Obsah (5)

§ 199§ 184§ 63§ 65§ 76

1-23-4850 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-23-4850 (22257000012) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Maido Ilves tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Pärnu Maakohtu 23.08.2023 otsusega kokkuleppemenetluse korras tunnistati Maido Ilves süüdi

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud.

Maido Ilves tunnistati süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõisteti Maido Ilvesele liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti Maido Ilvesele liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.05.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-1471 mõistetud kergema karistusega 1 aasta 8 kuud vangistust ning kandmisele kuulus 2 aastat 1 kuu vangistust, mille algust arvestati eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse algusest, s.o 11.05.
2. a. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 26.10.
4. 16.02.2024 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Maido Ilvese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Maido Ilves karistusaeg algas 11.05.2022, see lõppeb 11.06.2024 ja

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 26.02.2024.

Maido Ilves isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist. 1 1-23-4850

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab Maido Ilves ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas Maido Ilves, et toetab enda ennetähtaegset vabastamist. Avaldades, et kavatseb vabanedes elama minna xxx. xxx on hea stardipunkt, nad aitaksid nii tööhõivega tööturul ja võlgade kustutamise osas, et kuhu peab pöörduma täpselt ja mida tegema, üksinda oleks seda raske teha. Hakkab ka tööd otsima ja laste jaoks elama. Minevikku ja olevikku enam muuta ei saa, aga tulevikku saab. Narkootikumidesse suhtub nulltolerantsiga. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdimõistetu seisukohad, leiab, et Maido Ilves tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 6.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Maido Ilves on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa. Seega tuleb nentida Maido Ilvese puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Maido Ilvese tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 8. Hinnates Maido Ilvesega seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Maido Ilvese kinnipidamisasutuses viibimisel on nii mõndagi positiivset. Karistuse kandmise ajal on Maido Ilves täitnud töökohustusi. Töökogemused aitavad kaasa tööharjumuse omandamisel. Läbitud on sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Sotsiaalprogrammi läbiviija hinnangul on Maido Ilvesel olemas teadmised ja motivatsioon, et saavutada programmi jooksul seatud eesmärk. Läbitus on ka programm „Õige hetk“. Läbiviija hinnangul on isikul olemas motivatsioon ning oskused/teadmised, et tulevikus õigusrikkumisi ära hoida ja seaduskuulekat elu elada. Kinnipeetav omandab abikoka eriala. MTÜ L K on esitanud kinnituskirja valmisolekust võtta Maido Ilves teenusele. Läbitud on ka programmi „Minu kristlikud väärtused ja hoiakud“. Vanglas osaleb Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis. Maido Ilves ise avaldab, et soovib muuta oma elu paremuse poole. Eelnimetatut arvestab kohus positiivse asjaoluna vabastamisküsimuse otsustamisel. Iseloomustuses toodu kohaselt on Maido Ilvesel olemas lähedased. Vanglas toetavad kinnipeetavat rahaliselt tema ema ja tuttavad. Vabanemisfondis on hoiustatud üle 1300 euro. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse Maido Ilvese ennetähtaegseks vabastamiseks. 9.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Maido Ilves karistuse eesmärk ei ole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. Maido Ilves tunnistati süüdi ja ta kannab karistust eriliigiliste kuritegude toimepanemises. Toimepandud kuriteos on nii vara kui rahvatervisevastased süüteod. Maido 2 1-23-4850 Ilves on üles näidanud kõrget kuritegelikku aktiivsust, pannes toime eriliigilisi süütegusid. Toimepandud kuriteod on olnud oma iseloomult ette planeeritud kui ka impulsiivsed. Maido Ilves varasem kuritegelik aktiivsus on olnud kõrge.
2. Maido Ilves korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on süüdi mõistetud 19 korral. Vangistuses viibib kaheksandat korda. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel tuleb eeskätt anda hinnang just tema edasisele käitumisele, st kas temalt on vabadusse pääsemisel õiguskuulekust oodata või mitte (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 9; RKKKm nr 3-1-1-12-17, p-d 19-21). Riigikohtu 15.02.2023 määrusega nr 1-15-1446 on lubatud süüdimõistetute ennetähtaegsel vanglast vabastamise otsustamisel arvestada ka nende arhiveeritud karistusi. Riigikohus asus määruses seisukohale, et süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku ei ole võimalik adekvaatselt hinnata, jättes samal ajal arvesse võtmata süüdimõistetu eelneva kokkupuute kriminaalõigussüsteemiga. Ennekõike retsidiivsusriski hindamise kontekstis oleks ainetu rääkida süüdimõistetu elukäigust, jättes sellest välja teabe tema minevikus toime pandud kuritegude kohta. Süüdimõistetu varasemad kuriteod - nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg - on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Kantava vangistuse kandmise aluseks oleva kohtuotsusega mõisteti Maido Ilvesele liitkaristus

§ 65lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest selgub seegi, et Maido Ilves on toime pannud eriliigilised süüteod. Eeltoodust järeldub, et Maido Ilves pole väärtustanud teiste isikute ja ühiskonna ootust turvalisusele. Seega on Maido Ilves oma varasema käitumisega väljendanud motivatsiooni puudumist elada õiguskuulekalt. Maido Ilves käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Maido Ilves naasta seegi kord tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta seaduskuuleka käitumise vajalikkust.

