliste kohustuste katteks on tagasimaksed arvestatud. Välja tuleb tuua intressi arvutuskäik. Esitada tuleb selge nõudearvestus, vastasel juhul pole kohtul võimalik nõuet kontrollida ega hagi rahuldada (dtl 51, p 15). Hageja selgitas, et kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 370,70 eurot, kuid ei ole esitanud asjaolusid, millest selguks mis kuupäevadel ja millistes summades on kostja teinud tagasimakseid ning milliste kohustuste katteks on tagasimaksed arvestatud. Vaatamata kohtu selgitusele, ei ole hageja esitanud asjaolusid (eelkõige kostja maksete laekumiste väljavõtet), mille põhjal saaks kohus tuvastada kostja kolme üksteisele järgneva tagasimaksega 4 2-22-144155 viivitamist (

§ 416lg 1 eelduse täitmist).

Seega laenulepingu kehtivalt ülesütlemise tuvastamine ei ole praegusel juhul võimalik. Hageja faktiväidetest ei järeldu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse kujunemine ja sissenõutavus.

1. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, mis võimaldaksid hagi kasvõi osaliselt rahuldada.
2. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi kogu ulatuses rahuldamata.
3. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja ning kostja ei ole kohtule menetlusdokumente esitanud, mille põhjal tuvastab kohus kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik 5