← Eesti

2-19-18082/122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler ja Kairi Piirisild Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-19-18082 Kohtuasi X ja C hagi Q vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.01.2023 kohtuotsus Kaebuse esitaja ja liik X ja C 21.02.2023 apellatsioonkaebus Kaebuse hind X osas 2628 eurot C osas 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja I X (isikukood XXXXXXXXX) Hageja II C (isikukood XXXXXXXXXX) Hagejate seaduslik esindaja Y, lepinguline esindaja Angela Jürgenson Kostja Q (isikukood XXXXXXXXX) Menetluse liik Asja läbivaatamine kohtuistungil 21.02.2024, kus osalesid pooled ja nende esindajad RESOLUTSIOON

  1. Jätta Harju Maakohtu 20.01.2023 otsuse resolutsioon muutmata, aga täiendada osaliselt selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa punktidele
  3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 2-19-18082 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  5. X (hageja I) ja C (hageja II) esitasid 12.11.2019 hagi Q (kostja) vastu elatise saamiseks. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt 16.05.2020 otsusega. Tallinna Ringkonnakohus muutis 10.02.2021 otsusega Harju Maakohtu 16.05.2020 kohtuotsuse resolutsiooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 27.10.2021 otsusega maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
  6. Hagejad elavad alates 12.12.2018 isa juures. Ema laste kasvatamisel ja ülalpidamisel ei osale. Hagejad taotlesid elatise väljamõistmist alates 12.12.2018 kuni 11.11.2019 tagasiulatuvalt ning seejärel igakuist elatist seadusjärgses määras alates 12.11.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja majanduslik võimekus on suurem, kui ta väidab. Hagejad leiavad, et kostja on tegelikult võimeline tasuma elatist seaduses sätestatud ulatuses. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
  7. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal on veel üks laps, kes jääks hagi rahuldamise korral raskesse olukorda. Kostja oleks võimeline maksma mõlemale hagejale elatist kokku 300 eurot kuus. Tagasiulatuv elatis ei ole põhjendatud, kuna seda pole kordagi nõutud ja selle nõudmine asetab kostja raskesse olukorda. Vanematel on ebavõrdne varaline seis, hagejate isa on oluliselt paremas seisus ning on seda varjanud. Sellest tulenevalt tuleks vanematel panustada lastesse proportsionaalselt nende varalisele seisule. Mõlemad korteriomandid kuuluvad kostjale üksnes 50% ulatuses. Ei saa panna müüki korterit, milles kostja ise elab. Teise korteri kuuluvat osa kasutatakse laste huvides. Maakohtu otsus ja põhjendused
  8. Harju Maakohus rahuldas 20.01.2023 otsusega hagi osaliselt ning jättis rahuldamata hagi tagasiulatuva elatise perioodi 12.12.2018 kuni 11.11.2019 eest väljamõistmiseks. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks elatise perioodi 12.11.2019 kuni 31.12.2021 eest summas 3840 eurot (150 eurot kuus); elatise perioodi 01.01.2022 kuni 31.03.2022 eest igakuiselt summas 163,44 eurot kuus (200 eurot baassumma) + 43,44 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (1/3 lasterikka pere toetusest) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutus 01.04.2022, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4; igakuise elatise alates 01.04.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni, s.o 10.01.2024 summas 175,64 eurot kuus (209,20 eurot baassumma) + 85,59 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (1/3 lasterikka pere toetusest) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01.04 (esimest korda 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 2 2-19-18082 lg 3) ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatise perioodi 12.11.2019 kuni 31.12.2021 eest summas 3840 eurot (150 eurot kuus); elatise perioodi 01.01.2022 kuni 31.03.2022 eest igakuiselt summas 163,44 eurot kuus (200 eurot baasumma) + 43,44 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (1/3 lasterikka pere toetusest) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutus 01.04.2022, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4; igakuise elatise alates 01.04.2022 kuni kostja II täisealiseks saamiseni, s.o 10.01.2024 summas 175,64 eurot kuus (209,20 eurot baasumma) + 85,59 eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (1/3 lasterikka pere toetusest) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01.04 (esimest korda 01.04.2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 3) ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust. Maakohus määras, et kostjal tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette iga kuu
  9. kuupäevaks kandes see hagejate isa poolt märgitud arvelduskontole. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste kanda.
  10. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad isaga alates detsembrist
  11. Pooled vaidlevad igakuise elatissumma suuruse üle. Samuti on pooled erimeelt selles, kas kostja peab tasuma elatist tagasiulatuvalt.
  12. Maakohus selgitas, et kuna hagejad palusid välja mõista elatise miinimumsuuruses, ei olnud hagejatel vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Hagi kohtule esitamise seisuga moodustas seadusjärgne miinimummäär summas 292 eurot. Alates 01.01.2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui selles paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuna hageja esitas hagiavalduse 12.11.2019, arvestas maakohus elatise väljamõistmisel erinevate perioodidega.
