KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-6682

) § 134 lg 2). Mittevaralise kahju täpset suurust ei ole võimalik tõendada ja piisab, kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kostjal maksta hagejale mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Kostjal ei ole hagejale mittevaralise kahju hüvitamise kohustust ainult olukorras, kus hageja on esitanud kostja vastu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 järgi üksnes tuvastushagi ning ta ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist. 3.2.2. Maakohus leidis, et hagejale tuleb mittevaraline kahju hüvitada muul viisil kui rahaline kompensatsioon, eelkõige valeandmete ümberlükkamisega

§ 1047lg 4 järgi.

Arvestades, et kostja avaldas faktiväited väikesele isikute ringile ning puudub alus järeldada, et hageja õiguste rikkumine korduks tulevikus, saab pidada piisavaks kompensatsiooniks lahendiga kostjale pandud kohustust ebaõiged andmed ümber lükata. 3.2.

1. Hageja ei ole kahju tekkimist ka tõendanud. Mittevaralise kahju tekkimine eeldab isikuõiguste riivet, mille intensiivsus on selline, mis võimaldab kahtluseta järeldada kahju tekkimist. Hageja tegevuse kohta ühistu liikmetele saadetud e-kirjades andmete avaldamine ei sisalda endas sellise intensiivsusega riivet, mis õigustaks mittevaralise kahju tekkimist. Seega ei ole täidetud mittevaralise kahju tekkimise eeldused. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahjuhüvitis kohtu äranägemisel ning jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. 4.
3. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kahjustas kostja hageja mainet au teotavate faktiväidete avaldamisega. Kostja väitis, et hageja on kelm. Selline väljendusviis loob keskmisele mõistlikule lugejale mulje, nagu tegeleks hageja pettustega. 5 2-20-6682 4.
4. Kuna maakohus ei tuvastanud kostja tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid, oleks kohus pidanud kostjalt mittevaralise kahjuhüvitise välja mõistma. Kostjal ei oleks mittevaralise kahju hüvitamise kohustust ainult olukorras, kus hageja on kostja vastu esitanud tuvastushagi ning ta ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist. Maakohtu osundatud asjaolud (väike isikutering ning arvamus, et kostja ei pane rikkumisi korduvalt toime) võiksid omada tähendust üksnes hüvitise suuruse üle kaalumisel, mitte aga olla aluseks kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel (

§ 134lg 2).

4.3. Maakohtu otsusest ei selgu, mille alusel maakohus järeldas, et hageja õiguste rikkumine tulevikus ei kordu. Maakohus ei ole otsuses sisuliselt analüüsinud, kas kohtuotsusega kostjale kohustuseks seatud toiming, s.o valeandmete ümberlükkamine, on piisav hageja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks. Maakohus jättis hindamata kostja käitumise ja suhtumise hagejasse pärast rikkumist (

§ 134lg 5).

Hageja palus kostjalt enne hagi esitamist ebaõiged andmed ümber lükata, mida kostja ei teinud. Kostja jätkas hageja diskrediteerimist ka 14.06.2020 üldkoosolekul, väites, et hageja on kulutanud 45 000 eurot töödele, mida ei olnud majanduskavas. Kostja ettearvamatu käitumine, sh varasem valeväidete korduv esitamine, muudab tõenäoliseks uute rikkumiste toimepanemise. 4.

1. Hagejale tekkis ebaõigete andmete avaldamisega moraalne kahju. Hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta ei ole toime pannud. Kostja avaldatu on häirinud hagejat tööülesannete täitmisel, on mõjutanud hageja elukorraldust ning kahjustanud tema tervist. Ka pärast väidete avaldamist on hagejal tulnud regulaarselt võidelda stressiga, sest alateadvuses püsivad meenutused kostja halvustavatest väidetest. 4.
2. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal tuli sarnaselt varalise kahju hüvitamise nõudega tõendada põhjuslikku seost. Mittevaralise kahju olemasolu tuleb eeldada. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks ei pea hageja tõendama tagajärgi – piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest. 4.
3. Igal juhul on põhjendatud jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda. Otsusest ei nähtu põhjendusi, miks maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Maakohtu määratud menetluskulude jaotus ei ole põhjendatud ja õiglane mh seetõttu, et peaasjalikult kaasnesid hagejale menetluskulud (õigusabikulud) rahuldatud nõuet puudutava vaidluse pidamiseks. Kui mittevaraliste nõuetega hagi rahuldatakse ülekaalukas osas ja hageja saab kohtult sellele lähedase õiguskaitse, mida ta hagi esitamisel taotles, peaks see väljenduma ka menetluskulude jaotuses. Vastustaja seisukoht
4. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 500 eurot. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jaotab ka apellatsioonimenetluse kulud. 6 2-20-6682
6. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud hageja osas, milles tema mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata ja menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning kohtuotsuse täitmise viisi ja korra osas (resolutsiooni p-d 4–8).
7. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses kostja poolt ühistu liikmetele saadetud e-kirjades hageja kohta avaldatuga. Hageja taotles mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. 9.

