← Eesti

1-24-1335/3

Obsah (5)§ 209§ 2172§ 211§ 201§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2024, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-1335 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud ko

§ 209

lg 2 p-de 3, 4 ja 5 (kelmuse) ja/või § 211 lg 1 (investeerimiskelmuse) ja/või 2172 lg 1 (usalduse kuritarvitamise) tunnustele vastava teo/tegude toimepanemise kahtlust. Kuriteokaebus esitati ühisrahastusplatvormi X ja platvormi kasutanud investorite õiguste kaitseks seoses C, Y ja XXX ettevõtetega (sh neid juhtinud isikutega) seotud Hispaania ja Moldova projektidega. Kaebaja hinnangul ei ole nimetatud projektide kohta esitatud info olnud õige, sest osa rahast on välja viidud seotud isikutele ehk projekti elluviijatega (nt ehitustööga) seotud ettevõtetele, projektid on jäänud pooleli ja nende teostamise kohta on esitatud ekslikku teavet. Mõnede projektide (Hispaania ja Moldova) puhul on arendatav kinnisvara müüdud Cga seotud ettevõtetele. Selliste tegevustega on tekitatud varaline kahju platvormil projektidesse investeerinud investoritele ning maine ja täiendavate kuludega seotud kahju platvormi pidajale X OÜ-le. 1 Kuriteokaebuses on kirjeldatud ühisrahastusplatvormi kaudu investeerimise ja platvormile investeerimisprojektide saamise põhimõtteid, asjassepuutuvate isikute rolli ja tausta, Eesti ja välisriikidega seotud äriühingute omandisuhteid, Hispaania projekti R SL-i ja Moldova projektide rahastamist ja tekitatud kahju, R SL-i ja B SL-i vaheliste tehingutega seonduvat ning Hispaania objektidega B SL-i kasuks tehtud vara ebaseaduslikule omandamisele suunatud lepinguid.

  1. aastal pöörasid XXX ja C oma tähelepanu ühisrahastusplatvormidele kui XXX tegevuse võimalikule rahastamisallikale. C võttis X OÜ-ga ühendust, et tuua oma projektid laiemale turule. Projektide sisu seisnes selles, et ostetakse välisriikides maa, ehitatakse majad ning projekti kasumlikkust ennustati 40-50%-le. Samuti pakkus C finantseerida tema juba tegutsevaid ettevõtteid Moldovas, mis legendi järgi on jõudnud mingisse kindlasse ehitusetappi ning vajavad ehitustööde kiirendamiseks ja kinnisvaraostjatelt raha saamiseks lisavahendeid, mis võimaldaks laenu tagasimaksmist. Hiljem selgus, et tegelikult ei kasutatud X OÜ-lt saadud raha sihipäraselt ning et XXX esindajate C ja Y eesmärk oli võita väiksemate (nt Moldova kolme projekti) elluviimisega platvormi pidajate ja investorite usaldus saamaks seejärel ebaseaduslikku omakasu suurematelt projektidelt.
  2. aastal sai XXX W Q OÜ aktsionäriks (18%) eesmärgiga omandada kuni 50% aktsiatest. C asus aktiivselt reklaamima finantseerimist vajavaid XXX projekte.
  3. aastal alustatud projektid on siiani lõpetamata, ehkki nad on saanud finantseerimist täies ulatuses vastavalt esitatud eelarvetele. Kõikides riikides, kuhu C projekte pakkus, olid tal olemas "oma" inimesed, kes juhtisid kohalikke ettevõtteid ja pidid projekti ellu viima. Kokku sai C oma Moldova ettevõtetele aastatel 2020-2022 üle 8 mln euro finantseerimist, millest tagastatud sai alla 3 mln euro (3 projekti), mis tugevdas Moldova projektide toimivust ja võimaldas projektide finantseerimise jätkamist sellises ulatuses (6 mln EUR + intressid võlgnevust).
  4. aasta sügiseks lõpetas XXX Moldovas käimasolevate projektide intresside maksmise ja jättis lõppenud projektide põhiosa tagasimaksed X OÜ-le maksmata. Moldova projektide teostamise kohta on esimesed (ajaliselt) tõendatud kahtlused. Nimelt esitas XXX finantseerimise käigus progressi aruanded, mis on hiljem osutunud ebaõigeteks.
  5. aastal lõi XXX oma grupi Telegramis, et jagada uuendusi ehitusprotsessi kulgemise kohta ja meelitada investoreid enda värskelt loodud platvormile. Selles grupis esitati info juba X platvormil investeeringuid saanud projektide ehituse progressi kohta eesmärgiga eksitada investoreid, et ehitus käib täie hooga. Tegelikult olid need ettevõtted juba juriidiliselt alustanud restruktureerimise protseduuridega, mis panid pausile mitte ainult intressi arvestamise, vaid nad taotlesid kohtult ka tagatiste vabastamist hüpoteekidest. Projektide valmisoleku protsent, mille XXX oma Telegrami grupis
  6. aasta kevadel teatas, oli oluliselt madalam kui X-le varem saadetud ülevaadetes. Selline tegevus viitab progressi aruannetes esitatud ebaõigetele numbritele ja projektidega seotud teabega eksitamisele ja manipuleerimisele suurema rahastuse saamise eesmärgil. Samuti annab see viite põhjendatud kahtluseks, et rahalisi vahendeid kasutati vaid osaliselt projektide arendamiseks ning osa projektidesse paigutatud vahenditest kasutati muuks otstarbeks. Kuriteokaebuse esitajal on kahtlus, et vahendeid võidi maksta seotud ettevõtetele ja võeti seotud ettevõtete kaudu 2 dividendidena välja. Võlgade restruktureerimine oli alustatud peamiselt nendel ettevõtetel, millega olid seotud suuremad tagatised. Kuriteokaebuse kohaselt on kaebuse põhiliseks esemeks Hispaania suunaline tegevus. H OÜ ostis
  7. aasta alguses Hispaanias juriidilise isiku R SL-i, mille H asutas
  8. aasta lõpus. Selle ettevõtte eesmärk oli juhtida ja viia ellu arendusprojekte Hispaanias. C soovis selle ettevõtte juhiks määrata H, kes oli C ettevõtte B SL juhatuse liige. Kinnisvara projektide soetamiseks ja ehitustegevuste rahastamiseks sõlmis X OÜ laenulepingu R SL-iga, et antud kinnisvara on platvormi kasutanud investorite tagatiseks. Selle eest võttis täieliku vastutuse lepingule alla kirjutanud R SL juhatuse liige H, ehkki hüpoteeki ei seatud. Hispaanias osutas R SL-ile ehitusteenuseid B SL. H põhjendas B SL-i valikut projektide ehitustööde madalaima pakkumisega. H väljastas B SL-lt R SL-ile arveid ja teostas pangaülekandeid R SL kontolt, täites sellega mõlema poole esindaja ülesandeid. Arvetel ei ole tehtud tööde jaotust ega andmeid tehtud tööde vastuvõtmise aktide olemasolu kohta. B SL-le ülekantud summad ei ole kooskõlas esitatud pakkumistega ega ühti olemasolevate arvete summadega ning kõikidel maksetel puuduvad viited arvetele. Tööde kohta ei olnud esitatud ega fikseeritud mingisugust ülevaadet. B SL esitas oma pakkumised kahe projekti ehitustöödeks. LLL projekti puhul on ehitustööde eest makstud summa 20% suurem kui tehtud ehitustööde pakkumine (umbes 100 000 eurot suurem kui eelarves ette nähtud). Kaebajatele ei ole tööde teostamiseks sõlmitud lepingut senini kättesaadavaks tehtud, mis lubab arvata selle puudumist. CCC projektiga seotud maksed moodustavad esitatud pakkumisest ca 60-65%. See peaks muutma LLL projekti 100% valmis, mida see ei ole ja CCC projekti 60-65% valmis, mida see samuti ei ole. Selle kohta on tehtud ka notariaalselt tõestatud aktid, mis kinnitavad olukorda ja puudusi nii ühe kui teise objekti puhul. Kui C sai
  9. aastal aru, et X OÜ ei jätka teiste projektide rahastamist ilma alustatud projektidele laenatud summade tagastamiseta, asus ta erinevates riikides teostama tegevusi, mis omavad sarnast mustrit. Näiteks asusid C ja H koostama näilikke või paisutatud arveid teenuste eest, mida B SL kunagi ei osutanud ja mis olid oluliselt suuremad kui B SL esitatud ehitustööde pakkumised. Nad tasaarveldasid need arved R SL-i varadega või sõlmisid oma ettevõtte kasuks notariaalsed garantiilepingud, mis võimaldaksid mõned kuud hiljem vara ülevõtmise. Vahetult enne esimest tehingut
  10. detsembril 2022 (registreeritud
  11. veebruaril 2023) muudeti B SL-i juhtkonda. H, kes oli B SL-i juht alates
  12. aastast, asendati Uga, et vältida “huvide konflikti”, kus H teeks kinnisvaratehingu iseendaga, esindades mõlemat ettevõtet. Kaebajatele pole teada, et ühegi sellise müügitehingu tegemisel oleks raha makstud ja kõik tehingud olid tehtud tasaarvelduse põhimõttel. Peale ettevõtte juhtimise ülevõtmist sai kuriteokaebuse esitaja teada, et ehitustööd tehti väga nigelalt. On olemas notari tunnistused kinnisvara (LLL ja CCC) staatuse kohta. Sellest tulenevalt on võimalik esitada nõue B SL-ile töö vastuvõetamatu kvaliteedi eest, mille eest R SL tasus B SL-ile 1 219 000 mln eurot. Kaebuse kohaselt seisneb kaebuse esitaja ja investorite suhtes toimepandud kelmus selles, et kannatanus loodi (Hispaania ja Moldovaga seotud projektide) puhul ebaõige ettekujutus, et 3 kannatanu poolt sooritatud varakäsutust kasutatakse vastavalt kokkulepetele ning reeglitele. Pettuse mõju all tegid kannatanu platvormil opereerinud investorid korduvalt varakäsutuse, sest XXX ja C olid loonud usaldusliku mustri ja tausta, mille tulemusena uskusid nii platvormi pidaja kui seda investeerimiseks kasutanud investorid, et projektidest laekub lubatud tulu ning investeeritud vara ei pöörata kolmandate isikute kasuks. Sellise tegevuse tagajärjena tekib Hispaania (AAA, CCC, EEE) projektidega seotud mitmele tuhandele investorile tegelik ja potentsiaalne varaline kahju (saamata põhimakse ja intressid) 7 734 894 eurot. Praeguseks on otsese varalise kahjuna käsitletav vähemalt 750 000 eurot, s.o maha müüdud AAA kinnisvara väärtus. Sellele lisandub 396 489.02 eurot (CCC) ja 783 499.34 eurot (EEE) võla tunnistamisega faktiliselt tekitatud kahju, kuna see on kinnitatud notariaalse tehingu sõlmimise faktiga. Edaspidi võivad realiseeruda vara pantimise notariaalselt sõlmitud lepingud, mille tulemusena lähevad kinnisvara objektid üle B SL-le. Sellisel juhul moodustab varaline kahju kokku 7 734 894 eurot. C on koos B SL-i ja Hga (ja teiste isikute osalusel ja kaasabil) tegutsenud koordineeritult ning kavatsetult. Seega on kelmuse koosseis täidetud. Kuriteo tunnustega tegu on toimepandud Eestis, sest investorid viidi eksitusse Eestis ning ka tagajärg tekkis Eestis. Lisaks on X OÜ-ga seotud laenulepingutes märgitud vaidluste lahendamise kohana Eesti Vabariik. Välistatud ei ole menetluse alustamine ja läbiviimine ka Hispaanias, Moldovas või mõne muu riigi territooriumil ning tõendite kogumine koordineeritud riikidevahelise uurimisrühma tegevustega. Lisaks esitati kaebuses argumendid, miks võidi kaebuse esitaja arvates panna platvormi pidaja ja investorite suhtes toime ka usalduse kuritarvitamise tunnustele vastav tegu

