KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-1687 (liidetud) Haldusasi X kaebus Politsei- ja P

) § 181 lg 1 p-i 12 alusel töötamiseks iduettevõttes. 2. PPA andis 07.07.2022 Yi Venemaa Föderatsiooni kodanikust abikaasale Xle

§ 137

lg 1 alusel tähtajalise elamisloa nr 1059327582/TE Eestis elava abikaasa juurde elama asumiseks alates 07.07.2022 kuni 06.07.

2. Yi töötamine Solar Labs OÜ-s lõpetati 01.02.2023 koondamise tõttu, kuid ta leidis uue töökoha Est Digital OÜ-s (registrikood 11785582), mille põhitegevusalaks on info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia.
3. Y esitas PPA-le 08.05.2023 tähtajalise elamisloa taotluse

§ 118p 4 alusel töötamiseks uue tööandja Est Digital OÜ juures.

5. PPA keeldus 14.07.2023 otsusega nr 1063938347 Yile tähtajalise elamisloa andmisest

§ 16

, § 211 lg 1 ja § 123 p 4 alusel, sest otsuse tegemise ajaks oli sisserände piirarv täitunud. Kaebaja esitatud elamisloa taotlus ei kuulu ühegi

§-s 115 nimetatud juhtumi alla, mida piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata. Y esitas 17.07.2023 PPA-le pöördumise. PPA tõlgendas seda vaidena ning määras 27.07.2023 kirjaga tähtaja nõuetele vastava vaide esitamiseks. Y esitas 28.07.2023 nõuetele vastava vaide ja 01.08.2023 täienduse. PPA jättis 07.08.2023 vaideotsusega nr 15.3-3.6/106 vaide rahuldamata. PPA selgitas, et

§ 123p 4 on imperatiivne keeldumise alus.

Y asunuks tööle turundusspetsialistina, mis ei ole IKT erialane ametikoht, kuid

§ 115

p-s 14 sätestatud erand kohaldub tulenevalt välismaalase ametikohast, mitte tööandja sektorist 6. PPA tunnistas 27.07.2023 otsusega nr 15.3-3.4/836-1 Yile väljastatud tähtajalise elamisloa töötamiseks alates 08.08.2023 kehtetuks

§ 16, § 212, § 135 lg 2 p 2 ja § 123 p 1 alusel.

Otsuse põhjenduste kohaselt on välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel (

§ 185lg 3).

Tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus (

§ 135lg 2 p 2).

Isikule anti elamisluba Eestisse töötamise eesmärgil elamisloas märgitud ettevõttes, seega on tema Eestis viibimise õigus seotud tema Eestis töötamise tingimustega. Isiku elamisloa andmise alus langes ära tema ja tema tööandja vahel sõlmitud töösuhte lõppemisega, Maksu- ja Tolliameti andmete järgi lõppes töösuhe 01.02.2022. 7. PPA tunnistas 27.07.2023 otsusega nr 15.3-3.4/837-1 Xle väljastatud tähtajalise elamisloa abikaasa juurde elamiseks alates 08.08.2023 kehtetuks

§ 16, § 212, § 135 lg 2 p 4, § 123 p 1 alusel.

Otsuse põhjenduste kohaselt selgus järelevalvemenetluse käigus, et Yi töösuhe Solar Labs OÜ-ga on lõppenud. Xle 07.07.2022 väljastatud elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks tuleb ennetähtaegselt kehtetuks tunnistada seoses sellega, et Yi elamisloa andmise alus langes ära. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2

§ 115p-ga 14 kehtestatud erand sisserände piirarvu täitumise arvutamisest.

