1-19-2173/685

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 28.03.2024 Kohtuasja number 1-19-2173 Ingrid Kullerkann, Ingeri Tamm ja Mario Truu Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 15.02.

1. a määrus Ahmed-Aga Gašimovi (isikukood: 35506230101) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilisele järelevalvele vabastamises Määruskaebuse esitaja riigiprokurör Vahur Verte, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled süüdimõistetu Ahmed-Aga Gašimov kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Viru Maakohtu 15.02.
3. a määrus.
4. Jätta Ahmed-Aga Gašimov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilisele järelevalvele vabastamata.
5. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 06.12.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2173 karistati AhmedAga Gašimovi KarS § 255 lg 1 järgi 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Sellest karistusest moodustati KarS § 65 lg 1 alusel Harju Maakohtu 20.07.
8. a otsusega kriminaalasjas 1-165820 mõistetud karistusega liitkaristus ning Ahmed-Aga Gašimovile mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 17 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 25.01.2016 ja lõppeb 11.02.
10. Viru Vangla esitas 12.01.2024 Viru Maakohtule materjalid Ahmed-Aga Gašimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilisele järelevalvele vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist. Viru Maakohus vabastas 15.02.
11. a määrusega Ahmed-Aga Gašimovi temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Ahmed-Aga Gašimovile määrati katseaeg kuni 11.02.2026 ning ta allutati käitumiskontrollile. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
12. Maakohus tuvastas kõigepealt, et täidetud on ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Ahmed-Aga Gašimovil on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning isik on andnud nõusoleku elektrooniliseks järelevalveks. 3.
13. 3.
14. Hinnates Ahmed-Aga Gašimovi käitumist vangistuses, individuaalse täitmiskava läbimist, võimalusi vabaduses ja ohuprognoosi, on ka ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Ahmed-Aga Gašimovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning vabaduses on tal olemas elu- ja töökoht ning lähedased, kellega on säilinud head suhted ja kes teda toetavad. K-Raha andmetel isikul täitmata nõuded puuduvad ja vabanemisfondis on 2500 eurot. Vangistuses on Ahmed-Aga Gašimov käitunud seaduskuulekalt ning ta on osalenud vestlustel eesmärgiga analüüsida enda kuritegelikku käitumist. Vestluste läbiviijate hinnangul süüdimõistetu mõistab, et narkootikumide käitlemine toob kaasa palju negatiivseid tagajärgi. Kohtuistungil isik avaldas, et tal on oma tegude ja käitumise pärast häbi. Ahmed-Aga Gašimov on omandanud riigikeele A2 tasemel. Iseloomustuse ja individuaalse täitmiskava kohaselt on valdav osa täitmisplaanis ette nähtud tegevustest läbitud. Osa tuleb veel võtta jätkuvestlustest ja sotsiaalprogrammist „Õige hetk“. Maakohus asus seisukohale, et Ahmed-Aga Gašimovil on võimalik sotsiaalprogrammi läbida ka kriminaalhooldusel. 3.
15. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis, jõudis maakohus veendumusele, et süüdimõistetu senine käitumine ning positiivsed hoiakud viitavad karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide täitumisele ning Ahmed-Aga Gašimovi resotsialiseerumine võiks õnnestuda. Seetõttu ei pruugi süüdimõistetu jätkuv vangistus enam soovitud mõju avaldada. Kriminaalhooldus, selle raames määratavad kontrollnõuded ja lisakohustused ning kriminaalhooldaja tugi peavad ära hoidma uued kuritegelikud käitumismallid. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole küll võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid selline järelevalve aitab ühiskonna turvalisusele kaasa.
16. Viru Maakohtu 15.02.
17. a määruse peale esitas määruskaebuse riigiprokurör Vahur Verte, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Prokuröri hinnangul on maakohtu otsustus rajatud asjaolude ebaõigele tuvastamisele ning KarS § 76 lg-s 4 sätestatu valikulisele hindamisele, mis kogumis tingis põhjendamatu lahendi. Maakohus ei ole vangla iseloomustuses tõstatatud probleemkohti adresseerinud ega neid kogumis teiste Ahmed-Aga Gašimovi iseloomustavate andmetega analüüsinud ning oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Kokkuvõtlikult on prokuröri seisukohad järgmised. 4.
