Obsah (4)

§ 71§ 187§ 181§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Tanel Saar 6. märts 2024, Tartu 3-21-25 Xi ka

§ 71lg 6 ja § 187 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus jättis
2. aprilli
3. a otsusega kaebaja taotluse Viru Vangla esitatud tõendite vastu võtmata jätmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2), kaebaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata (resolutsiooni p 3), võttis haldusasja nr 3-21-502 materjalide juurest praeguse asja materjalide juurde Viru Vangla
4. novembri
5. a ettekanded nr 6-20/5081-1 ja nr 620/5083-1 (resolutsiooni p 4), jättis kaebaja kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 5), kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 15 eurot Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 6) ning kuulutas haldusasja menetluse kaebaja tervisekaardi väljavõtet (dtl 205-209) puudutavas osas kinniseks (resolutsiooni p 7).
6. Asja materjalidest nähtuvalt halduskohtu kohtuotsus saadeti kaebajale Viru Vanglasse. Kaebaja sai halduskohtu
7. aprilli
8. a otsuse kätte
9. aprillil 2023 ja otsuse tõlke sai kaebaja kätte
10. aprillil 2023 (tl 171-172). Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 181 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kuna halduskohtu otsus tehti avalikult teatavaks

1. aprillil 2023, siis oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev
2. mail
3. Tartu Halduskohus on
4. aprilli
5. a otsuse edasikaebamise korra ja selgituste osas apellatsioonkaebuse esitamise viimase kuupäeva -
6. mai 2023 - ka selgelt ära märkinud.
8. aprillil 2023 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule taotluse haldusasja toimikuga tutvumiseks. Kaebaja tutvus haldusasja toimikuga Viru Vanglas
9. mail
11. Kaebaja esitas
12. mail 2023 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu
13. aprilli
14. a otsus tühistada täies ulatuses ja tunnistada Viru Vangla
15. novembri
16. a käskkiri nr 3-2/1-2/409 õigusvastaseks. Kaebaja sõnul ei ole asja materjalide hulgas vaidlustatavat vangla käskkirja. Kaebaja palus lisada asja materjalide juurde asja nr 3-21-884 materjalid, kuid kohus keeldus sellest. Kohus lisas asja materjalide juurde kaks ettekannet, mis antud vaidlusesse ei puutu. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja pöördus alates
17. novembrist 2020 vangla poole ööpäevaringselt põleva valguse tõttu, kuid vangla ignoreeris kaebajat. Vaidlus seisneb selles, et kaebaja hoidmine kambris, kus puudusid rahuldavad tingimused ja kinnipidamistingimuste kohta kaebaja kaebuste ignoreerimine viisid kaebaja närvivapustuseni, mille alusel vangla kohaldas kaebaja suhtes käeraudu.
18. Tartu Ringkonnakohus jättis
19. septembri
20. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta ja andis tähtaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu
21. aprilli
22. a otsuse vaidlustamise viimaseks päevaks oli
23. mai
24. X esitas apellatsioonkaebuse
25. mail 2023, seega 12 päevase hilinemisega.
26. Kaebaja esitas
27. oktoobril 2023 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, milles märgib, et lasi tähtaja mööda mõjuval põhjusel. Kaebaja sai halduskohtu
28. aprilli
29. a otsuse kätte eesti keeles
30. aprillil 2023 ja otsuse tõlke vene keelde
31. aprillil
32. Järelikult algas menetlustähtaeg 30 päeva kulgema otsuse tõlke kättesaamisele järgnevast päevast
33. aprillil 2023 ja selle tähtaja jooksul kaebaja esitas apellatsioonkaebuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
34. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus kaebajale tagastada. 8.

§ 187

lg 1 sätestab, et ringkonnakohus otsustab pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega (

§ 187lg 3 p 2).

9. Tulenevalt

§ 181

lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Praeguses haldusasjas oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev

1. mai
2. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse
3. mail 2023, see on 12 päeva pärast apellatsioonitähtaja lõppu. Tulenevalt

§ 181

lg-st 3 otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

§-s 71 sätestatut arvestades.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

1. Üldjuhul on tähtaja ennistamine õigustatud objektiivsete takistuste esinemise korral. Selliseks takistuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu
2. jaanuari
3. a määrus asjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Riigikohtu praktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab 2 lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
6. Kohus ennistab menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

Tähtaja ennistamise taotluses tuleb märkida ennistamise aluseks olevad asjaolud ja põhjendus selle kohta, miks kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja mööda lasi.

§ 150

lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda. Kaebaja ei märkinud taotluses ühtegi asjaolu ega põhjendust, miks ta ei saanud apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada, vaid esitas kaebetähtaja arvestamise kohta enda arusaama, mille kohaselt hakkas kaebetähtaeg kulgema pärast kohtuotsuse venekeelse tõlke saamist.

1. Halduskohtu otsuses oli selgitatud edasikaebamise korda ning konkreetselt märgitud, et otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s. o hiljemalt
2. mail
3. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei saanud pärast otsusega tutvumist mõistlikult eeldada, et apellatsioonitähtaega tuleb hakata arvestama kohtuotsuse tõlke saamise kuupäevast.
4. Ringkonnakohtu hinnangul puudub praegusel juhul apellatsioonitähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Selliseks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebaja sai halduskohtu otsuse tõlke kätte
5. aprillil
6. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja sai halduskohtu otsuse eesti keeles kätte
7. aprillil 2023, otsuse tõlke vene keelde sai kätte
8. aprillil 2023 ning toimiku materjalidega tutvus vanglas
9. mail
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei too tõlke kättesaamine otsuse avalikult teatavakstegemisest hiljem automaatselt kaasa apellatsioonitähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise põhjendatuse üle tuleb igal üksikjuhtumil otsustada eraldi. Kaebaja taotlusest ei nähtu, kuidas mõjutas otsuse tõlke kättesaamine
11. aprillil 2023 apellatsioonkaebuse õigeaegset esitamist. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks kohtusse pöördumisel esinenud mingeid takistusi. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mille tõttu ta ei oleks saanud apellatsioonkaebust varem esitada. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on alates
12. a detsembrist esitanud halduskohtule arvukalt kaebusi. Kaebaja kaebuste osas on halduskohus teinud lahendeid, mis tähendab, et kõigil nendel kordadel on kohus lahendis märkinud ka selgituse määrus- või apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kohta. Arvestades seda, et ka praeguses asjas oli halduskohus otsuse selgitavas osas apellatsioonkaebuse esitamise viimase kuupäeva selgelt ära märkinud, ei saa kaebaja puhul tähtaja ületamine olla vabandatav kogenematusest tingitud eksimusega.
13. Sellises olukorras ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjendatuks vaatamata asjaolule, et kaebaja esitas apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul halduskohtu otsuse tõlke kättesaamisest arvates. Ringkonnakohus märgib, et kaebajal oli ka pärast tõlke saamist piisavalt aega (16 päeva) apellatsioonkaebuse tähtaegseks esitamiseks. Seejuures ei ole kaebaja väitnud ega põhjendanud, et apellatsioonkaebuse esitamine selle ajavahemiku jooksul olnuks takistatud.
14. Kuna kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal apellatsioonkaebust kohtule tähtaegselt esitamast ja tähtaja ületamine ei ole vabandatav kaebaja oskuste puudumise või kogenematusest tingitud eksimusega, jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata.
15. Kuna X apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning selle esitamise tähtaeg jääb ennistamata, keeldub ringkonnakohus
16. mail 2023 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Seega tuleb apellatsioonkaebus kaebajale tagastada (

§ 187lg 2, lg 3 p 2).

Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3