§ 2172lg 1 tähenduses.

Ühtlasi märgiti, et kontrollida tuleb, kas süüteole viitav teave annab alust kvalifitseerida kuriteokaebuses kirjeldatud tegu või teod mõne muu (nt

§-s 211 sätestatud investeerimiskelmuse) süüteokoosseisu alla. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade

  1. Põhja Ringkonnaprokuratuur teatas
  2. jaanuaril 2024, et ei alusta kriminaalmenetlust, sest puudub kriminaalmenetluse alus. Prokurör leidis, et läbivaadatud materjalid ei sisalda andmeid, mis viitaksid võimaliku kuriteo toimepanemisele või teo toimepanemisele Eesti Vabariigis. Prokurör märkis, et kelmuse puhul on oluline tuvastada pettusliku teo toimepanemise tahe enne lepinguliste suhete sõlmimist, mis toovad kaasa rahalist kahju või muul viisil tehingute sõlmimist. Hilisema lepingu täitmise käigus tekkivad takistused ei ole käsitletavad kelmusena, vaid tsiviilõigusliku vaidlusena, mille lahendamine on tsiviilkohtu pädevuses. Riigikohtu lahendi 1-13-5173 p-st 16.2 nähtub, et hinnata tuleb maksevõime või maksevalmiduse puudumist. Praegusel juhul ei nähtu andmeid maksevõime puudumise kohta. Seega saab analüüsida maksevalmiduse olemasolu. Selliseid tõendeid, mis annaksid aluse rääkida maksevalmiduse puudumisest juba enne lepingute sõlmimist, esitatud ei ole. Materjalidest nähtuvalt on mingi osa töödest tehtud. Vaidlus tööde maksumuse üle ei ole käsitatav kuriteona. Tööde teostajaid on valitud vastavalt hinnapakkumistele. Hind ei saa õiguskirjanduse kohaselt olla pettuse objekt. Arvestades X OÜ seotust tehingutega saab eeldada, et talle oli tagatud võimalus kontrollida pakkumuste tegijate tausta ning mittesobivuse 4 korral paluda valida keegi teine. Seda enam, et B SL-ga seotud isik on X OÜ osanik, mis tagas X OÜ-le võimalused saada teavet enda osanikult ja leppida tema kaudu kokku täpsemad lepingute täitmise tingimused. Lisaks sellele oli X OÜ-l võimalik enne väljamaksete tegemist kontrollida tehtud tööde vastavust esitatud dokumentidele. Need asjaolud said olla X OÜ-le teada, mistõttu ei ole võimalik nende asjaolude osas pettust toime panna. Isegi kui lepingu täitmise kestel tekkis töödega mingeid probleeme, ei ole võimalik väita, et see oli juba algselt nii planeeritud. Selle vastu räägib ka asjaolu, et alguses maksti arvestatavas osas kohustusi tagasi. Selline käitumine ei ole kelmuse toimepanijatele omane, vaid viitab aja jooksul tekkinud tsiviilõiguslikele probleemidele, mida tuleb lahendada tsiviilkorras. Olukord, kus saadud laenust osa kasutatakse muudel eesmärkidel kui laenu tingimustes ette nähtud, on käsitatav lepingu rikkumise, mitte kelmusena. Küsitav on ka varalise kahju tekkimine olukorras, kus tehtud tööde eest on raha makstud. Selles olukorras on makstud raha eest saadud vastutasuna tehtud tööd, seega saldopõhimõtte kohaselt ei ole kahju tekkinud. Samuti nähtub, et osaliselt on tagastatud ka laenumakseid. Kui tööde tegemise ajal on hinnad kallinenud, ei ole tegu kelmuse, vaid tsiviilõigusliku suhte muutumisega. Tegemist on poolte omavahelise kokkuleppega rahastamine korraldatuse tingimuste kohta. X OÜ-l oli võimalus dokumentidest kontrollida tööde planeeritud ja esitatud arvetel nimetatud tööde maksumust ning nõuda vajadusel detailsemat ülevaadet. Esitatud arvete alusel väljamakseid tehes on X OÜ aktsepteerinud arveid ja nende vastavust tehtud töödele. Prokurör leidis, et projektidele raha andnud investorid ei ole kannatanuteks. Kaebuse lisana esitatud laenulepingust nähtuvalt on tegemist juriidiliste isikute vahel sõlmitud lepinguga, mitte iga üksikinvestori poolt heakskiidetud lepinguga. Raha, mida välja laenati, ei olnud enam investorite vara, kuna see kanti laenuandja kontole, millega see muutus tema varaks. Investoritel võis küll jääda nõudeõigus X OÜ vastu, kuid neil ei tekkinud nõuet rahastuse taotleja vastu. Lisaks esitas prokurör põhjendused, miks ei ole tema hinnangul põhjust alustada kriminaalmenetlust ka