§ 1047

lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vääralt materiaalõiguse norme (

§ 1047

lg 1 ja § 134 lg 2), kui jättis hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Arvestades kostja esitatud ebaõigete faktiväidete sisu ja nende väidete korduvat esitamist kostja poolt ühistu liikmetele, ei ole põhjendatud mittevaralise kahju välja mõistmata jätmine, kuigi teatud juhtudel võib kahju hüvitamine seisneda muus kui rahalise hüvitise maksmises (

§ 136lg 5).

1. Maakohus tuvastas, et kostja avaldas ajavahemikul 17.02.2020–29.02.2020 saadetud viies ühistu liikmetele saadetud e-kirjas hageja kohta alljärgnevad ebaõiged väited: - Ta kulutab raha meie nõusolekuta ja paneb meid hiljem fakti ette; - Ainuüksi KÜ Q akende vahetamine tekitas tahtlikku kahju umbes 10 000 eurot; - X pettis KÜ liikmeid veel kord; - Selle kelmuse tagajärjel kadus meie taskust umbes 10 000 eurot; - Ta pettis jälle korteriühistu liikmeid ja peitis nende eest olulist teavet; - Töö ulatust on tahtlikult suurendatud.
2. Mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Praegusel juhul piisab seega mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Seejuures saab ja tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22; RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 13).
3. Hüvitise määramisel tuleb arvesse võtta, kui laiale või kitsale ringile on avaldused tehtud (RKTKo 12.01.2009, 3-2-1-127-08, p 16, teine lõik). Hagis toodud ja valesid faktiväiteid sisaldavad e-kirjad saatis kostja ühistu liikmetele. Kostja ei ole oma avaldusi kahetsenud ka kohtumenetluse ajal, vaid pigem õigustanud ennast ja enda väljaütlemisi.
4. Riigikohtu koostatud „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–
5. aastal“ analüüsi kohaselt on isikuõiguste rikkumise eest keskmine hüvitis olnud 1264 eurot ja 7 2-20-6682 mediaanhüvitis 800 eurot. Neil aastatel on isiklike õiguste rikkumisel keskmine välja mõistetud hüvitis langenud ja suuremaid hüvitisi mõistetakse välja harva. Ühe väite või väärtushinnangu avaldamise eest on analüüsi kohaselt välja mõistetud väikseim hüvitis olnud 200 eurot. Suuremad kahjuhüvitised on välja mõistetud siis, kui avaldused on avaldatud üleriigilistes paber- või veebiväljaannetes, samuti kui kostjaks on heal majanduslikul järjel olev äriühing (meediaettevõte).
6. Siinsel juhul on kostja avaldanud hageja kohta valesid faktiväiteid viiel korral. Hageja korduvalt alusetult petmises või kelmuses süüdistamine on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt raske rikkumine, et tekitada hagejale mittevaralist kahju. Võttes teiselt poolt arvesse kostja väljaütlemiste piiratud levikut (ebaõigete faktiväidete avaldamine ühistu liikmete ees), leiab ringkonnakohus, et põhjendatuks ja õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks oleks hageja kasuks 500 euro väljamõistmine.

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032, p 13, esimene lõik). Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 15 esimene lõik ja seal viidatud kohtupraktika).

1. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas ja rahuldab hageja hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, mõistes kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse vaidlustatus osas ja rahuldab hagi tervikuna, siis tuleb muuta ka maakohtus kantud menetluskulude jaotust. Maakohtu menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
3. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. jäävad ka
4. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt ei tule kõrgema astme kohtul kindlaks määrata ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suurust olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (samas, p 22). (allkirjastatud digitaalselt) 8