← Eesti

3-22-2698/20

Obsah (4)§ 201§ 152§ 71§ 124

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tane

) § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel. Kuna kaebaja ei vastanud nõuetekohaselt kohtu nõudele

  1. oktoobri
  2. a määruses märgitud tähtajal, s.o hiljemalt
  3. oktoobril 2023, siis kuuluks kaebus ka läbi vaatamata jätmisele

X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtu teisele koosseisule menetlusse võtmiseks, samuti vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kaebaja leiab, et halduskohtumenetlus ei olnud erapooletu, kuna viimase pooleteise aasta jooksul on kõik tema kaebused tagastatud. Kaebaja leiab, et halduskohus tõlgendas VangS § 11 lg-t 8 ja RVastS § 18 lg-t 2 liiga kitsalt. Nimetatud normidest tuleneb, et kaebaja võis vangla vastuse ära oodata ja siis kaebuse 30 päeva jooksul esitada, nii kaebaja tegigi. Halduskohus lõpetas menetluse ebaõigesti, kuna vangla tegevuse õigusvastasus on tuvastatud ja kaebajal on õigus saada õigusvastaselt tekitatud kahju eest hüvitist. Kohus võis ka ise kaebuse esitamise tähtaja ennistada või anda kaebajale uus tähtaeg koos selgitustega. Kaebaja taotleb asja menetluse uuendamist osas, millega kohus tagastas 6. märtsi 2023. a määruse p-ga 4 kaebuse. Kohus leidis, et sama nõudega toimus menetlus haldusasjas nr 3-221679, kuid tänaseks on nimetatud asjas menetlus lõppenud. Kaebajal on õigus saada pea kaks aastat üksikvangistuses viibimise ja õiguste rikkumise eest hüvitist. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. 7. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse, kuna kaebaja viivitas kaebuse esitamisega halduskohtule ja ei taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

  1. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus lõpetas menetluse ebaõigesti ning tal oli õigus esitada kaebus halduskohtule tema taotlusele vanglalt vastuse saamise järgselt 30 päeva jooksul. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
  2. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse kahekuulise tähtaja jooksul lahendamata, tuleb järgida RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega ning kannatanu võib 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Seega pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist (Riigikohtu
  3. detsembri
  4. a määruse nr 3-31-64-16, p-d 11-13).
  5. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist. Antud olukord tulenes sellest, et kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse
  6. augustil 2022 (vanglas registreeritud
  7. augustil 2022) ning vangla pidi RVastS § 18 lg 1 alusel taotluse lahendama kahe kuu jooksul. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kui kahju hüvitamise taotlus tuli vanglal lahendada hiljemalt
  8. oktoobril 2022 (või registreerimisest arvates
  9. oktoobril 2022), siis tegelikult lahendas vangla kaebaja taotluse sellest tähtajast üle kuu aja hiljem ehk
  10. detsembril
  11. Kaebaja pidi aga kaebuse halduskohtule esitama hiljemalt
  12. novembril 2022 (või
  13. detsembril 2022), kuid asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja kaebuse halduskohtule
  14. detsembril
  15. Kaebaja ei esitanud halduskohtule taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, leides, et tema kaebus on tähtaegne. Sellise taotluse puudumisel ei olnud halduskohtul võimalik otsustada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimust ning halduskohus lõpetas menetluse õiguspäraselt

§ 152lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel.

Halduskohus ei saa ennistada seaduses sätestatud tähtaega oma algatusel. Seetõttu ei esine alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

  1. Vastuseks kaebaja määruskaebuses sisalduvale taotlusele uuendada menetlus, ringkonnakohus selgitab, et Tartu Halduskohtu
  2. märtsi
  3. a määruse vaidlustamiseks esitas kaebaja määruskaebuse ja ringkonnakohus lahendas selle osaliselt kaebaja kasuks. Ringkonnakohus tühistas osaliselt halduskohtu
  4. märtsi
  5. a määruse ja saatis selles osas asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Asjaolu, et haldusasja nr 3-22-1679 menetlus on nüüdseks lõppenud Riigikohtu
  6. novembri
  7. a määrusega, ei ole aluseks, et kaebaja saaks uuesti vaidlustada halduskohtu
  8. märtsi
  9. a määrust. Iga määrust saab vaidlustada edasikaebe korras märgitud tähtaja jooksul vaid ühel korral. Kohtuasja menetlust saab uuendada kui eelnevalt on menetlus peatatud või peatunud ja menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesoleva haldusasja menetlust ei ole peatatud ega peatunud, mistõttu ei ole võimalik ka menetlust uuendada.
  10. Kaebaja leiab ka, et kohus oleks saanud ise kaebuse esitamise tähtaja ennistada või anda uue tähtaja. Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei saa ise seaduses sätestatud menetlustähtaega ennistada või seda pikendada. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks peab menetlusosaline esitama tähtaja ennistamise taotluse, näidates ühtlasi ära põhjuse, miks ta ei saanud tähtaega järgida. Seejärel saab kohus hinnata, kas tähtaja ennistamiseks esinevad alused (

§ 71lg 1).

Kuigi kaebajal on õigus esitada kohtule hüvitamiskaebus, ei lõpetanud halduskohus menetlust ebaõigesti. Hüvitamiskaebuse esitamisele on seaduses sätestatud tähtaeg (RVastS § 18 lg 2) ning kui kaebus esitatakse tähtaega ületades, saab kaebuse esitamise tähtaega ennistada vaid vastava taotluse ja tähtaja ületamist tinginud mõjuvate põhjuste olemasolul. Samas ei ole 3 halduskohtul õigust vaadata sisuliselt läbi kaebetähtaja möödumise järel esitatud kaebust, mille esitamise tähtaja ennistamist ei ole taotletud (

§ 124lg 2, § 152 lg 1 p 2).

14. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et halduskohus lõpetas haldusasja menetluse õigesti ja määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.