211 lg 1, § 201 lg 1 ega § 2172 lg 1 alusel.

  1. X OÜ ja Q OÜ esindaja S.-H. Evestus vaidlustas Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetlusotsuse Riigiprokuratuuris, taotledes jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Kaebajate hinnangul ei olnud kaebuse läbivaataja süvenenud kaebuse faktilistesse asjaoludesse ja tõenditesse piisava hoolikusega, mistõttu on ta jätnud põhjendamatult kriminaalmenetluse alustamata. Kaebuses on mh põhjendatud, miks on kaebajaid ja investoreid põhjust käsitada kuriteokaebuses kirjeldatud tegevuste osas kannatanuna. Kaebajatele ja investoritele on ebaseaduslike tegevustega tekitatud vahetult kahju, mis väljendub nii rahaliselt kui mitterahaliselt, s.o varaliste ja mittevaraliste õiguste vahetus kahjustamises. Kui investorid tegid ühisrahastusplatvormil investeerimisprojektide vahel otsustamisel rahalise makse ehk investeeringu, muutus see ühisrahastusplatvormi pidaja omaks, seda aga bilansiväliselt ja eraldi kontol ning liikus sealt bilansivälise rahalise vahendina projekti elluviijale ehk neile, kelle tegevustes on alus kahtlustada kuritegude toimepanemist. Seega on projektide elluviijate ülesandeks ja kohustuseks järgida investorite varalisi huvisid, sealhulgas usalduslikku suhet 5 ning hoolsus- ja aruandekohustust kaebajate ees. Investorid, kes kasutavad ühisrahastusplatvormi, eeldavad, et investeerimiseks pakutavad projektid on seotud kaebajatega ning seeläbi on nende usaldus vahetult ja otseselt seotud ka ühisrahastusplatvormi pidajatega, mitte ainult projekti elluviijatega välisriikides. Projekti elluviijad on asunud projektides eirama oma kohustusi ning kahjustama ühisrahastusplatvormi haldajate ja investorite vahelist usalduslikku suhet, tekitades lisaks varalise kahju eelkõige investoritele ning kaasnevate kulude ja mainekahjuga kaebajatele. Ainult kaebajatel on teadmine sellest, millised investorid ja millises mahus investeerisid erinevatesse kuriteokaebusega seotud projektidesse ning millist kahju on seeläbi kantud ja milline kahju võib veel saabuda. Seega on just Eesti ettevõtted need, kelle suhtes ja kaudu kuritegusid toime pandi ning varalist kasu saadi. Siinjuures tuleb arvestada, et kahju, mis tekitati projekti asukohas asutatud Q OÜ tütarettevõttele R SL, väljendub selles, et kaebajad ei saa enda bilansivälisele kontole (milliselt saaks teha väljamakse investoritele) ja investorid ei saa seega rahalisi vahendeid oma kontole tagasi. Sel põhjusel leiavad kaebajad, et kuriteokaebuses kirjeldatud tegudega on tekkinud kahju ja see on saabunud nii kaebajatele kui investoritele, kes on Eesti ettevõtete vahendusel, muuhulgas Eesti Vabariigi territooriumil (ainuüksi Eestis on Moldova ja Hispaania projektidesse investeerinud 171 füüsilisest ja juriidilisest isikust investorit, kokku ca 1 miljoni euro ulatuses, s.o ca 20% investorite koguhulgast) teinud investeerimisotsuseid ja sellest tulenevaid järgnevaid samme projekti elluviijatele investeeringute edasikandmisel. Ühisrahastusplatvormi pidajat kannatanuna käsitledes ei pea ta olema tsiviilõigusliku suhte pool, vaid vahend ja abinõu algsete investeeringute saamiseks, sest just seda juriidilist keha on valeinfot esitades kõige lihtsam, aga samas ka olulisem mõjutada (kui juba teised juriidilised isikud on projekti elluviijate mõju ja kontrolli all) ning tagada selle kaudu võimalus juba saadud vahendite legaliseerimiseks ja saadavate vahendite jätkuvaks juurdevooluks. Samas on investeerimisotsuseid tegevad investorid teadlikud, et ühisrahastusplatvormi pidaja vahendab teavet ja omab seega igakülgselt informatsiooni laenu teise osapoole kohta ning on loogiline, et kaebajatele väljendub mainekahju investorite usalduse kaotuses ning ärimudeli olulises kahjustumises. 6 Riigiprokuratuuri määrus
  2. Riigiprokuratuur jättis
  3. jaanuari 2024 määrusega X OÜ ja Q OÜ esindaja kaebuse rahuldamata osas, milles taotleti kriminaalmenetluse alustamist

§ 209

järgi ja läbi vaatamata osas, mis millest taotleti menetluse alustamist

§ 211, § 201 ja § 2712 järgi.

Riigiprokuratuur jaatas kaebaja kannatanu staatust

§ 209

osas, kuid nõustus ringkonnaprokuratuuri põhistustega kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta. Riigiprokurör märkis, et hindamaks

§ 209

koosseisutunnuste esinemist tuleb hinnata neid asjaolusid, mis esinesid lepingu(te) sõlmimise ajal, kuid esitatud materjali põhjal ei nähtu, et kaebajat oleks eksitatud enne varakäsutuse tegemist. Kaebaja on sisustanud kelmust asjaoludega, mis leidsid aset pärast varakäsutuse tegemist – projekt ei käivitunud loodetud viisil, tehtud tööd olid halva kvaliteediga, investeeringut on kasutatud väidetavalt mitte sihipäraselt jms. Kaebaja pole esitanud konkreetseid asjaolusid, millega teda oleks enne varakäsutuse tegemist eksitatud ning mis näitaks, et kelmuse toimepanemise eesmärk oli kuriteokaebuses viidatud isikutel juba enne lepingute sõlmimist. Kõik, mis on toimunud lepingute täitmise kestel, ei ole praegusel juhul sobilikud tegevused pettuse toimepanemiseks ja eksimuse tekkimiseks. Ükski investeerimine pole riskivaba. Et lepinguid/kokkuleppeid ei suudeta korrektselt täita, kuulub äritegevuse tavapäraste riskide hulka, eriti kui teemaks on investeeringutelt kasu saamise eesmärk. Lisaks esitas riigiprokurör põhjendused, miks ei saa tema hinnangul kaebajat pidada

§ 211

osas kannatanuks, kes saaks kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustada.

