lg 4, mille kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele pool saab esitada vastuväite. Hageja ongi esitanud kõikide kostja nõuete vastu vastuväited. Kostjate nõuded on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja nõue põhineb notariaalsel müügilepingul. Kostjad ei ole näidanud, et nad oleksid müügilepingust tuleneva rahalise kohustuse rahuldanud (tl 120-122). Kostjate poolt 03.02.2022 esitatud arved nr 100644 ja 100723 on võltsitud (tl 1-4, 120-122, 152-155, 173, 176-179). KOSTJATE VASTUS 4) Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta hagi rahuldamata (tl 106-108, 111-112, 127150). Pooltevaheline vaidlus on seotud sõlmitud kompromissikokkuleppe täitmise pinnalt. Hageja on ekslikult arvamusel, et pooltevaheline kompromiss ei sisalda endas makse. Kostjad leiavad, et hagi esitamise ajaks ei olnud neil mistahes võlgnevust hageja ees. Kompromissilepingu sõlmimise järgselt on ilmnenud, et hageja kasutuses olnud sõiduk on saanud kiiruseületamise eest trahvi, samuti on jäetud tasumata Inchape Motors OÜ-le tööde arve. Kostjad esitavad nimetatud osas menetlusliku tasaarvestuse avalduse. 5) Kostjal on õigus keelduda hagejale soovitud summa tasumisest ning kostjad teevad alljärgneva menetlusliku tasaarvestuse. Hageja põhinõudest 7258,33 eurost tuleb tasaarvestuse teel maha arvata kostja Valveteenus OÜ vastunõue 2200 euro ulatuses (+ km) seoses sellega, et hageja ei ole täitnud kompromissilepingust tulenevat kohustust tagastada kostjale kuuluv vara. Seega 7258, 33- 2640= 4618,
, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1.
on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole osamakset tasunud, siis seda tuleb käsitleda
mõttes kohustuste rikkumisena.
on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub 4 kohustust.
lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 14) Kostja I on esitanud menetlusliku tasaarvestuse vastuväite (tl 111, 116). Hageja leiab, et tasaarvestuse aluseks olevad kostja I nõuded hageja vastu on alusetud ja tõendamata (tl 152155, 176-179). 15) Kostja I leiab, et hageja 7258,33 euro suurusest põhinõudest tuleb tasaarvestuse teel maha arvestada järgmised kostja I nõuded hageja vastu, mis moodustavad kogusumma 7314,45 eurot (tl 111, 116): • • • • 2200 eurot, millele lisandub käibemaks, so 2640 eurot seoses sellega, et hageja ei ole täitnud kompromissilepingust tulenevat kohustust tagastada kostjale I kuuluv vara (kostja I vara nimekiri tl 112); hageja poolt saadud kiiruseületamise trahvid 100 eurot, mis tekkis hageja kasutuses olnud sõidukiga kiirust ületades; Inchape Motors OÜ-le teostatud tööde eest tasumata jäetud arve, kokku 1574,45 eurot (111-113); kostjale I on saanud teatavaks, et hageja on Blackpoint OÜ-sse (registrikood 14624744), mille juhatuse liige ta on, meelitanud enda juurde ka neid kostjate kliente, kelle osas oli kompromissilepingus kokkulepe, et hageja ei või neile pakkumisi teha ega neid enda juurde meelitada. Kostjad hindavad varastatud klientide väärtuseks üle 10 000 euro, kuid tasaarvestavad hageja nõude 3000 euroga. 16)
p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud
lg 4 sisu ja eesmärki, tuues välja, et oleks ebaõiglane, kui isik, kelle vastu teisel isikul on selge ning maksmapandav nõue, saaks selle maksmapanekut efektiivselt takistada omapoolse ebaselge, vaieldava ning raskesti tõendatava nõude esitamise ning selle tasaarvestamiseks kasutamise kaudu. Seega peab tasaarvestaval poolel olema õigus tasaarvestuse tegemiseks, peavad puuduma
sätestatud tasaarvestuse piirangud, tasaarvestav pool peab teisele poolele tegema õiguslikke tagajärgi loova tasaarvestuse avalduse ja tasaarvestuse toimumisega on pooltevahelise võlasuhtes
Kohus selgitab, et
lg 2 täpsustab tasaarvestuse tegemise õiguslikku mõju, st asjaolu, et tasaarvestuse poolte nõuded lõppevad tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses alates ajast, mil neid võis tasaarvestada.