1. Lisaks ei ole kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud õiguspärane ega toeta tema vabastamist ennetähtaegselt. Maido Ilvesele on 24.03.2023 määratud distsiplinaarkaristus 5 ööpäeva kartserit 3-kuulise katseajaga kaaskinnipeetava tõukamise eest. Sõltumata sellest, mis olid distsiplinaarsüüteo toimepanemise motiivid, on tõsiasi, et Maido Ilves on eiranud range järelevalve all vanglas kehtivat õiguskorda, leides võimaluse süüteo toimepanemiseks. Kui siia juurde arvestada tõsiasi, et Maido Ilves on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, siis kohus ei näe kaalukaid argumente, et selle aja jooksul, mis on möödunud karistuse kandmisele asumisest ja seejärel distsiplinaarsüüteo toimepanemisest, on kinnipeetava mõttemaailmas toimunud reaalselt sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabanemise poolt. Maido Ilves küll väljendab enda muutumist või vähemalt sellekohast soovi, kuid vastavad objektiivselt avaldunud käitumisaktid lihtsalt puuduvad. Maido Ilves, vaatamata üle ühe aasta ja üheksakuuse karistuse kandmisele ja range režiimi all elamisele jätkab käitumisaktidega, mis pruugivad olla läbi mõeldud, ning mis võivad viia tegudeni millel on karistusõiguslik kvaliteet, on oht, et Maido Ilves võib vabaduses jätkata ohtlike käitumisaktidega. Ja seda enam olukorras, kus iseloomulik on ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse ning enesekesksus. Seega on hinnang Maido Ilves karistusajale negatiivne ja see toob kaasa kohtu otsustuse tema ennetähtaegse vabastamise võimatuse kohta.
2. Maido Ilves kriminaalasja materjalidest selgub seegi, et süüdimõistetul on võimalus asuda elama L külla. Avaldas seda soovi ka kohtuistungil. Rehabilitatsioonikeskusesse elama asumise soov on positiivne, kuid kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab seal õiguskuulekalt käituda, kuna isegi vanglas on 26.01.2023 registreeritud intsident, kus Maido Ilvese narkojoobe kontroll andis positiivse tulemuse ja Maido Ilves oli selleks ajaks läbinud vanglas programmi „Eluviisitreening“. 3 1-23-4850
3. Maido Ilvese kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on harjumus tarbida narkootilisi aineid. On tõsiasi, et narkootikumide tarbimise harjumus on kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks. Sõltuvus on kinnipeetaval diagnoositud. Kui siia juurde arvestada, et Maido Ilves soovib küll asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse, kuid kohtule esitatu kohaselt on arusaadav tugeva motivatsiooni puudumine tegeleda oma harjumustega tarbida narkoaineid, või vähemalt kohtul puudub sellekohane veendumus, ning arvestades seejuures kindla töökohagarantii puudub, esineb risk uute kuritegude toimepanemise tõenäosusele. Teada on, et inimene vajab oma esmavajaduste rahuldamiseks rahalisi vahendeid. Kui isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, tal on harjumus tarbida mõnuaineid ning seejuures puudub töökoha garantii, on risk uute kuritegude toimepanemise tõenäosusele kõrge. Arvestades töökohagarantii puudumist, märkimisväärses suuruses võlakohustuste olemasolu summas enam kui 22 000 euro ulatuses, vabanemisfondis olevate rahaliste vahendite suurust, varavastaste süütegude toimepanemist, ei saa kinnipeetava majanduslikule toimetulekule anda sellist osakaalu, mis toetab ennetähtaegset vabanemist. Seda enam olukorras, kus täisealist nooremapoolset meesterahvast toetab tema ema ja tuttavad. Maido Ilves on valmis elama viisil, kus rahalised vahendid on kergelt kättesaadavad ning on väljendanud seisukohta, et seaduslikul teel teenitud rahaga ei ole võimalik ära elada.
4. Seoses lähedastega peab kohus vajalikuks peatuda sellel, et toetav lähedaste võrgustik Maido Ilvesel on olemas. Kinnipeetavat toetab tema ema. Lähedastena on lisaks endine elukaaslane ja täisealine tütar. Arvestades, et kuriteo on Maido Ilves toime pannud grupis, on Maido Ilvese tutvusringkonnas isikuid, keda iseloomustab kriminaalne taust. Kuigi Maido Ilvesel on väitnud, et varasema tutvusringkonnaga on suhted katkenud, siis tema elukäik aga näitab, et kinnipeetav on jätkanud varavastaseid grupiviisilisi kuritegusid. Kohtu seisukoha järgi Maido Ilves karistuse kandmisel viibimise aeg ei ole olnud sellise pikkusega, mille pinnalt saaks teha tõsikindlaid järeldusi oma senise elukorralduse täielikus muutmises. Kantud karistuse aeg on selleks osutunud seni liialt lühikeseks. Maido Ilves sõnalisi lubadusi seaduskuulekaks eluks ei toeta tema objektiivselt avaldunud käitumisaktid.
5. Kohus meenutab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtegi alust vabastada sellist isikut enne tähtaega ja kuidas varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Maido Ilves vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 4