18. Võttes arvesse Ahmed-Aga Gašimovi senist käitumist vabaduses ja karistatust, sh mitmel korral vangistuse kandmist, hindab vangla teda kõrgohtlikuks. Süüdimõistetu jätkas nn aseri kuritegelikku ühendusse kuulumist ka vangistuse ajal. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole tõenäoline, et Ahmed-Aga Gašimov hakkab vabaduses elama üksnes legaalsetest sissetulekutest, sest ta on korduvalt pannud rahalise kasu saamise eesmärgil toime raskeid rahvatervise vastaseid kuritegusid, ta kuulub kuritegelikku ühendusse ning märgatavat muutust isiku hoiakutes vangistuse jooksul toimunud ei ole. Vangla iseloomustusest ei nähtu, et Ahmed-Aga Gašimov oleks end karistuse kandmise ajal selliselt ülal pidanud, mis võimaldaks jaatada positiivset resotsialiseerumist. Tema 4.
19. 2 suhtlusringkond koosneb suuresti kriminaalse taustaga isikutest. Kinnipeetavat on korduvalt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetul on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud, mis on seotud tema senise elustiiliga. Seetõttu on äärmiselt tõenäoline, et sellised hoiakud säilivad. Ahmed-Aga Gašimov sooritas vaatamata eelnevale pikaajalisele vangistusele katseajal uue kuriteo. Kuritegudes ta ennast aga süüdi ei tunnista. Eelnev omakorda viitab, et tema suhtumises ja hoiakutes ei ole põhimõttelisi muudatusi aset leidnud. Kinnipeetav on vangistuse ajal toetanud negatiivset subkultuuri – ta on keeldunud töö tegemisest ja osalenud massilises toidust keeldumises. 4.
20. Vangistuses viibimise ajal on Ahmed-Aga Gašimov osalenud kuritegeliku ühenduse tegevuses edasi. Ta on pidanud kuritegeliku ühenduse juhti hoidma kursis kinnipidamisasutuses olevate ühenduse liikmete olukorraga ning jagama informatsiooni teiste kuritegelike ühenduste liikmete kohta, samuti võimalusel tagama karistust kandvate või vahistatud nn aseri kuritegeliku ühenduse liikmete turvalisuse ja heaolu, et seeläbi tagada kuritegeliku ühenduse püsivus. 4.
21. Maakohus on jätnud tähelepanuta Ahmed-Aga Gašimovi sooritatud kuriteod, subkultuurilised tõekspidamised, sh jätkuva suhtlemise kriminaalkorras karistatud isikutega, ja kustunud distsiplinaarkaristused. Samuti ei ole kohus põhjendanud, mil moel on kinnipeetav teinud karistusest vajalikud järeldused, et ta ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist ja miks positiivsed asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetut negatiivselt iseloomustava teabe ning kuidas on teda võimalik õiguskuulekusele suunata läbi kriminaalhoolduse. Eelnevale tuginedes on Ahmed-Aga Gašimov põhjendamatult vabastatud. Ennetähtaegsel vabastamisel ei saa piirduda üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmetega, vaid arvesse tuleb võtta õiguskorra kaitset tervikuna. Täitmiskohtunikul tuleb erilist tähelepanu pöörata vangla koostatud iseloomustuses kajastatule, sest selles on ennetähtaegse vabastamise kaalumisel keskset rolli mängivad asjaolud põhjalikult lahti kirjutatud.
22. Tartu Ringkonnakohtu 06.03.
23. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 18.03.
25. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha süüdimõistetu Ahmed-Aga Gašimov, kes ei nõustu prokuratuuri määruskaebusega ning palub ringkonnakohtul jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus on hinnanud tõendeid õigesti ja arvestanud kõiki asjaolusid. Prokuratuuri väited ei anna alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Enam ei saa arvesse võtta neid aspekte, millele on vangla, prokuratuur ja kohtud varasemalt kinnipeetava vabastamata jätmisel toetunud ja mis on ka prokuröri määruskaebuses välja toodud. Kinnipeetava hinnangul on aastaid tagasi sooritatud kuritegude arvestamine vastuolus kõrgema kohtu seisukohtadega (RKKKm nr 1-09-14104). Kaebuse ülejäänud osas Ahmed-Aga Gašimov kordab maakohtule tema ja kaitsja poolt esitatud seisukohti, mida ringkonnakohus ei pea siinkohal vajalikuks üle korrata. Kinnipeetav tunnistab oma süüd ja kinnitab, et soovib ülejäänud elu elada seadusekuulekalt. Ta viitab ka Tartu Ringkonnakohtu 31.03.
26. a määruse nr 1-13-4429/133 p-le 34, mille kohaselt kriminoloogilised uuringud ja ringkonnakohtu kogemus kinnitavad, et tema vanuses inimesed sooritavad kuritegusid väga harva. Samuti ei ole iseloomustuses asjakohased viited eelnevale töökohustusele, sest kinnipeetav on alates
27. aastast pensionär, ega teiste kinnipeetavatega suhtlemisele, sest vangistuses suheldaksegi muu hulgas kaasvangidega. Süüdimõistetu hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatud ning uute kuritegude toimepanemise ohtu ei ole. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
28. Kohtukolleegiumi hinnangul väärivad määruskaebuses toodud argumendid tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise. Ahmed-Aga Gašimovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
29. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
30. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine (RKKKm 1-09-3703/83, p 8). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta (TrtRkm 1-16-9898/117, p 24). Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt, s.o ei pane enam toime kuritegusid. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on määrav KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Seetõttu on kohus õigustatud ka tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema (RKKKm 1-15-400/78, p-d 13–14).
31. Maakohus on õigesti tuvastanud, et Ahmed-Aga Gašimovi puhul on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetul on KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt 10 aasta 17 päeva pikkusest vangistusest ära kantud vähemalt kaks kolmandikku. Vabaduses on tal olemas elukoht. Kuigi süüdimõistetu on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ning ka tema elukoht vastab nõuetele, siis praegusel juhul ei ole elektroonilise valve rakendamine kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise obligatoorseks eelduseks.
32. Sisuliselt on määruskaebuse esitaja heitnud maakohtule ette kaalutlusvea tegemist Ahmed-Aga Gašimovi tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Maksvusel oleva kohtupraktika kohaselt tuleb ennetähtaegse vabastamise menetluses prognoosida eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kui on põhjendatud eeldada, et süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusoht on väike ja piisava tõenäosusega käitub ta edaspidi seaduskuulekalt, siis tuleb ta ennetähtaegselt vanglast vabastada. Ahmed-Aga Gašimovi retsidiivsusohtu pidas maakohus piisavalt väikseks. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga ning leiab, et maakohus tegi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kaalumisel vea, omistades liigset kaalu Ahmed-Aga Gašimovi käitumisele pärast kuriteo toimepanemist ja tema vabanemisjärgsetele elutingimustele. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et analüüsides Ahmed-Aga Gašimovi isikut, kuriteo tehiolusid, varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, esineb põhjendatud alus kahtluseks, et AhmedAga Gašimovi kuritegelik käitumine võib vabaduses jätkuda. Kriminaalkolleegium seetõttu leiab, et materiaalsed eeldused Ahmed-Aga Gašimovi vabastamiseks on täitmata.