§ 201

ja

§ 2172

koosseise prokurör sisuliselt ei analüüsinud, märkides, et vara omanikuna tuleb käsitada R SL, mis ei ole Eesti äriühing ega ole kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustanud. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale 5. X OÜ ja Q OÜ esindaja esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist kaebuse rahuldamata jätmise osas ja Riigiprokuratuuri kohustamist alustama kriminaalmenetlust. Kaebuses tuginetakse oma väidete esitamisel kuriteokaebuse lisadena esitatud tõenditele ja taotletakse neile senisest erineva õigusliku hinnangu andmist. Kaebaja hinnangul ei ilmne kuriteoavaldusest ega sellele lisatud materjalist ühtki KrMS § 199 lg-s 1 kirjeldatud menetlust välistavat asjaolu. Kaebuse esitajad on seisukohal, et äripartner on nende usaldust murdnud, neile on esitatud tegelikkusele mittevastavat teavet, luues neile sellega teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis on viinud nad eksimusse. Neid on hoitud teadmatuses ning sellega on põhjustatud suur varaline kahju ja jätkuva kahju tekitamise oht, millest on kujunenud käitumismuster. Kuriteokahtluse olemasolu on põhistatud esitatud tõenditega. Kaebajad on üritanud jõuda omal jõul selgusele toimunu asjaoludes, kuid teise poole (C) abil pole õnnestunud täiendavat teavet ega lahendust hankida. Ka puudub teisel poolel peale kahtluste tekkimist koostöötahe. Projektides on hakatud esitama ebaõiget teavet ning usalduslik vahekord on kadunud. Cl ei ole olnud X OÜ ja Q OÜ-ga lepingute sõlmimise ajal valmidust või võimalust kokkulepet täita. Samuti on C ja temaga seotud äriühingud esitanud kaebajatele 7 oma tahte või võimaluste kohta valeandmeid ehk tervikuna endaga seotud asjaolusid moonutanud. Riigikohus on sedastanud, et lepingu allkirjastamisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kui tegelikult pole tal lepingu sõlmimise ajal valmidust või võimalust kokkulepet täita, on ta oma tahte või võimaluste kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud. Kaebajatele jääb arusaamatuks, milliste tõendite alusel välistab prokuratuur sellise tahtluse puudumist lepingulistesse suhetesse sisenemisel, kuna selline asjaolu vajabki täiendavat selgitamist kohtueelse menetluse käigus. Kuriteokaebuses esitatud asjaolude ja neid kinnitavate tõendite kogumisel on kaebajad teinud kõik, et selgitada neile jõukohaste vahenditega välja sündmuste asjaolud ning esitanud prokuratuurile tõendid, mis kinnitavad C ja temaga seotud isikute poolt pettuse toimepanemist. Kaebajad ei saa astuda õiguskaitseasutuste rolli. Esitatud tõendid kinnitavad üheselt, et tegemist ei ole tsiviilvaidlusega. Riigiprokurör ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et esitatud tõendite alusel on põhjust C ja tema kaasosaliste tegevust käsitada kuritegeliku käitumismustrina. Praeguses staadiumis ei ole kaebajatel võimalik lisada täiendavat teavet, millal ja millised kokkulepped ja eesmärgid C oma suhtlusringkonnaga kokku leppis ehk tõendada kavatsetust enne X meeskonnaga koostöö sisulist alustamist. Sel põhjusel saab tagantjärgi hinnata avaldunud asjaolusid, eelkõige C osanikuks saamise eesmärki läbi selle, kuidas tema tegevus usalduse võitmisel ning siseringi kuulumisel andis talle sisulise teabe ühisrahastusplatvormi toimimisest, kaasarääkimisõiguse projektide ellukutsumisel ning platvormil esitletavatesse projektidesse rahalisi vahendeid paigutavate investorite usalduse võitmise võimaluse. Kaebajad juhivad tähelepanu, et C ja temaga seotud äriühingud, sõlmides lepinguid ja võttes laenu, ei ole omanud mitte kunagi valmisolekut laenu tagasi maksta. Kaebajate hinnangul on C ja temaga seotud äriühingud moonutanud järjepidevalt asjaolusid selliselt, et alates kaebajatega tehingutesse astumisest on puudunud kavatsus võetud kohustusi, s.o laenu ja kõrvalnõudeid tagasi maksta. Kelmuse toimepanemise esialgse kahtluse tuvastamisel tuleb hinnata ka neid asjaolusid, mis on kahjusaajale saanud teatavaks sündmuste toimumise hilisemas faasis. Laenu või muu varalise kohustuse võtmine ei ole tuleviku-, vaid olevikusündmus. Moonutatav asjaolu ei ole mitte tulevikusündmus (laenu tasumine), vaid laenaja varaline seisund või tema valmisolek laenu tagasi maksta. Kaebajad ei nõustu prokuratuuri väitega, et tegemist on tsiviilvaidlusele sarnase küsimusega või et tegemist on sageli prognoositava investeerimisriski realiseerumisega. Tekkinud on põhjendatud kahtlus, et C lõi näiliselt usaldusliku koostöösuhte oma tegevustega projektide sissetoomisel ja esialgse rahastuse saamisel, luues kaebajatele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse. Täiendavatest rahastamisvoorudest saadava või taotletava maksimaalse kasuga realiseeris ta oma algse eesmärgi – näiliselt usaldusväärsete projektide kohta vale info esitamise ning nendest maksimaalse omakasu teenimise ja/või nende enda kasuks pööramise. Seda järeldust kinnitab ka see, et C sidus projektidega talle lähedal seisvad inimesed, kes allusid tema korraldustele ning tegutsesid variisikute või käsutäitjatena tema nimel ja korraldusel, viies selliselt välja ka pettuse teel saadud rahalised vahendid. Petmine kui tegu seisneb eelkõige tegevuses ning käesoleval juhul on C ja temaga seotud (nii füüsilised kui ka juriidilised) isikud 8 sõlminud lepingud, milles teine pool ehk kaebajad ja ka investorid on järeldanud täitmistahet, mida tegelikult Cl ja temaga seotud isikutel pole kunagi olnud. Kaebajad peavad määravaks, et Moldova projektis on esitatud ühisrahastusplatvormi pidajale tegelikkusele mittevastavat informatsiooni, Hispaania projektis on eelistatud B SL-i ja sellega seotud isikuid projektide alustamisest (nt alltöövõtja väljavalimisel), variisikute ja seotud isikute kokkuleppelist palkamist ja juhendamist, ehitustööde ja nende maksumuse kohta ebaõige informatsiooni esitamist ning näiliste arvete alusel rahaliste vahendite väljakandmist ja võõra vara võõrandamisega seotud tehingute sooritamist. Riigiprokurör ei ole arvestanud, et kelmuse algne eesmärk ehk subjektiivsed tunnused võivad avalduda toimepanija hilisemas käitumises ehk jätkutegevustes, nt eksitavate andmete jätkuvas esitamises varalise kasu saamise eesmärgil. Antud juhul hõlmab see perioodi projektide lõpetamiseni. C esitletud projektides esines sama käitumismuster, st et näiliselt satuti küll raskustesse, kuid samas asuti probleeme lahendama moonutatud teabe esitamisega ning samal ajal üritati platvormi pidamise ja investorite huvide eest seisvate koostööpartnerite suhtes distantsi tekitada, mis ei ole ühiste äripartnerite puhul loogiline. Vastupidiselt C ja temaga seotud füüsilised isikud ja äriühingud on asunud vältima kaebajatega suhtlust, samuti on asutud varjama enda vara, sh rahalisi vahendeid ning nt kustutama Moldovas seatud hüpoteeke. Kaebuse esitajad ei nõustu riigiprokuröri seisukohaga, et kõik, mis on toimunud lepingute täitmise kestel, ei ole sobilikud tegevused pettuse toimepanemise ja eksimuse tekkimise tuvastamiseks. Tööde teostamise seisu ja projektide toimimise korrapärasust tuli esitleda iga etapi järgmiseks rahastamisvooruks, sest sellest sõltus täiendava rahastuse saamine. Just hilisemate etappide kohta on kuriteokaebusele lisatud tõenditest ja ka Moldova projektide finantseerimise ajalisest teljest ning Hispaania projektide ülevaatest kuupäevade, maksumuse ja tehingute lõikes võimalik tuvastada, et projekte ei rahastatud ühekordselt, vaid see toimus jooksvalt täiendavate rahastusvoorude kaupa. Täiendavate rahastusvoorude toimumise ajaks oli aga mõlema projekti puhul esitatud rahaliste vahendite juurdesaamiseks ebaõiget teavet. Kaebajad juhivad tähelepanu, et esialgu väljastati rahalisi vahendeid väiksemates summades, kuid teatud etapis väljastati korraga suuremaid summasid ehk pettusest maksimaalse kasu saamiseks esitati projektide staatuse kohta teadvalt valeandmeid, näidates projektide staatust tegelikkusest erinevana. Kaebajate hinnangul toimus selliselt Cga seotud äriühingutele alusetuid ja läbi pettuse saadud laenumakseid eriti suures ulatuses, tekitades kaebajatele ja investoritele varalise kahju eriti suures ulatuses, s.o summas, mis ületab 400 000 eurot (