lg 2 ehk tasaarvestuse õiguslik mõju on relevantne vaid olukorras, kus on täidetud tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ja on esitatud tasaarvestuse avaldus. Kohus selgitab täiendavalt, et vaid tasaarvestuse õiguse olemasolu ei tähenda, et tasaarvestus on toimunud või on tekkinud tasaarvestusega kaasnevad tagajärjed. Tasaarvestus toimub juhul, kui samaaegselt on täidetud tasaarvestuse tegemise eeldused (tasaarvestatavate nõuete ja õiguste olemasolu) ja tasaarvestav pool on esitanud tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestus toimub
lg 1 ja § 198 kohaselt tasaarvestuse avalduse tegemisega teisele poolele, kui on täidetud tasaarvestuse tingimused. Tasaarvestuse avaldus on ühepoolne tahteavaldus, mis jõustub teise poole poolt kättesaamisega. Seega on tasaarvestamise avalduse esitamiseks tarvilik, et poolte vahel oleks kehtivast võlasuhtest tulenevad kehtivad nõuded, mida on õigust 5 täita ja mille täitmist on õigus teiselt poolelt nõuda
Tasaarvestuse õiguse teostamine on poole otsustusõiguse raames ja pooltel puudub kohustus tasaarvestuse avalduse esitamiseks ka juhul, kui tasaarvestuse esitamise olukord on
Seega on tasaarvestuse õiguse teostamiseks ja tasaarvestuse kehtivuse kontrollimisel oluline selgeks teha, kas nõue, mida tasaarvestuse avalduses soovitakse tasaarvestada, on tasaarvestuse avalduse esitamise hetkel kehtiv. Ainult juhul, kui tasaarvestada soovitakse kehtivat nõuet, millele ei ole võimalik vastuväiteid esitada, on võimalik lugeda tasaarvestus toimunuks. 17) Tasaarvestusega seonduvat on Riigikohus käsitlenud mitmes kohtulahendis. Näiteks on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-95-11 punktis 19 osundanud, et kohtul tuleb kontrollida ja hinnata, kas vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ja kui leitakse, et tasaarvestust välistavad asjaolud puuduvad, hinnata tasaarvestatud nõude tõendatust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-129-11 punktis 9 väljendanud seisukohta, et kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-136-09 punktis 22 on kolleegium välja toonud, et tasaarvestuseks on oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad pooltevahelised vastastikused nõuded kattuvas ulatuses, kui tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud.
lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest, praegusel juhul kostjast.
Tasaarvestuse tegemine annab tasaarvestuse avalduse teinud isikule võimaluse esitada teise poole nõude kohta, mis tasaarvestati, täitmise vastuväite. 18) Kohus on pooltele 09.09.2022 määruses selgitanud, et kui kostjad soovivad tasaarvestada hageja rahalised nõuded enda vastu oma nõuetega hageja vastu, tuleb kostjatel tõendada, et täidetud on tasaarvestuse materiaalsed eeldused
järgi (kostjatel on hagejaga vastastikused rahalised kohustused, kostjate nõuded on sissenõutavad ja täidetavad) ja formaalsed eeldused
järgi (võlgnikule oli esitatud tasaarvestuse avaldus ning võlgnik oli selle kätte saanud). Kostjad on koos 03.02.2022 menetlusdokumendiga esitanud 17 lisa (tl 126-150) ja hageja on esitanud 21.02.2022 menetlusdokumendiga 6 lisa (tl 152-163). Kohus selgitas pooltele 09.09.2022 kohtumääruses, et neil tuleb selgitada iga esitatud lisa osas millist asjaolu need tõendavad, kuna kohus võtab vastu vaid sellise tõendi, millel on asja lahendamise seisukohalt tõenduslik väärtus) (tl 123-125). Kostjad esitasid 03.02.2022 tõenditena muu hulgas arved nr 100644 ja 100723 (tl 129-130), mille osas hageja leiab, et need on võltsitud (tl 152-155). Kostjad ei ole peale 09.09.2022 kohtumäärust täiendavaid selgitusi, tõendeid või taotlusi esitanud. 19) TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui: tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune (p 1); asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud (p 2). Kohus keeldub kostjate poolt 03.02.2022 (tl 127-150) ja hageja poolt 21.02.2022 (tl 156-163) esitatud tõendite vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 kohaselt, kuna nimetatud 6 tõendid ei puutu kohtu hinnangul käesolevasse vaidlusesse ning nende tõendite alusel pole pooltel võimalik tõendada vaidluse all olevaid asjaolusid. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb (vt Riigikohtu lahend nr 2-17-18305, p 17). 