33. Kuigi Ahmed-Aga Gašimovil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, on praeguse vangistuse jooksul talle neid vangla sisekorra rikkumise eest korduvalt määratud. Asjaolu, et süüdimõistetu on suutnud vangistuses olles mõnda aega hästi käituda, on aga vaid üks mitmest 4 tegurist, millest tuleb lähtuda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. On selge, et range järelevalve all suudab süüdimõistetu õiguskuulekalt käituda. Siiski ei saa nõustuda, et see tingimata näitab Ahmed-Aga Gašimovi mõttemaailma muutumist. Ka kuritegelikus ühenduses tegutsedes tuleb kindlatest reeglitest kinni pidada. Seega ei ole võime reeglitepäraselt käituda praegusel juhul asjaoluks, millest saab järeldada, et Ahmed-Aga Gašimovi ärakantud karistus on teda piisavalt mõjutanud ning maandanud uute kuritegude toimepanemise riski. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole tema kuritegelikud hoiakud vangistuses viibides nähtavalt muutunud – Ahmed-Aga Gašimov on kinnipidamisasutuses väljendanud kriminaalseid subkultuurilisi hoiakuid, s.o keeldunud pikka aega põhjuseta tööst juba enne vanuse piirmäära saabumist ja ka söögist.
34. Ahmed-Aga Gašimov kannab karistust KarS § 255 lg 1 järgi, s.o kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Teda on karistatud kokku 7 korral, kehtivaid karistusi on 3 ning vangistuses viibib neljandat korda. Eeskätt on süüdimõistetu tegelenud I astme kuritegudega, s.o uimastikäitlemisega, sh rahvusvaheliselt, grupis ja suure varalise kasu saamise eesmärgil, mille eest teda on korduvalt karistatud. Kuritegusid iseloomustab etteplaneeritus. Mitmete aastate vältel korduv kriminaalkorras karistatus samaliigiliste kuritegude eest aga viitab, et kinnipeetav ei ole mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud. Ta on võtnud omaks kuritegelikud käitumismallid. Isegi pikaajaline vangistus ei hoidnud süüdimõistetut eemale katseajal uue kuriteo sooritamisest, mille tagajärjel ta kannab praegust karistust kinnipidamisasutuses. Järelikult välistab Ahmed-Aga Gašimovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise juba prognoos, et vangistusest vabanemisel jätkab ta väga suure tõenäosusega uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Seda näitab tema varasem käitumine. Ei saa nõustuda maakohtuga selles, et kriminaalhooldus hoiab ära uued kuriteod ja tagab ühiskonna turvalisuse, sest seda ei ole suutnud garanteerida varasemad reaalsed vanglakaristused.
35. Ahmed-Aga Gašimovi ennetähtaegse vabastamise välistavad ka kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik, mis annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist. Riigikohus on selgitanud, et KarS § 76 lg 4 kohaselt on just konkreetse kuriteo asjaolude arvestamine vajalik, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb. Kohus peab osutama nendele konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis vaatamata pikaajalise vangistuse kandmisele tema hinnangul jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad. Tuleb ka tuvastada, kas vangistuses on kinnipeetava hoiakud ja suhtumine muutunud ning kuidas võivad uue kuriteo toimepanemise riski mõjutada isiku elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed (RKKKm 1-09-14104/142, p 22). Seega ei ole õige süüdimõistetu väide, nagu ei saaks kohus enam arvesse võtta tema poolt sooritatud kuriteo faktilisi tehiolusid või varasemat käitumist. Kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis. Seepärast võib vabastamist otsustav kohus leida, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa sellegipoolest vabastada, kuna kuriteo toimepanemise asjaolud või tema varasem elukäik võimaldab väita, et ta jätkab vabaduses suure tõenäosusega kuritegude toimepanemist. Uusima kohtupraktika kohaselt saab arvesse võtta ka arhiveeritud karistusi, mis on kõne all oleva kuriteoga seotud, võtmaks arvesse inimese varasemat elukäiku tervikuna (RKKKm 1-151446/76, p-d 15–18).