§ 121lg 3).

Kahtlustele mittereageerimisel oleks kaebajad kahjustanud ettevõtlust ja investoreid. Kaebajad ei nõustu esmase kuriteokahtluse kontrollimise vajaduse välistamist põhjendusega, et mitte igasugune lepinguga võetud kohustuse täitmisega viivitamine või selle täitmata jätmine ei ole vaadeldav pettusena kelmuse koosseisu tähenduses. Kuriteokaebuses on piisavalt fikseeritud tegevused, mis ilmestavad, et projektide progressi ülevaadetes ja muus projektide elluviimisega seotud informatsioonis on esitatud tegelikkusele mittevastavaid ja eksitavaid andmeid. On loogiline, et sellistest andmetest vaikimine tähendab iga uue lüli jaoks platvormi ja investorite usalduse ärakasutamist. Seega, kui on tuvastatud, et toimepanija esitab mitme paralleelselt elluviidava projekti kohta andmeid, mille tegelikkusele vastavuses on põhjendatud alus kahelda, viitab see kahtlusele, et varaliste vahendite täieliku või osalise ebaseadusliku omandamise soov esines esimesest hetkest. Kaebajatele ei saa ette heita, et investeerimisriski 9 realiseerumist üritatakse asendada kuritegude toimepanemise kahtlusega. Käesolevat juhtumit ei ole võimalik vaadelda ka lepingu täitmata jätmisena, vaid tuleb arvestada konkreetse finantsteenuse eripära ning võimalust, et sellise tegevuse puhul on võimalik ja kohustuslik esitada jooksvalt täiendavat teavet (nt projektide kvartaalsed aruanded/ülevaated), mis omavad ajas otsest mõju järgmistele varakäsutustele (rahastamisvoorudele). Kui on tuvastatud, et varakäsutuse eelduseks olevate andmetega manipuleeritakse ehk neis esitatakse tegelikkusega vastuolus olevaid andmeid või et selliseks varakäsutuseks puudub omastamise vm tegevuse tõttu üldse alus, siis saab sellist teavet käsitada valeandmetena. Kaebajad ei ole tuginenud sellele, et projektid ei käivitunud oodatud või loodetud viisil või et tööde kvaliteet oli puudustega, vaid tuginesid usalduse kaotusele ja eksitava teabe esitamisele, mis omas otsustavat kaalu nii esialgsete kui täiendavate rahastamisvoorude toimetamisel. Rahastamisotsuste tegemisel on oluline mõju vahetu varakäsutuse sooritanud investorite varaliste huvide järgimisele. Samaväärset kaalukust omab see, mil viisil ja kuidas usaldatakse projektide elluviijaid, sest just ühisrahastusplatvormi pidajal on kohustus pidada toimetatavate projektide kohta aruandlust projektide hetkeseisu ja prognoositavate tulemuste kohta. Selline teave ei tohi oma sisult erineda projektide elluviijate käsutuses olevast, sest selle tagajärjel kahaneks investorite poolne usaldus ning kahjustuksid nende varalised huvid. Lisaks juhivad kaebajad tähelepanu asjaolule, et alates