20) Esmalt käitleb kohus kostja I tasaarvestuse aluseks olevat vara tagastamise nõuet hageja vastu summas 2200 eurot, millele lisandub käibemaks, so 2640 eurot. Kostja I on esitanud 21.12.2021 vara nimekirja, mille hageja oleks pidanud kostjate seisukoha järgi kostjale I tagastama (tl 111-112). Puuduvad igasugused tõendid vara üleandmise kohta hagejale, hageja kohustuse kohta nimetatud vara tagastada ning vara maksumuse 2640 euro kujunemise kohta. Samuti puudub vara nimekirjal hageja allkiri või üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja lepingulise esindaja 15.11.2021 e-kirjaga juhitakse kostjate lepingulise esindaja tähelepanu asjaolule, et hagejale ei ole saadetud vara nimekirja, mida soovitakse tagasi saada (tl 114). Kostja I leiab, et kuna Creditreform Eesti OÜ on saatnud kostjale I 25.11.2021 võlanõude meeldetuletuse kogumas 1574,45 eurot (tl 113), siis sellest tulenevalt on hagejal kohustus nimetatud summa kostjale I hüvitada. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. Pooltevaheline notariaalne müügileping ja käendusleping sõlmiti 09.04.2021 ning sellest lepingust ega ka pooltevahelisest kokkuleppest vastavat kohustust hagejale ei tulene (tl 10-15). Creditreform Eesti OÜ 25.11.2021 e-kirjast nähtub, et Valveteenus OÜ-l on tekkinud võlgnevus Inchape Motors OÜ ees põhisummas 1534,45 eurot, millele lisandub nõudekulu 40 eurot (111-113). Kostjad on jätnud tõendamata ja kohtu ette toomata asjaolud, mille alusel on hagejal kohustus kostjale I tasuda 1574,45 eurot. Kostja I leiab, et tal on õigus hageja nõudest tasaarvestada hageja poolt saadud kiiruseületamise trahvid 100 eurot, mis tekkis hageja kasutuses olnud sõidukiga kiirust ületades. Lisaks pole kostjad tõendanud käesolevas menetluses, et eksisteeriks üleüldse trahvid kiiruseületamise eest ning veelgi enam, et need kiiruseületamised on toime pannud hageja. Kostjad leiavad, et kuna hageja on Blackpoint OÜ-sse (registrikood 14624744), mille juhatuse liige ta on, meelitanud enda juurde ka neid kostjate kliente, kelle osas oli kompromissilepingus kokkulepe, et hageja ei või neile pakkumisi teha ega neid enda juurde meelitada, siis sellest tulenevalt saab kostja I menetluslikult tasaarvestada enda 3000 eurose nõude hageja nõudega. Eeltoodud hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata. 21) Kuivõrd eelmises punktis nimetatud asjaolud on kostjate poolt tõendamata, siis ei ole põhjendatud hageja 7258,33 euro suurusest põhinõudest menetlusliku tasaarvestuse teel maha arvestada kostja I nõudeid hageja vastu (kogusummas 7314,45 eurot) (tl 111, 116). 22) Puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja II sõlmisid 09.04.2021 notariaalse käenduslepingu (tl 10-15). Notariaalse lepingu punktis 3.1.1 on sätestatud, et käendaja (kostja II) vastutab isiklikult müüja (hageja) ees ostja (kostja I) käesoleva lepingu punktis 2.3 märgitud tasumata ostuhinna tasumise kohustuse, sh kõrvalkohustuste ja viivitusintresside tasumise kohustuse, täitmise eest. Kuna kostja I ei ole tasunud notariaalse lepingu punktis 2.3 sätestatud ostuhinna osamakseid, vastutab kostja II kui käendaja lepingu punkt 3.1.1 kohaselt ostuhinna ja ka viivise tasumise eest. Käenduslepingu punktis 3.1.2 on pooled kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, milleks on 15 000 eurot, mida hageja nõue ei ole ületanud. 23)
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendajal tekib käenduslepingust eraldiseisev iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ja võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-12-10, p 11). Seega kohustub käendaja käenduslepingu kohaselt täitma põhivõlgniku kohustusi kui enda kohustusi (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-09, p 11).
lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest 7 tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 24) Kostja II vastutus tuleneb käenduslepingu p-st 3.1.1, sest põhivõlgnik rikkus käendatavat kohustust. Seega vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I hagejale tekitatud kahju eest
lõigete 1 ja 2 kohaselt, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele ka kostja II kui käendaja osas. 25) Järgmisena käsitleb kohus hageja viivise nõuet. Notariaalsel lepingu punktis 2.5 (tl 11) on sätestatud, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,023% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja I kohustus notariaalsel lepingu punkt 2.3 kohaselt tasuma ülejäänud ostuhinna osamaksete kaupa. Esimese osamakse kohustus kostja I tegema hiljemalt 20.05.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.