36. Küsimus ei ole mitte Ahmed-Aga Gašimovi kuritegude raskuses, vaid nende kriminoloogilises eripäras. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuritegelike ühenduste liikmed on valdavalt inimesed, kelle jaoks on kuritegevus eluviisi lahutamatu osa ja kes on omaks võtnud n-ö kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud, millest loobumine on nii sisemistel kui ka välistel põhjustel väga ebatõenäoline (TrtRkm 1-16-9898/117, p 29). Nii 5 nähtub süüdimõistvast kohtuotsusest, et ta kuulus vähemalt alates
37. aastast kuritegelikku ühendusse, mille üheks tegevusvaldkonnaks on Eesti Vabariigis rahvatervisevastaste kuritegude (suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine) toimepanemine varalise kasu saamise eesmärgil ning ta allus vahetult nn aseri kuritegeliku ühenduse juhile A.M.ile. Süüdimõistetu ülesandeks oli tegeleda narkootiliste ainete müügiga, sh organiseerida narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Samuti aitas Ahmed-Aga Gašimov ühenduse poole pöördunud isikuid probleemide lahendamisel ja nende turvalisuse tagamisel. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipidamisasutusse sattumisel jätkas kuritegelik ühendus Ahmed-Aga Gašimovi rahalist toetamist. Kinnipeetav aga andis ühtlasi telefonivestlustes edasi informatsiooni kinnipidamisasutuses toimuva kohta (sh edastas infot teiste kuritegeliku ühenduste liikmete kohta). Järelikult ei vasta tõele süüdimõistetu kaebuses esitatud väide, et ta lihtsalt niisama vangla oludest tulenevalt suhtleb kaaskinnipeetavatega ja teiste kriminaalset eluviisi viljelevate tuttavatega.
38. Eelnevale tuginedes saab kohtukolleegiumi hinnangul asuda seisukohale, et AhmedAga Gašimov oli kuritegeliku ühenduse arvestatav liige. Kui keegi on olnud sellisel kohal organiseeritud kuritegevuses, lähtub temast sama hästi kui alati tõsine uute kuritegude oht. Nimelt saab üldjuhul väita, et sellise taustaga inimene on omaks võtnud väärtushinnangud, mille kohaselt on kuritegelik eluviis igati õige ning oma eesmärkide saavutamiseks pole tarvis seadust järgida. Midagi ebatavalist pole ka selles, et niisuguse taustaga kurjategija on mõnda aega vanglas ja jätkab siis sealt, kus ta pooleli jäi. Seda just eeltoodud põhjustel: tema jaoks on selline eluviis loomulik ja tal puuduvad n-ö moraalsed pidurid, mis teda sellelt eemal hoiaks. Ilmselt töötab sellele vastu ka väline surve. Ahmed-Aga Gašimov on vangistuse ajal jätkanud suhtlemist kriminaalse kontingendiga. Kui inimene tahab oma elu muuta ja kriminaalse taustaga inimestest eemale hoida, katkestab ta selliste inimestega igasuguse suhtlemise. Süüdimõistetu aga nii toiminud ei ole. Aastatega välja kujunenud suhted ja seosed kriminaalse taustaga isikute ja suhtevõrgustikega ning inimese roll nn allmaailmas muudavad õiguskuulekale teele naasmise kuritegeliku ühenduse liikme puhul märkimisväärselt vähemtõenäoliseks, kui see on n-ö tavakurjategija puhul. Kuritegudest loobumine eeldab radikaalset muudatust inimese mõttemaailmas ja sotsiaalses võrgustikus, kuid seda ei ole seniajani Ahmed-Aga Gašimovi puhul võimalik sedastada.
39. Lisaks võib eeldada, et Ahmed-Aga Gašimovi võimalikud uued kuriteod oleksid võrdlemisi varjatud, kuid ohustaksid ühiskonna turvalisust märkimisväärselt. Arvestades süüdimõistetu sidemeid, teadmisi ja oskusi kuritegelikus maailmas, on tal tõenäoliselt väga lihtne hakata uuesti samalaadseid (s.o rahvatervisevastaseid) kuritegusid sooritama ning teenida kriminaaltulu. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et on väga ebatõenäoline, et isik hakkaks tema jaoks harjumuspäraseks muutunud elatustaseme saavutamiseks seaduslikest vahenditest elama. Ahmed-Aga Gašimovis on juurdunud kuritegelikud käitumismallid. Seetõttu peab tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosus olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike. Paraku praegu see nii ei ole. Narkokuriteod, millega tegeleb süüdimõistetu, kuuluvad kataloogi, mille korduvtoimepanemise ohtu on ka Riigikohus hinnanud suureks (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15).