  1. novembrist 2020 on Q OÜ osanikuks XXX W (XXXXXXXXXXX), millise osaluse suuruseks on 18,64%. Antud äriühing on seotud C ja Yga. Kaebajate hinnangul omandas C Q OÜ-s osaluse põhjusel, et tekitada kaebajate ja nendega seotud isikutes (juhatus, osanikud ja investorid) usalduslikud suhted, luues endast väära ettekujutuse. Samuti on osaluse omandamise üheks põhjuseks olnud kaebuse esitanud äriühingute sisemise ärisaladuse ja taustinformatsiooni saamine, millega mõjutada Cle ja temaga seotud äriühingutele võimalikke negatiivseid järelmeid. C on kinnitanud vestlustes kaebajate juhatuse liikmetele
  2. aasta kevadel, et tema osaluse omandamise eesmärk oli saada temaga seotud äriühingutesse rahalisi vahendeid, mitte aga teenida Q OÜ-st osanikuna omanikutulu. Seeläbi on avaldunud kaebajatele C tegelikud motiivid nii dokumentaalsetele tõenditele kui isiklikele vestlustele tuginevalt, millest viimaseid saavad asjassepuutuvad isikud kinnitada ülekuulamiste käigus. Samuti ei ole C soovinud asuda Q OÜ juhatusse, et mitte vastutada Q OÜ tegevuse eest ehk vastutada pettuse ilmsiks tuleku korral investorite ees. Kaebajate hinnangul on C kinnitanud enda käitumisega kuritegelikku kavatsust juba Q OÜ-s osaluse omandamisel, s.o
  3. aasta sügisel, hilisemalt laenude saamisel, mille eesmärk on olnud saada kaebajate kaudu investoritelt rahalisi vahendeid ja mitte neid hilijem tagasi maksta ehk jätta teadvalt enda lepingulised kohustused täitmata. Ühtlasi saab C äriühingute majanduslikku seisu analüüsides asuda seisukohale, et C on asunud enda äriühinguid varatuks muutma ning kasutama variisikuid eesmärgiga tekitada uusi vaidlusi, sh asunud erinevaid äriühinguid restruktureerima, et ennast ja enda lähikonda distantseerida võimalikest toimepandud pettustest ja muudest võimalikest rikkumistest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole alust. 10
  5. Riigiprokuratuur asus seisukohale, et kuigi X OÜ esindaja esitatud kuriteokaebuses viidatakse mitmele võimalikule kuriteole, on X OÜ käsitatav kannatanuna vaid väidetava kelmuse kontekstis ja saab seega menetluse alustamata jätmist vaidlustada vaid kelmuse osas. Ülejäänud osas jättis Riigiprokuratuur kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses on Riigiprokuratuuri määrust vaidlustatud vaid osas, millega jäeti esitatud kaebus rahuldamata ja väidetava kelmuse uurimiseks kriminaalmenetlus alustamata. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse osalist läbi vaatamata jätmist vaidlustatud pole, mistõttu ringkonnakohus seda, kas X on alust käsitada kannatanuna mõne muu kuriteokaebuses märgitud kuriteokoosseisu valguses, ei kontrolli. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et Riigiprokuratuur on eksinud ka küsimuses, kas X OÜ1 on väidetavalt toime pandud kelmuses kannatanu. Tõsi küll, see ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmiseks – erinevalt KrMS § 207 lg-st 1, mis annab kaebeõiguse kannatanule, näeb KrMS § 208 lg 1 ette, et advokaadi vahendusel saab ringkonnakohtule kaebuse esitada isik, kelle Riigiprokuratuurile esitatud kaebus jäeti rahuldamata. See tähendab, et isikul, kelle kaebuse Riigiprokuratuur sisuliselt lahendas, on õigus Riigiprokuratuuri määruse peale ringkonnakohtule kaevata (põhimõtteliselt samasugusele seisukohale on asunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium
  6. jaanuaril 2016 kriminaalasjas nr 3-1-1-148-05 tehtud määruses). Küsimus, kes on kannatanu, haakub aga tihedalt kuriteokoosseisu asjaolude analüüsiga. KrMS § 37 lg 1 esimese lause kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Kahjustatud õigushüve peab olema õigushüve, mida konkreetne kuriteokoosseis kaitseb. See nähtub esiteks KrMS § 37 lg 1 esimeses lauses öeldust, et õigushüve kahjustus peab tulenema selle isiku vastu suunatud kuriteost. Seda, et isik saab olla kannatanu juhul, kui kahjustada on saanud tema õigushüve, mida kuriteokoosseis kaitseb, rõhutab veelgi KrMS § 37 lg 1 teine lause, mis näeb ette kahjustatavat õigushüve puudutava erandi, öeldes, et kuriteokatse puhul on isik kannatanu ka juhul, kui rünnatud õigushüve asemel kahjustatakse tema sellist õigushüve, mille kahjustamine on rünnatud õigushüve kahjustamisest hõlmatud. Seejuures peab selleks, et isikut oleks alust käsitada kannatanuna, olema õigushüve kahjustatud vahetult kuriteoga. Kelmuse puhul on kaitstav õigushüve vara. Kuriteokaebuses ega edasises kaebemenetluses pole X OÜ esindaja väitnud, et X OÜ oleks saanud vahetult tema vastu toime pandud kelmuse tulemusel varalist kahju. Kuriteokaebusest alates on rõhutatud, et varalist kahju said ühisrahastusplatvormi kaudu projektidesse raha paigutanud investorid. Nii on kuriteokaebuses öeldud, et projektide kohta valeandmete esitamise tulemusel tekkis „mitmele tuhandele 1 Nagu Riigiprokuratuurilegi esitatud kaebuses, on ringkonnakohtule esitatud kaebuses nimetatud kannatanutena, kelle nimel kaebus on esitatud, X OÜ-d ja Q OÜ-d. Samas ei ole kaebuse esitaja kummaski kaebuses põhjendanud, miks peaks kannatanuna käsitama Q OÜ-d. Nagu Riigiprokuratuuri määruses märgitud, ei tähenda teises juriidilises isikus osanikuks olemine automaatselt kannatanu staatust. Samas tuleb tõdeda, et küsimus, kas Q OÜ on kannatanu, ei oma praeguses kaebemenetluses tähendust, kuivõrd kaebus on esitatud ühtlasi Riigiprokuratuuri määruses kannatanuna käsitatud X OÜ nimel. Sellest tulenevalt ei anna asjaolu, et kaebuses on selle esitajate seas nimetatud ka Q OÜ-d, alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. 11 investoritele tegelik ja potentsiaalne varaline kahju (saamata põhimakse ja intressid) summas 7 734 894 eurot“, X OÜ-l on aga tekkinud „maine ning täiendavate kuludega seotud kahju“. Nii kaebuses Riigiprokuratuurile kui ka ringkonnakohtule on korratud, et varaline kahju on tekitatud platvormil projektidesse investeerinud investoritele ning mainekahju ja täiendav muu kulu platvormi pidajale. Seejuures on Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses märgitud – ilma seisukohta põhjendamata –, et „siinjuures tuleb arvestada, et ühisrahastusplatvormi pidajat kannatanuna käsitledes ei pea ta olema tsiviilõigusliku suhte pool, vaid vahend ja abinõu algsete investeeringute saamiseks“. Ringkonnakohus rõhutab, et kannatanu saab olla vaid isik, kes vastab KrMS § 37 lg 1 tunnustele. Kuna KrMS § 37 lg 1 järgi on kannatanu isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga rünnatud, on raske ette kujutada, et kannatanu saaks olla keegi, kes oli vaid vahend, mille vahendusel kuritegu toime pandi. Nagu eelnevast näha, on X OÜ esindaja käsitluse järgi kahjustatud eeskätt ühisrahastusplatvormi kaudu raha projektidesse paigutanute vara, st kannatanu tunnustele võiks vastata just viimased. Sisuliselt ongi kaebuse esitaja positsioneerinud end kuriteokaebusest alates investorite huvide kaitsjana, nimetades kannatanuna nii ühisrahastusplatvormi pidajat kui selle kaudu projektidesse investeerinuid (nt „Kuriteokaebuse esitaja leiab, et tema ja investorite suhtes on toime pandud

§ 209lg 1 tähenduses kelmuse tunnustele vastav tegu“).

Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses on sisuliselt väidetud, et ühisrahastusplatvormi tuleks käsitada kannatanuna, kuna ta teab kõige paremini, kes kui palju kuriteokaebusega seotud projektidesse investeerinud on ning millist kahju on seeläbi kantud ja milline kahju võib veel saabuda. Sellist populaarkaebust kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale aga kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe. Kuigi X OÜ esindaja on väitnud seda, et kuriteod on põhjustanud X OÜ-le kulusid, on see väide üldsõnaline ja tuvastatav pole, millised lisakulud X OÜ-l vahetult kuriteo tulemusel tekkinud on. Väidetavat mainekahju ei saa aga pidada õigushüveks, mille rikkumise eest kelmuse kuriteokoosseis kaitseb. Pealegi, öeldes, et X OÜ polnud tsiviilõigusliku suhte pool, vaid vahend ja abinõu algsete investeeringute saamiseks, on X OÜ esindaja ise sisuliselt deklareerinud, et väidetav kelmus pole toime pandud X OÜ vastu. X OÜ esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne seega asjaolusid, millest tulenevalt tuleks X OÜ-d käsitada kannatanuna. Erinevalt X OÜ esindajast, kes rõhutab, et varalist kahju said investorid, on ringkonnaprokuratuur asunud seisukohale, et X OÜ-d on põhjust pidada kannatanuks, sest just tema sai varalist kahju: „Prokuröri arvates ei ole kannatanuteks investorid, kes projektidele raha andsid. Seda põhjusel, et nagu nähtub lisana esitatud laenulepingust, siis on tegemist juriidiliste isikute vahel sõlmitud lepinguga, mitte iga üksikinvestori poolt heakskiidetud lepinguga. Raha, mida välja laenati ei olnud enam investorite vara, kuna see kanti laenuandja kontole, millega muutus see tema varaks. Investoritel võis jääda küll nõudeõigus X OÜ vastu, kuid neil ei tekkinud nõuet rahastuse taotleja vastu.“ Riigiprokuratuuri määruses on üksnes deklareeritud, et „kaebaja kannatanu staatust ja sellest tulenevalt kaebeõigust tuleb jaatada

§ 209osas, kuid kaebus sellega seonduvalt tuleb jätta rahuldamata“.

Seda, miks Riigiprokuratuur X OÜ-d kannatanuks peab, määruses aga 12 põhjendatud ei ole. Kuivõrd X OÜ kannatanu staatust väidetava kelmuse puhul on möönnud juba ringkonnaprokurör, võiks eeldada, et Riigiprokuratuur on nõustunud ringkonnaprokuratuuri seisukohaga. Kui aga vaadata kuriteokaebuse rahuldamata jätmise teate ja Riigiprokuratuuri määruse põhjendusi, siis ilmneb, et just seda asjaolu puudutavas osas, millel põhineb ringkonnaprokuröri seisukoht, et X on kannatanu, on Riigiprokuratuur asunud vastupidisele seisukohale. Kui ringkonnaprokurör leidis, et X OÜ laenas välja oma raha, siis Riigiprokuratuuri määruses on öeldud: „

§ 211

puhul nõustub riigiprokurör ringkonnaprokuratuuriga, et rahastusplatvormi omanikku ei saa kannatanuna käsitleda vahetu kahju puudumise tõttu, sest investeeringu tegid konkreetsed investorid, kellel tekiks varaline kahju, kui jaatada

§ 211

koosseisu esinemist.“ Nagu eelnevast näha, on riigi- ja ringkonnaprokuröri seisukohad hoolimata riigiprokuröri kinnitusest, et ta nõustub ringkonnaprokuröriga, risti vastupidised. Kuigi osundatud Riigiprokuratuuri määruse lauses on juttu

§-st 211, on see lause kelmuse kontekstis asjakohane, sest ka kelmuse puhul on oluline, keda eksitati, kes tegi varakäsutuse ja kellel tekkis selle tulemusel kahju. Eelnevast tulenevalt tekib küsimus, kas varalist kahju on saanud X OÜ või ühisrahastusplatvormi kaudu projekte rahastanud isikud (keda on varalist kahju saanutena nimetanud ka X OÜ esindaja). Paika peab kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates märgitu, et kuriteokaebuse lisast nr 21 nähtuvalt on vähemalt ühel korral sõlminud X OÜ enda nimel laenuandjana laenulepingu. Sellest ei saa siiski pikemata järeldada, et X OÜ sai varalist kahju, ega isegi seda, et X OÜ oli see, kes eksitusse viiduna tegi varakäsutuse. Kaebuse esitaja on ise selgitanud, et kõnealune leping sõlmiti sellise kinnisvara soetamiseks, mis pidi olema ühisrahastusplatvormi kasutanud investorite tagatiseks, seega ei olnud tegemist tavalise ühisrahastusprojekti raames antud laenuga. Seda, mis tähendus on sellel lepingul väidetava kelmuse kontekstis, kaebusest ei selgu. Isegi, kui ka ühisrahastusprojektide puhul sõlmiti samasugused lepingud, peaks väitmaks, et X OÜ paigutas projektidesse oma raha, olema investorite raha läinud X OÜ-le üle. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses on X OÜ esindaja väitnud, et kui investorid tegid ühisrahastusplatvormil rahalise makse, muutus see ühisrahastusplatvormi pidaja omaks, seda aga bilansiväliselt ja eraldi kontol ning liikus sealt bilansivälise rahalise vahendina projekti elluviijale. Ringkonnakohus nendib, et selgitus ei anna mingit aimu, milline õigussuhe oli investorite ja ühisrahastusplatvormi pidaja vahel. X OÜ esindaja pole selgitanud sedagi, mis õiguslik tähendus on sellel, et investorite raha oli eraldi kontol, rääkimata sellest, et oleks viidatud õiguslikule alusele, millest tulenevalt sai raha ühisrahastusplatvormi pidaja omaks. See, et raha hoiti eraldi kontol, kust see suunati edasi projekti elluviijale, viitab pigem sellele, et tegemist ei olnud X OÜ enda rahaliste vahenditega. Selline järeldus saab kinnitust, kui vaadata Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses viidatud X OÜ kodulehel olevaid ühisrahastusplatvormi teenuse tingimusi (mis on paraku ingliskeelsed sõltumata sellest, mis keel kodulehel valida). 13 Tingimuste p 4.

  1. ütleb, et ühisrahastusplatvormi pidaja hoiab kasutaja üle kantud summasid selleks ettenähtud kontol oma nimel, kuid hoiab neid eraldi oma vahenditest. P 4.
  2. ütleb, et oma varem üle kantud vahendite arvel võib kasutaja anda laenu või teha muid makseid. Seega kinnitavad ühisrahastusportaali kasutamise tingimused, et kasutaja raha hoitakse ühisrahastusportaali pidaja enda vahenditest eraldi ning kasutajal säilib õigus sisse makstud rahasummat käsutada. Kuivõrd omandiõigus väljendub õiguses vara käsutada, ei läinud kasutaja sisse makstud raha järelikult ühisrahastusportaali pidajale üle, vaid jäi kasutaja omandisse. Ka näitavad tingimused seda, et investeerimise üle otsustasid ehk vastava varakäsutuse tegid ühisrahastusportaali kasutajad (investorid). Tingimuste p 5.
  3. kohaselt on laenutaotlus suunatud kasutajatele ja p 6.2 kohaselt on igal kasutajal, kellel on ühisrahastusportaalis vabu rahalisi vahendeid, õigus anda taotlejale laenu. Teenuse tingimuste p 6.4., 6.7.ja 7.
  4. räägivad sellest, et laenu taotleja ja investor sõlmivad omavahel siduva laenulepingu. Neist asjaoludest teeb ringkonnakohus järelduse, et kuni raha laenusaajale üle andmiseni kuulusid laenu andmiseks kasutatavad rahalised vahendid ühisrahastusportaali kasutajatele (investoritele). Järelikult olid ka nemad need, kes said rahast ilma jäädes kahju. Selle kahju tingis eespool käsitletud asjaoludest tulenevalt investorite endi tehtud varakäsutus – investorite raha mingisse projekti paigutamise otsustust ei teinud X OÜ, vaid investorid ise. X OÜ üksnes täitis rahaliste vahendite laenu saajale üle andmisel investorite korraldust. Seega ei olnud tegemist kolmnurkkelmusega, kus X OÜ oleks investorite eest varakäsutuse teinud. See, et X OÜ ei olnud varakäsutuse tegija, tähendab, et tema eksitamine ei vasta kelmuse kuriteokoosseisule, kuna puudub seos eksitusse viimise ja eksitusse viidu varakäsutuse vahel. Järelikult ei ole kuriteokaebuse väited X OÜ eksitamise kohta asjassepuutuvad.
  5. Ringkonnakohus nendib, et seda, kuidas investoreid eksitati varakäsutust tegema, esialgses kuriteokaebuses ega edasistes kaebustes jälgitavalt välja toodud pole. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses on väidetud, et „kuriteokaebusele lisatud tõenditest avaneb ülevaade Eesti ja välisriikidega seotud äriühingute struktuurist ja omandisuhetest, Moldova ja Hispaania projektide rahastamisest, nende ajalisest kulgemisest ja tekitatud kahjust, Moldova projektide kohta avaldatud erineva sisuga progressiraportitest, Hispaania projekte ellu viiva R SL majandustegevusega seotud dokumentidest, sh B SL-iga seotud arvetest ja pangatehingute väljavõtetest, Hispaania projektidega seotud ehitusobjektide osas võla tunnistamisest ja kinnisvara koormamisest B SL kasuks, ehitustööde notariaalset ülevaatust kinnitavatest dokumentidest“. Sellega seoses juhib ringkonnakohus tähelepanu, et selle, millised asjaolud on vaja välja tuua ja ära tõendada, määrab ära kuriteokoosseis, millele vastav kuritegu on kaebuse esitaja hinnangul toime pandud. Kui kuriteokaebuses paluti kaaluda kriminaalmenetluse alustamist kolme kuriteokoosseisu –

