1-23-4850/71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 27.03.2024 Kohtuasja number 1-23-4850 Ingrid Kullerkann, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 05.03.

1. a määrus Maido Ilvese (isikukood: 37805194917) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Maido Ilves, määruskaebus Teine määruskaebemenetluse pool Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 05.03.
2. a määrus sisuliselt muutmata, jättes sellest välja määruse p-s 13 märgitu, mille kohaselt on Maido Ilves tarvitanud vanglas narkootikume. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Pärnu Maakohtu 23.08.
4. a otsusega tunnistati Maido Ilves süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 184 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Sellest karistusest moodustati KarS § 65 lg 1 alusel Harju Maakohtu 11.05.
5. a otsusega kriminaalasjas 1-22-1471 mõistetud karistusega liitkaristus ning kandmisele kuulub 2 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmine algas 11.05.2022 ja lõppeb 11.06.
7. 16.02.2024 saatis Viru Vangla maakohtule materjalid Maido Ilvese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist.
8. Viru Maakohtu 05.03.
9. a määrusega jäeti Maido Ilves vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kuigi formaalsed alused süüdimõistetu vabastamiseks on olemas, pole 1 selleks täidetud materiaalsed eeldused. Kohus märkis positiivsete asjaoludena, et Maido Ilvesel on vabaduses olemas kindel elukoht rehabilitatsioonikeskuses MTÜ Lootuse küla, lähedaste toetus, vangistuses on ta osalenud tööhõives ning läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. Samuti võtab süüdimõistetu osa anonüümsete narkomaanide tugigrupist ja omandab abikoka eriala. Vabanemisfondis on isikul üle 1300 euro. Siiski pole tema vabastamine põhjendatud. Maido Ilvest on kriminaalkorras karistatud kokku 19 korral, nendest kehtivad on 5 Eestis ja 2 välismaal (Soomes, Iirimaal) mõistetud karistust. Vangistuses viibib ta kaheksandat korda. Kinnipeetav on vabaduses üles näidanud kõrget kuritegelikku aktiivsust, pannes toime eriliigilisi (nt süstemaatiliselt varavastaseid) kuritegusid ja seda nii etteplaneeritult grupis kui ka impulsiivselt. Ta pole teinud enda varasematest karistustest vajalikke järeldusi. Niisamuti nähtub kohtule esitatud materjalidest, et süüdimõistetut on kinnipidamisasutuses karistatud distsiplinaarkorras kaaskinnipeetava füüsilise ründe eest. Järelikult ei ole kinnipeetava hoiakutes muudatusi toimunud. Kohus ei ole veendunud, et Maido Ilves suudab rehabilitatsioonikeskuses elada õiguskuulekalt, sest 26.01.2023 tuvastati vangistuses narkootikumide tarvitamine. Maido Ilvesel on diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Vabaduses tal garanteeritud töökohta ei ole. Pealegi on isiku suhtes suured võlanõuded (tasumata rahalisi kohustusi enam kui 22 000 euro ulatuses), mis suurendavad võimalust, et ta hakkab uuesti kuritegelikul teel hõlptulu teenima. Liiati, et kinnipeetava hinnangul ei ole seaduslikul teel teenitud rahaga võimalik ära elada. Kuigi Maido Ilvesel on lähedaste toetus, koosneb tema suhtlusringkond suuresti kriminaalse taustaga isikutest, kellega suhtlemist ja kuritegude toimepanemist ta on jätkanud. Varem on ka esinenud probleeme kriminaalhooldusega. Eelnevat kokku võttes ei ole maakohtu seisukohalt karistuse kandmise eesmärgid täidetud.
10. Maakohtu määruse vaidlustas Maido Ilves, kes taotleb selle tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Vangla iseloomustuses on esitatud väärinformatsiooni, nagu süüdimõistetu oleks vangistuse ajal tarvitanud narkootikume. Kaebusele on lisatud vangla kontaktisiku sellekohane selgitus. Maakohus on võtnud seisukoha aluseks kinnipeetavat kahjustava iseloomustuse. Maido Ilves kinnitab, et ta on vangistuse ajal läbinud täitmiskava nõuetekohaselt. Käitumiskontroll ja tugi „Lootuse küla“ kollektiivilt motiveerib teda oma elu korda saama. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, kuid sellest tuleb jätta välja põhjendus, mis viitab Maido Ilvese narkootikumide tarvitamisele kinnipidamisasutuses. Vaatamata eelnevale aga jääb määruskaebus edutuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu esitatud määruskaebusest argumente, mille alusel asuda võrreldes maakohtu lõppjäreldusega teistsugusele seisukohale.
12. Maakohus on oma määruse punktis 13 välja toonud, et „Rehabilitatsioonikeskusesse elama asumise soov on positiivne, kuid kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab seal õiguskuulekalt käituda, kuna isegi vanglas on 26.01.2023 registreeritud intsident, kus Maido Ilvese narkojoobe kontroll andis positiivse tulemuse ja Maido Ilves oli selleks ajaks läbinud vanglas programmi „Eluviisitreening“. Süüdimõistetu toob välja, et temal ei tuvastatud 26.01.2023 vangistuses viibides narkootikumide tarvitamist. Kriminaalkolleegium tutvus määruskaebusele lisatud inspektor-kontaktisiku 12.03.
13. a vastusega selgitustaotlusele, millest nähtub, et kontrollides kinnipeetava Maido Ilvese iseloomustust, tuvastati selles ekslik informatsioon. Nimetatud vastuse kohaselt teostati 26.01.2023 Maido Ilvesele narkojoobe test, mis osutus positiivseks. Küll aga hilisemalt asjaolude kontrollimisel selgus, et test reageeris isiku tarvitatavatele ravimitele. Seega Maido Ilves ei ole vangistuses narkootilisi aineid 2 tarbinud. Järelikult on sellesisuline väide maakohtu määruse punktis 13 ebaõige. KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel tuleb see maakohtu põhjendus määrusest välja jätta.
