← Eesti

2-23-116497/24

Obsah (8)§ 187§ 477§ 428§ 430§ 150§ 168§ 64§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. Tallinn, Mahla tn 70 korteriühistu (avaldaja) esitas 19.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. T. ja P. T. (puudutatud isikud) vastu majandamiskulude tasumise nõudes. Pärnu Maakohus lõpetas 25.05.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Avaldaja esitas oma nõude ja põhjendas seda 08.06.
  2. Kohus algatas avalduse alusel 06.09.2023 määrusega hagita menetluse. Puudutatud isik P. T. vastas avaldusele 26.09.
  3. Avaldaja esitas 20.03.2024 kohtule avaldaja esindaja ja puudutatud isikute allkirjastatud kompromisslepingu. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 6 teise lause kohaselt kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Avaldaja on taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab taotluse vastavalt taotletule. 2

(3)4.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad mernetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 5. Vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 661

tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.