PPA jättis Yi enne 14.07.2023 otsuse tegemist ära kuulamata. Tööandjalt tulevase töö sisu ja eriala kui oluliste asjaolude välja selgitamata jätmisega rikkus PPA ka uurimiskohustust, ehkki teadis, et Est Digital OÜ põhitegevuseks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. PPA ei kaasanud Yi abikaasat menetlusse ega andnud võimalust esitada oma arvamusi ja vastuväiteid, kuigi Yile elamisloa andmata jätmine mõjutab oluliselt ka X eraelu. Keeldumise ja vaideotsusega on oluliselt riivatud mõlema abikaasa eraelu puutumatust. 2) PPA 27.07.2023 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsused on õigusvastased. PPA jättis välja selgitamata otsuse langetamiseks tähtsust olevad asjaolud ning menetlusosalised ära kuulamata. PPA 27.07.2023 otsused olid ennatlikud, sest otsuste tegemise hetkel oli Yile elamisloa andmisest keeldumise otsuse vaidemenetlus pooleli. 3) Y ja X on seaduskuulekad inimesed. Nad asusid Eestisse elama koos perega. Y on töökoht ja X õpib Software Development Academys IT-spetsialistiks, Eestis on nende perekond ja suhtlusringkond. Venemaal võidakse Y mobiliseerida, ta jääb töö ja sissetulekuta. Tema abikaasa õpingud jääksid pooleli ja ta kaotaks harjumuspärase elu- ja suhtluskeskkonna. 9. PPA palub 28.09.2023 vastuses jätta kaebused rahuldamata, leides järgmist. 1) Yile oli väljastatud tähtajaline elamisluba töötamiseks ettevõttes Solar Labs OÜ. Töösuhte lõppemisega lõppes Yi alus omada vastavat tähtajalist elamisluba. Kuigi

§ 1892

kohaselt ei tunnistata tähtajalist elamisluba kehtetuks 90 päeva jooksul välismaalase töötuks jäämise päevast arvates, ei tähenda see, et see tähtajaline elamisluba saab kehtima jääda. PPA ei tunnistanud Yile väljastatud tähtajalist elamisluba kehtetuks enne, kui tema uue tähtajalise elamisloa taotluse osas oli otsus tehtud, kuigi otsuse tegemise ajaks oli töösuhte lõppemisest oluliselt rohkem möödas kui 90 päeva. Seega ei muuda uue tööandja tekkimine vääraks PPA seisukohta, et Yi tähtajaline elamisluba tuli töösuhte lõppemise tõttu kehtetuks tunnistada. Eelnevast johtuvalt tuli kehtetuks tunnistada ka X tähtajaline elamisluba abikaasa juurde. 2) Ei nähtu, et PPA oleks mingid tähtsust omavad asjaolud jätnud välja selgitamata. PPA-le oli kõik vajalik teada. Pooleliolev vaidemenetlus ei tähenda, et asjaolud ei oleks olnud välja selgitatud. 3) Haldusmenetluse võis läbi viia kaebajate arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata (HMS § 40 lg 3 p-d 2 ja 4). Töösuhte lõppemist juba 01.02.2023 ei oleks Y saanud enda selgitustega mõjutada. Ei esinenud ka põhjust, miks oleks X tulnud ära kuulata. Kummalgi kaebajal ei oleks olnud kuidagi võimalik saavutada eesmärki, et tähtajalised elamisload jääksid kehtima. Tegu oli imperatiivse kehtetuks tunnistamise alusega Yi tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Ära kuulamata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist. X tähtajalise elamisloa kehtivus oli sõltuvuses Yile antud tähtajalise elamisloa kehtivusest. Yile anti tähtajaline elamisluba töötamiseks Solar Labs OÜ-s. Ka vastuväidete esitamisel ei oleks PPA saanud teistsugusele otsusele jõuda. 3

§ 16

, § 211 lg 1 ja § 123 p 4 alusel) ja sellega seonduva PPA 07.08.2023 vaideotsuse ning teiseks PPA 27.07.2023 otsuse, millega PPA tunnistas kehtetuks talle töötamiseks väljastatud tähtajalise elamisloa (

§ 16, § 212, § 135 lg 2 p 2 ja § 123 p 1 alusel).

X on tühistamisnõudega vaidlustanud PPA 27.07.2023 otsuse, millega PPA tunnistas kehtetuks talle abikaasa juurde elamiseks väljastatud tähtajalise elamisloa (

§ 16, § 212, § 135 lg 2 p 4, § 123 p 1 alusel).

1. Vaidlust ei ole selles, et Yil oli elamisluba Eestis töötamiseks alates 10.02.2022, mis kehtis kuni 30.09.2026 ning oli seotud töötamisega Solar Labs OÜ-s (registrikood 16200327). Yi abikaasale Xle väljastati elamisluba 08.07.2022 ning see kehtis kuni 06.07.
2. Samuti puudub vaidlus, et Yi töösuhe Solar Labs OÜ-ga lõppes 01.02.2023 koondamise tõttu ning ta taotles 08.05.2023 uut tähtajalist elamisluba töötamiseks teise tööandja, Est Digital OÜ juures. Asja materjalidest nähtuvalt jättis PPA 14.07.2023 otsusega Yi tähtajalise elamisloa taotluse rahuldamata ja seejärel (27.07.2023) tunnistas kehtetuks Yi ja X varasemad tähtajalised elamisload, olles eelnevalt (25.07.2023) saatnud kummalegi e-kirja teel teavituse, et kuna elamisloa tingimused ei ole täidetud ja elamisloa andmise alus on ära langenud, tuleb väljastatud elamisload tunnistada kehtetuks alates 09.08.2023, milliseks ajaks tuleb neil ka Eestist lahkuda.
3. Kohtu hinnangul puudub alus pidada PPA 14.07.2023 otsust ja 07.08.2023 vaideotsust õigusvastasteks ning seega puudub alus nende tühistamiseks.
4. Tööandja, töötamise koht ja töökoht on töötamiseks antava elamisloa põhitingimusteks (