  13. Maakohus hindas kostja väiteid elatise vähendamise osas ning asus seisukohale, et on tõendamist leidnud, et antud juhul esineb alus elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel, kuivõrd hagi oli kohtule esitatud ning elatise nõuet on menetletud perioodil, kui kostja ootas kolmandat last ning viibis lapsehoolduspuhkusel. Kostja oli sel perioodil hõivatud vastsündinu eest hoolitsemisega, millest tulenevalt vähenes tema tulu ning tema rahalised sissetulekud ei ole olnud sellest tulenevalt samaväärsed hagejate isa omadega. Eelnevast tulenevalt mõistis maakohus kostjalt välja elatise alates 12.11.2019 kuni 31.12.2021 summas 150 eurot ühele hagejale, kokku mõlemale hagejale 300 eurot kuus. Alates 01.01.2022 tuleb kostjalt elatis välja mõista kooskõlas PKS §-ga
  14. Asjaolu, et kostjal puudub sissetulek ei vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest oma varem sündinud lastele. Kostjal tuleb elatise maksmine hagejatele korraldada muu vara arvel.
  15. Seejärel hindas maakohus tagasiulatuva elatise nõuet perioodi 12.12.2018 kuni 11.11.2019 eest. Maakohus, arvestades kostja toonast ülalpidamisvõimet (alates märts 2019 töötu ning lapseootel) ning asjaolu, et hagejad pole kõnealusel perioodil kostjalt elatist varem nõudnud ning seda, et kostja otsib hetkel tööd, asus seisukohale, et hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
  16. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäänud osas ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi 3 2-19-18082 täies ulatuses ning mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 12.12.2018-11.11.2019 eest 2988,24 eurot ja ajavahemiku 12.11.2019-31.12.2021 eest 7449 eurot.
  17. Hagejate hinnangul ei ole maakohus tuvastanud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 järgi. Kostja on töövõimeline inimene, kes ei ole tõendanud ka oma kolmanda lapse vähem kindlustatuks jäämist võrreldes hagejatega, nendele elatise maksmise korral. Töötuks olemine ega uue lapse sünd iseenesest ei saa olla elatise vähendamiseks mõjuv põhjus. Kostjal on piisavalt raha, mida ta saab ettevõtjana tegutsemisest ja kolme kinnisvara omades.
  18. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hagejate tagasiulatuva elatise nõude. Kostja nõustus hagejate isa poolt saadetud kokkuleppega, et vanem, kelle juures hagejad ei ela, peab maksma minimaalset elatist, paludes vahel maksta elatist kokkulepitust varem ning tuletades ka hagejate isale meelde elatise alammäära tõusu. Hagejate ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest ja kostjale ei saanud tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamine tulla üllatusena. Kostja ei saanud eeldada, et hagejad ei vaja temalt ülalpidamist. Vastustaja seisukoht
  19. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  20. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
  21. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad vaidlustavad maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hagejate nõude perioodil 12.12.2018-11.11.2019 tagasiulatuvalt elatise saamiseks ja jättis osaliselt rahuldamata elatise nõude perioodi eest 12.11.2019-31.12.
  22. Vaidlustatud otsus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 01.01.2022 kuni nende täisealiseks saamiseni, määras otsuse täitmise korra ja jaotas menetluskulud (resolutsiooni punktid 4-10).
  23. Kolleegiumi hinnangul ei anna hagejate apellatsioonkaebuse väited alust tühistada maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis hagejate nõude tagasiulatuvalt elatise saamiseks rahuldamata ja rahuldas elatise nõude perioodil 12.11.2019-31.12.2021 osaliselt ning rahuldada hagi täielikult, sest asjas ei ole esile toodud ja tõendatud asjaolusid, mis annaksid alust mõista kostjalt hagejate kasuks välja maakohtu määratust suuremat elatist ja mõista elatis välja tagasiulatuvalt. Seega nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata, kuid peab vajalikuks otsust täiendavalt põhjendada vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest kõrvalekaldumise osas.
  24. Pooled vaidlevad jätkuvalt miinimumelatise vähendamise ulatuse üle. Õige on kaebuse viide, et kuni 01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See oli
  25. aastal 250 eurot,
  26. aastal 270 eurot ning
  27. ja
  28. aastal 292 eurot. Samuti märgitakse kaebuses õigesti, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe 4 2-19-18082 vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad tuginevad sellele, et nende igakuised vajadused vastavad kahekordsele miinimumelatisele. Eeldada tuleb, et mõlemad vanemad suudavad anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 102 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus.
  29. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis miinimumist väiksema elatise väljamõistmisel tuvastamata PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuva põhjuse. 17.