14. Eelnev asjaolu ei oma aga sellist kaalu, et tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise ja süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise.
15. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestatakse kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. See säte annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise hindamisel ulatusliku otsustusruumi (RKKKm nr 1-15-2671/174, p 12). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusõigusesse sekkuda eeskätt siis, kui kohus on teinud seda sätet kohaldades sellise kaalutlusvea, mille tulemiks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine ja millest tingituna võis süüdimõistetu jääda ebaõigesti vabastamata (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 8). Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Vaidlustatud määruses on Maido Ilvese vabastamise üle otsustamisel aluseks võetud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolud ning põhjendatud, miks ei saa teda vabastada, vaatamata tema vabastamise kasuks kõnelevatele asjaoludele.
16. Määruskaebuses on viidatud, et maakohus võttis otsustuse tegemisel kogumis aluseks kinnipeetavat kahjustavad andmed ning käitumiskontroll ja rehabilitatsioonikeskuses viibimine aitavad tal oma eluga edaspidiselt hakkama saada. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigustatult, et Maido Ilvese varasem elukäik (sh korduv karistatus, õigusvastane käitumine vangistuses ja sõltuvusprobleemid), aga ka kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustava teabe ega võimalda tema vabastamist. Praeguseks pole veel piisavalt maandatud süüdimõistetust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht.
17. Maido Ilvest on kriminaalkorras karistatud 19 korda. Vangistuses on ta viibinud lausa kaheksa korda. Pärnu Maakohtu 23.08.
18. a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-4850 tunnistati ta süüdi süstemaatiliste grupiviisiliselt sissetungimistega toime pandud vargustes ja ebaseaduslikult suures koguses keelatud ainete (ravimite) käitlemises. Maido Ilvest iseloomustabki läbi aastate eriliigiliste kuritegude sooritamine. Väärteokorras on teda korduvalt karistatud narkootikumide omamise ja tarbimise eest, mis viitab sõltuvusprobleemile. Kinnipidamisasutuses distsiplinaarkaristuse määramine kaaskinnipeetava ründamise eest on selge indikaator, et süüdimõistetul on ka range järelevalve tingimustes probleeme korrakohase käitumisega. Kui Maido Ilves ei suuda vangistuses käituda õiguskuulekalt, siis seda enam ei ole seaduskuulekat käitumist võimalik prognoosida vabaduses mitmetele kriminaalhooldusnõuetele allutamisel. Esineb suur oht, et ta hakkab neid rikkuma ja sellisel juhul tuleb kandmata karistus uuesti täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on ka ise tunnistanud, et ta varasemalt on rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi ja tarvitanud narkootikume – iseloomustuse järgi pöörati rikkumiste tõttu karistus täitmisele. Maido Ilvese suhtes on üleval suured rahalised nõuded, kuid püsivat töökohta tal vabaduses olnud ei ole ning garanteeritud töökoht vabanemisel puudub. Süstemaatiliste varguste toimepanemine (sh eluruumist, keldritest, garaažidest) viitab elatumisele kuritegelikust tulust. Ilmselgelt nõuab ka narkootikumide omandamine rahalisi vahendeid ning ei ole välistatud, et süüdimõistetu hakkab uuesti neid käitlema nii majandusliku tulu saamiseks kui ka enda sõltuvusvajaduse rahuldamiseks. Nii on Maido Ilvese puhul märkimisväärne oht eeskätt nii uuteks varavastasteks kui ka narkootikumidega seotud kuritegudeks. Ohuhinnangut mõjutab seegi, et Maido Ilvese 3 suhtlusringkond koosneb paljuski kriminaalkorras karistatud isikutest, millele viitavad kuritegude tehiolud, sh grupiviisiline toimepanek.
19. Kuigi kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Maido Ilvesel suur motivatsioon elada edaspidi seaduskuulekalt ja kainelt, siis tema senised mitmekordsed libastumised ja jätkuvad kuritegelikud käitumismallid pikkade aastate vältel ei anna kohtule tõsikindlat alust eeldada, et seekord kõik kardinaalselt muutuks. Varasemad vanglakaristused ei ole tema käitumist õiguskuulekusele suunanud. Veelgi enam, iseloomustuses on välja toodud, et Maido Ilves on aktsepteerinud võimalust, et libastumisi tuleb edaspidiseltki ette ning on samas möönnud, et suures osas on tema kuritegude põhjuseks sõltuvusainete tarvitamine. Vabaduses pole Maido Ilves aga oma sõltusvusprobleemidele mingeid lahendusi otsinud, vaid on jätkanud tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist. Samuti on ta õigustanud enda õigusvastast käitumist ning näinud sellega seoses kahju ainult iseendale, mitte kannatanutele. Ka lähedaste toetus ei hoidnud isikut uutest kuritegudest eemale. Järelikult tuleb Maido Ilvesel enda mõttemaailmaga veel palju tööd teha ning rehabilitatsioonile või sõltuvusravile on tal võimalik pöörduda ka karistuse ärakandmise järel.
20. Kokkuvõttes on Maido Ilvese puhul uute kuritegude toimepanemise oht liiga suur, vabastamaks teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Seda ei kaalu üles vabastamise kasuks rääkivad asjaolud (kindla elukoha ning tugivõrgustiku olemasolu). Neil põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 3, tuleb jätta Viru Maakohtu 05.03.
21. a määrus lõppjäreldustes muutmata, kuid jätta sellest välja viide vangistuses narkootikumide tarvitamise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) 4