§ 185

lg 1, vt ka

§ 188lg 1 p 2). Õige on seega vastustaja selgitus, et kuna töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel on lubatud töötada üksnes elamisloas kindlaks 4

§ 185lg 3).

Kuna Yi töösuhe Solar Labs OÜ-ga lõppes, tuli tal Eestis seadusliku töötamise jätkamiseks taotleda uut elamisluba või registreerida uue tööandja juures lühiajaline töötamine, mida ta tegigi. Vastustaja keeldus 14.07.2023 otsusega Yile uue tähtajalise elamisloa andmisest

§ 123p-i 4 alusel.

14.

§ 123

p 4 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud. Sisserände piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega ning sisserände piirarvu raames võib siseminister määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires (

§ 114

). Vastustaja on nii vaidlustatud 14.07.2023 otsuses kui ka vaideotsuses selgitanud, et Vabariigi Valitsuse 24.11.2022 korraldusega nr 331 kehtestati

1. a sisserände piirarvuks
2. Vaideotsuses on vastustaja täiendavalt selgitanud, et Y taotles tähtajalist elamisluba 18.05.2023, ent juba sama aasta veebruari kuus täitus selle aasta piirarvuks määratud 1307 – veebruariks oli esitatud juba üle 1500 taotluse ja viimane taotlus, mis sai sisserände üldist piirarvu arvestades positiivse otsuse, oli esitatud
3. a veebruaris.
4. Olukorras, kus piirarv oli täitunud, ei olnud lubatav Yile elamisluba väljastada. Puudub vaidlus, et vastav säte ei jäta PPA-le kaalumisruumi. Ka varasem tähtajaline elamisluba ei saanud Yis tekitada lootust ega anda garantiid, et talle väljastatakse kindlasti ka uus tähtajaline elamisluba teise tööandja juures töötamiseks.
5. Vastustaja on vaidlustatud otsuses märkinud, et Yi taotlus ei kuulu ühegi

§-s 115 sätestatud piirarvu alt vabastamise aluse alla, ja asunud sellest tulenevalt seisukohale, et ta on kohustatud tähtajalise elamisloa andmisest keelduma. Seega on vastustaja otsuse tegemisel hinnanud, et piirarvu alt vabastamise aluseid ei esinenud. Vaideotsuses on selles osas lisaks selgitatud, et

§ 115

p-s 14 sätestatud erand kohaldub tulenevalt välismaalase ametikohast, mitte tööandja sektorist ning kuna kaebaja asunuks tööandja kutsest nähtuvalt tööle turundusspetsialistina, mis ei ole IKT erialane ametikoht, tuli arvestada sisserände piirarvuga. Kohus nõustub vastustajaga, et just töökoht (tööülesanded, mille täitmiseks on isik tööle võetud), omab tähtsust selle määratlemisel, kas isik jääb piirarvu sisse või sellest väljapoole. Seda, kas tegu on piirarvu alt vabastamise alla kuuluva IKT erialase ametikohaga, ei saa määratleda tööandja ühepoolse kinnitusega. Kaebusele vastates on vastustaja täiendavalt põhjendanud, et ka tööandja kutselt nähtunud brutopalk 950 eurot ei viidanud sellele, et tegu olnuks kvalifitseeritud spetsialistiga IT ja digitaalse turunduse valdkonnas.