40. Arvestades KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis, jõuab ringkonnakohus järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise risk ei ole viidud miinimumini. Kuigi Ahmed-Aga Gašimovil on individuaalne täitmiskava enamuses läbitud, ei ole ta oma kuritegusid tunnistanud. Alles ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses kuritegude osas süü omaksvõtt viitab pigem soovile vangistusest vabaneda, mitte tegelikule mõtteviisi muutusele. Seega süüdimõistetu ka ei saa aru või ei hooli, missugust kahju ta oma tegevusega võis põhjustada. Kui Ahmed-Aga Gašimov oma kuritegelikest hoiakutest, mis temas silmnähtavalt veel olemas on, loobuda ei suuda, ei ole 6 teda võimalik ennetähtaegselt vabastada. Seetõttu ei saa kinnipeetava eeskujulikule käitumisele vangistuses ja vabanemisjärgsetele headele elutingimustele omistada liiga suurt tähtsust. Ahmed-Aga Gašimovi elutingimused ja perekondlikud suhted polnud ilmselgelt halvemad ka kuritegude toimepanemise ajal. Kuritegelikku käitumist need aga ära ei hoidnud. Nii ei pruugi need sellist mõju omada ka edaspidi. Kohus inimlikult mõistab kinnipeetava soovi toetada oma lapsi, aga sellele oleks pidanud juba enne kuritegude toimepanemist mõtlema.
41. Ka kinnipeetava vanust (68-aastat) ei saa kriminaalkolleegiumi seisukohalt pidada iseenesest selliseks vanuseks, millest alates saaks väita, et isik enam kuritegusid toime ei pane. Kuigi vastab tõele, et teaduslike uuringute kohaselt inimese vanuse kasvades kuritegude toimepanemise oht väheneb, siis Ahmed-Aga Gašimovi kuriteo asjaolud on sellised, mis hõlmavad tema eluviisi tervikuna. Eelnev tähendab, et tema senist käitumist nii vabaduses kui ka vangistuses arvestades ei ole prognoositav õiguskuuleka käitumise omaksvõtt lähiajal. Süüdimõistetu viidatud Tartu Ringkonnakohtu 31.03.
42. a määruses nr 1-13-4429/133 on käsitletud eluaegse vangi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, mille tehiolud ei haaku aga Ahmed-Aga Gašimovi isikuga ja tema toime pandud kuritegudega. Tegemist ei olnud pikka aega kuritegelikku ühendusse kuulunud inimesega ning ta oli ka süüdi mõistetud teiseliigiliste kuritegude eest ja viibinud üle 30 aasta vangistuses.
43. Eeltoodu kogumis näitab, et Ahmed-Aga Gašimovi puhul on retsidiivsusrisk jätkuvalt väga suur. Seda ohtu ei ole kohtukolleegiumi hinnangul võimalik kriminaalhooldusega piisavalt maandada, kuna see ei taga Ahmed-Aga Gašimovi mõtteviiside ja hoiakute muutust. Ka elektroonilisele valvele ei saa lootma jääda: sellega saab küll piirata isiku liikumisvabadust, kuid ei saa kontrollida tema kodust tegevust ja suhtlust. Nii on Ahmed-Aga Gašimovil võimalik ka elektroonilisele valvele allutatuna jätkata suhtlemist kriminaalse kontingendiga ning panna uuesti toime varasemaga samalaadne kuritegu. Seetõttu ei ole Ahmed-Aga Gašimovi võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt tingimisi vabastada ning tal tuleb vangistuse kandmist jätkata.
44. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab apellatsioonikohus Viru Maakohtu 15.02.
45. a määruse ning teeb uue määruse, millega rahuldab prokuratuuri määruskaebuse ja jätab Ahmed-Aga Gašimovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilisele järelevalvele vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 7