  30. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Seejuures võib elatise vähendamise aluseks olla iseenesest asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil, sh riiklike toetustega, kuid ainuüksi peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatist alla miinimummäära vähendada (vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p 12; RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2; RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). 17.
  31. Riigikohus viitas praeguses asjas tehtud otsuses (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 11) oma varasemates lahendites antud selgitustele, mille kohaselt kui laps nõuab vanemalt elatist, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse. PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 22 ja seal viidatud varasemad lahendid). Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (RKTKo 17.01.2018, 2-16-135/95, p 13). 17.
  32. Maakohus tuvastas kostja pangakonto väljavõtte alusel, et kostja pangakontole laekus perioodil detsembrist 2018 kuni veebruarini 2019 netotöötasu summas 701,54 eurot. 01.03.2019 on kostjale välja makstud AS Eesti Post poolt lõpparve summas 591,71 eurot (II köide t/l 146-153), pärast mida regulaarset töötasu kostja pangakontole laekunud ei ole. Tuvastatud on, et kostja sai 06.12.2019 vanemahüvitist 318,81 eurot, edaspidi igakuiselt 737,62 eurot kuni 08.05.
  33. Viimane vanemahüvitise makse laekus 08.06.2021.a summas 462,79 eurot. Antud asjaolusid kaebuses vaidlustatud ei ole. Seega laekus ajavahemikul detsembrist 2018 kuni 31.12.2021 kostja pangakontole sissetulekuna keskmiselt 471,36 eurot kuus (14614,35÷31). Vaidlust ei ole, et hagejate isal sündis XX.XX.XXXX kolmas laps ning kostjal sündis XX.XX.XXXX kolmas laps. Eelnevat arvestades ei jääks kostjale pärast seda, kui ta kulutab iga lapse ülalpidamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, enda vajaduste rahuldamiseks üle midagi, vaid
  34. aastal 5 2-19-18082 jääks miinimumelatise maksmiseks igakuiselt puudu 338,57 eurot ja 2020 ning
  35. aastal 404,57 eurot (471,43-3×270 ja 471,43-3×292). 17.
  36. Maakohus tuvastas hagejate isa kontoväljavõtte alusel, et hagejate isa keskmine netopalk on 1200 kuni 1700 eurot kuus ning perioodil aprillist septembrini 2021 tegi hagejate isale väljamakseid ka Eesti Töötukassa. Arvestades, et jaanuarist 2019 kuni oktoobrini 2021 on tegemist 34 kuu sissetulekuga, teeb see keskmiseks kuu sissetulekuks 1368,49 eurot (46528,55÷34). Seega ületab hagejate isa sissetulek kostja sissetulekut ligikaudu kolm korda. Seejuures jääks hagejate isale, erinevalt kostjast, ka pärast seda, kui ta kulutab iga lapse ülalpidamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, enda vajaduste rahuldamiseks
  37. aastal 558,49 eurot (1368,49-3×270) ja
  38. aastal 492,49 eurot kuus (1368,49-3×292). 17.
  39. Seega leidis maakohus hagejate isa ja ema sissetulekuid ning selle teenimise võimet analüüsides õigesti, et kostja sissetulekud ei olnud vaidlusalusel perioodil samaväärsed hagejate isa omaga, sest kostja oli hagi esitamisel ajal lapseootel ja pärast seda lapsehoolduspuhkusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastsündinu eest hoolitsemise tõttu vähenes kostja tulu teenimise võime (vrdl RKTKo 17.01.2018, 2-16-135, p 13). 17.
  40. Vaidlustatud ei ole asjaolusid, et hagejate isal on ühisomandis kostjaga korteriomand Tallinnas Õismäel (Haabersti linnaosa),
  41. aasta sõiduauto BMW 325 CI ja
  42. aasta sõiduauto Nissan Terrano II. Kostjal on lisaks Tallinnas Õismäel asuva korteri ühisomandile ka kaasomandis olevad korteriomandid Mustamäel ja Kristiines ning garaaž. Samuti on kostjal
  43. aasta sõiduauto Audi 100 ja
  44. aasta sõiduauto Volkswagen Sharan. Maakohus tuvastas Swedbank AS 08.12.2021 kinnituskirja alusel, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja on sõlminud laenulepingu ning seisuga 08.12.2021 oli tagastamata laenusumma 48 686,86 eurot. Kostja on menetluses väitnud ja selgitas ka ringkonnakohtu istungil, et talle kuuluvaid autosid ei ole võimalik müüa ilmselt nende pea olematu turuväärtuse tõttu. Kostja väitel elab kaasomandis olevatest korteritest ühes tema isa (s.o teine kaasomanik), kes kasutab ka garaaži ja teine korter on kostja enda eluase. Hagejad ei ole väitnud vastupidist. Hagejad on kinnitanud, et kostja ja hagejate isa ühisvaraks olev korteriomand on hagejate isa ema kasutuses [I kd, tl 136 ja III kd tl 37 ajamärk 00:15:27]) ning maakohus tuvastas, et hagejate isa ja kostja vahel on vaidlus selle korteriomandi jagamise üle. Seega on ilmselt kostjal raskendatud elatise maksmine korteriomandi(te) müügist talle kuuluva raha arvel. Arvestades seda ja et tuvastatud asjaoludel oli kostja sissetulek hagejate isa sissetulekutest oluliselt väiksem, ei tasakaalusta seda kolleegiumi arvates eelneval põhjendusel kostja muu varaline seisund (PKS § 105 lg 3).