1. Välismaalasel puudub reeglina põhiõigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Y ei ole toonud välja selliseid erandlikke asjaolusid, mil välismaalase Eestis viibimist on peetud oluliseks õiguseks (nt kui esineb vajadus kaitsta välismaalase elu, tervist või inimväärikust või kui välismaalase lahkumisega riivataks oluliselt tema õigust perekonnaelule). Viimase osas märkis kohus asjas 25.08.2023 tehtud määruses, et kuivõrd kaebusest ei nähtu muid perekonnaliikmeid peale kaebajate endi, ei ilmne praegusel juhul perekonnapõhiõiguse riivet. Vaideotsuses on vastustaja ka põhjendanud, miks ei toonud otsus kaasa kaebaja eraelu riivet (p 18).
2. Yil olnuks võimalik muude tingimuste täitmisel saada elamisluba töötamiseks, kui tema uus töökoht jäänuks piirarvust väljapoole või kui ta oleks algselt saanud töökoha piirarvu järgides ning vahetanuks töökohta (

§ 115p 10).

Neil juhtudel ei muutuks isikute arv, kelle osas piirarvu järgitaks. Kuna tema puhul neid aluseid ei esinenud, oli tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine

§ 123p-i 4 alusel sisult õiguspärane. Eelnevat arvestades ei oleks ka Yit ära kuulates saanud tema väidetes toodud asjaolud tuua kaasa teistsuguse haldusakti 5

§ 135

lg 2 p-i 2 kohaselt tunnistatakse tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus.

§ 123

p 1 sätestab ühe sellise üldalusena asjaolu, et ära on langenud tähtajalise elamisloa andmise alus. Nagu eelnevalt märgitud, on tähtajaline elamisluba töötamiseks tööandja põhine ning nii tööandja, töötamise koht kui ka töökoht on töötamiseks antava elamisloa põhitingimusteks (

§ 185

lg 1, vt ka

§ 188lg 1 p 2).

Tähtajaline elamisluba töötamiseks annab välismaalasele seega õiguse viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel (

§ 176

lg 2).

§ 189

lg 1 p 2 kohaselt tunnistatakse töötamiseks antud tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui elamisloas kindlaks määratud tingimus on muutunud. 21. Kuna Yi töösuhe Solar Labs OÜ-ga lõppes, puudus tal seaduslik alus jätkata Eestis töötamist. Tähtajaline elamisluba ei anna välismaalasele vääramatut õigust igal juhul ning sõltumata asjaoludest ja eesmärkide muutumisest elada Eestis kogu tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul. Kuna töötamiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivus on seatud sõltuvusse konkreetse tööandja juures ja konkreetsel ametikohal töötamisest, annab vastavate tingimuste muutumine aluse tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Yi esitatud uue tähtajalise elamisloa taotlus ei mõjutanud eelmise elamisloa kehtetuks tunnistamise õiguspärasust. Seda ei mõjutanud, sh ei muutnud otsust ennatlikuks ka asjaolu, et uue tähtajalise elamisloa andmisest keelduva otsuse osas oli toimumas vaidemenetlus. Kuigi erandlikuna on sätestatud elamisloa kehtetuks tunnistamise aeg töötuks jäämisest arvates, kui tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel nagu käesoleval juhul (vt

§ 1892

), siis praeguseks oli viidatud sättest tulenev 90-päevane aeg elamisloa kehtetuks tunnistamise ajaks möödunud. Ühtlasi oli Yil töötamiseks antud tähtajalise elamisloa omanikuna kohustus teavitada PPA-d elamisloa tingimuste muutumisest, sh töösuhte lõppemisest (

§ 280p 3).

1. Eelnevast tulenevalt andis kaebaja ja Solar Labs OÜ vahelise töösuhte lõppemine aluse kaebaja tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et otsuste tegemiseks olulised asjaolud olid seega praegusel juhul välja selgitatud. PPA saatis kaebajatele 25.07.2023 e-kirjad, millest nad said teada vastustaja kavatsusest nende elamisload kehtetuks tunnistada ja samuti vastava kavatsuse aluseks oleva motiivi. Yi töösuhe oli lõppenud 01.02.
2. Yil ega Xl ei olnud võimalik seda enda selgitustega muuta või mõjutada. Xle antud tähtajaline elamisluba oli seotud abikaasale Eestis elamiseks antud tähtajalise elamisloaga ja tema elamisloa andmise alus seega seotud abikaasa elamisloa andmise alusega. Kuna tema Eestis viibimine oli seotud Yi tähtajalise elamisloaga, puudus tal eraldiseisvalt õigus Eestis viibimiseks. Vaidlustatud otsused ei riku kummagi kaebaja õigust perekonna- ja eraelule.
3. Kokkuvõttes on otsused sisult õiguspärased ning menetluslikke rikkumisi, mis võiks kaasa tuua otsuste tühistamise, ei esine.
4. Seega jäävad kaebused tervikuna rahuldamata.
5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). 6