§ 209

lg 2 p 3, 4, 5, § 211 lg 1 ja 2172 lg 1 – alusel, siis nüüdseks on vaidlus ainult küsimuses, kas kriminaalmenetlust tuleks alustada

§ 209lg 2 p 3, 4 ja 5 alusel.

Sellest hoolimata pole esitatud kaebuses kasutatud võimalust tuua välja neid asjaolusid, mis seonduvad konkreetselt väidetavalt toime pandud kelmusega, ning siduda neid ühest küljest kuriteokaebusele lisatud tõenditega, millele hinnangu andmist on kaebuses taotletud, ja teisest küljest konkreetsete kelmuse kuriteokoosseisu 14 tunnustega. Kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludest, mida on ulatuslikult korratud ringkonnakohtule esitatud kaebuses, vähemalt osade (nt ettevõtte juhatuse liikmete vahetamise või üldkoosolekul toimunu kirjelduse) puhul on keeruline näha seost kelmuse kuriteokoosseisuga, osalt on asjaolusid kirjeldatud üldiselt, kuupäevade ja sündmuste käiguga sidumata, mistõttu on keeruline aru saada, keda ja kuidas kaebaja hinnangul eksitati. Osalt on aru saada, et asjaolusid on kirjeldatud eesmärgiga näidata X OÜ-d kannatanuna. Seevastu pole antud ülevaadet sellest, millist teavet investoritele neilt ühisrahastusportaali kaudu laenu taotledes anti (või mida andmata jättes asjaoludest vale mulje jäeti), mis kohustused endale iga konkreetse projekti puhul võeti, kuidas ja millal neid kohustusi rikuti ning kas ja millist teavet seejuures võlausaldajatele anti. Seetõttu ei jaga ringkonnakohus ka kaebuse esitaja seisukohta, et kuriteokaebuses esitatud asjaoludest ei saa nähtuda ühtegi kriminaalmenetlust välistavat asjaolu. Prokuratuur on keeldunud kriminaalasja alustamast põhjendusega, et kaebaja on tuletanud kelmuse asjaoludest, mis leidsid aset pärast varakäsutuse tegemist (projekt ei käivitunud loodetud viisil, tehtud tööd olid halva kvaliteediga, investeeringut on kasutatud väidetavalt mittesihipäraselt jms). Ringkonnakohtule esitatud kaebuses on leitud, et ka isikute hilisemast käitumisest saab teha järeldusi selle kohta, et isikutel polnud juba lepingut sõlmides kavas seda täita. See väide on iseenesest õige, aga samas ei tähenda see, et igast hilisemast lepingu täitmata jätmisest saaks teha järelduse, et isikul polnud algusest peale kavatsust lepinguga võetavaid kohustusi täita (mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni 2011 kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11). Järelikult peab kriminaalmenetluse alustamiseks nähtuma midagi sellist, mis annaks alust kahtluseks, et lepingu rikkumine pole hiljem tekkinud olukorra või hiljem tekkinud tahte tulemus. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses on väidetud, et selline asjaolu on isikute kuritegelik käitumismuster, kuid see väide jääb üldsõnaliseks ja ning asjaolusid, mis väidetava mustri moodustavad, on kirjeldatud pealiskaudselt. Ka esitatud faktiväited jäävad üldsõnaliseks ning tõenditega seostamata. Nii on kaebuses väidetud, et „täiendavate rahastusvoorude toimumise ajaks oli aga mõlema projekti puhul esitatud rahaliste vahendite juurdesaamiseks ebaõiget teavet“. Täpsustatud pole, kellele, mis vormis ja millist valeteavet esitati ning kas – ja millisest – tõendist need asjaolud nähtuvad. Asjaoluna, mis näitab investorite eksitamist, on kaebuses viidatud sellele, et Telegrami grupis esitati investoritele juba X platvormil investeeringuid saanud Moldova projektide progressi kohta teavet, et ehitus käib täie hooga, kuid tegelikult oli projektide elluviimisega seotud ettevõtted juba alustanud restruktureerimise protseduuridega. Ka on kaebuses väidetud, et investoritele esitatud projektide valmisoleku protsent oli oluliselt madalam kui X OÜ-le varem saadetud ülevaadetes. Selline tegevus viitavat progressi aruannetes esitatud ebaõigetele numbritele ja projektidega seotud teabega eksitamisele suurema rahastuse saamise eesmärgil. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda esitatud väited ja tõendid sellist järeldust teha. See, kui investoritele esitati projektide kohta teavet, mille kohaselt oli projektide valmisoleku protsent madalam kui X OÜ-le varem saadetud ülevaadetes, võiks viidata küll sellele, et X OÜ-le esitatud teave polnud õige, kuid ei näita kuidagi, nagu oleks eksitada püütud investoreid. Seda, et projektid ei olnud tegelikult sellises valmimisjärgus, nagu oli investoritele esitletud, kaebuses ära näidatud ei ole. Seega pole kaebuses ära näidatud, kuidas on lisarahastuse saamiseks investoreid eksitatud. 15 Ringkonnakohus nõustub kaebuses öelduga, et kaebaja ei saa ise asuda õigusasutuse rolli ja kuriteo asjaolusid täies ulatuses tõendada. See ei tähenda aga, et isik, kes taotleb kriminaalmenetluse alustamist, ei peaks tema kasutada olevatele tõenditele tuginedes argumenteeritult ära näitama, miks ta leiab, et keegi on pannud toime kuriteo tunnustega teo. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et ringkonnakohus väidetavat mustrit ei näe, mistõttu ei ole tuvastatavad ka kelmuse tunnused.
  2. Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri järeldusega, et esitatud tõendite valguses ei ole kuriteokaebuses märgitud isikute käitumises

§ 209tunnused tuvastatavad, mistõttu puudub kriminaalmenetluse alus.

Sest tulenevalt on kriminaalmenetluse alustamata jätmine olnud seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus jätab KrMS § 208 lg 5 alusel Riigiprokuratuuri 31. jaanuari 2024 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.