  45. Kuna vanemate sissetulekud erinevad pea kolm korda, peaks ema osalema lapse ülalpidamises igakuiselt vastavalt
  46. aastal 90 euroga ning 2020 ja 2021 aastal 97 euroga, mis on alla vaidlusalusel perioodil kehtinud miinimumelatist. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 järgne mõjuv põhjus võib mh seisneda ka vanema halvas varalises seisundis (vt RKTKo 09.06.2017, nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Praegusel juhul on kostja küll olukorras, kus ta ei suuda antud perioodil oma varalist seisundit arvestades anda hagejatele miinimummääras elatist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid sellises olukorras peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 järgi ühetaoliselt. See on aga kolleegiumi hinnangul tagatud 150 euro suurust elatist makstes. Vaidlust ei ole, et hagejate isa sai lapsetoetusi kolme lapse eest ja seega ka lasterikka pere toetust vaidlusalusel perioodil kokku 520 eurot kuus (60+60+100+300). Seega oli toetus ühe lapse kohta 173 eurot ja ühe vanema kasutatav osa vastavalt 86,50 eurot. Arvestades, et hagejate isa ülalpidamiskohustuse ulatus oli vastavalt
  47. aastal 270 eurot ning 2020 ja
  48. aastal 6 2-19-18082 292 eurot ja sellele lisanduvaid toetusi 173 eurot ning kostja antavat ülalpidamist 150 eurot, moodustub laste ülalpidamiseks kasutada olev summa omakorda vastavalt 593 eurot ja 615 eurot kuus. Seega ei ole alust ka arvata, et laste vajadused jäänuks katmata. Samuti ületab 150 euro suurune elatis eelmärgitud kostja sissetuleku proportsiooni, kuid seda on kostja ise kinnitanud, et on valmis lastele siiski maksma.
  49. Kolleegium ei nõustu hagejatega justkui muudaks alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 järgse elatise väljamõistmine kostjalt sama seaduse varasema redaktsiooni järgi elatise vähendamise vasturääkivaks. Kolleegium märgib, et kehtiva seadusega asendati senine miinimumelatise summa, milleks oli pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, paindlikuma elatise süsteemiga, milles on juba arvestatud varasemalt miinimumelatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Samuti oli sellel ajal kostja kolmas laps juba vanuses, mis võimaldas kostjal taas sissetulekut teenima asuda.
  50. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei eksinud ka selles, kui jättis elatise tagasiulatuvalt välja mõistmata ning nõustub maakohtu vastavate põhjendustega. Maakohus tegi kindlaks nii hagejate isa kui ka kostja sissetuleku ja varalise seisundi ning nagu märgitud, ei ole hagejad tuvastatud asjaolusid hagejate isa ja kostja sissetulekute ja olemasoleva vara kohta vaidlustanud. Maakohus leidis õigesti, et kostja toonast ülalpidamisvõimet mõjutasid töötus ja lapseootus. Enne maakohtu otsuse tegemist oli kostja sissetulekuks lapsetoetus 60 eurot kuus ja kostja otsis tööd. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et on alustanud ettevõtlusega uuel tegevusalal ja saab miinimumpalka (III kd, tl 84p ajamärk 00:43:07). Arvestades nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid tuvastatud asjaolusid, asetaks tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine kostja äärmiselt raskesse olukorda. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejate viide 19.10.2012 kirjavahetusele ei oma tähtsust. Asjaoludest, et kostja lastega kooselanud vanemana on palunud sel ajal kohustatud isikuks olnud hagejate isal maksta vahel elatist kokkulepitust varem või tuletanud meelde miinimumelatise määra tõusu, ei saa järeldada poolte vastastikkuseid tahteavaldusi kokkuleppe sõlmimiseks, mille sisuks on kostja kohustus maksta hagejatele igal juhul miinimumelatist.
  51. Arvestades ka ülaltoodud põhjendusi, rahuldas maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi osaliselt ning hagejate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada.
  52. Ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel koostoimes TsMS § 171 lg-ga 1 menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.