Obsah (6)

§ 62§ 230§ 231§ 238§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-11104 Tsiviilasi M M hagi M K v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.08.2022 esitatud ja 26.08.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on M M (hageja) immatrikuleeritud xxx - ja täpisteaduste teaduskonna geenitehnoloogia erialale täiskoormusel, päevases õppes, õppetöö algab 29.08.

1. Hageja kasuks on 29.11.2021 tsiviilasjas xxx välja mõistetud igakuine elatise miinimumsummas kuni keskkooli lõpetamiseni 30.06.
2. Kostja pole kunagi elatist maksnud vabatahtlikult ega soovinud mingilgi moel oma poja eest hoolitsemises osaleda, millest saab järeldada, et ta ei kavatse elatise maksmise kohustust vabatahtlikult täita. Aastal 2019 hageja haigestus ning tema ravi jätkub. Hageja asub õppima päevases vormis, loengud tavaliselt kl.9st kl.16ni. Kui hageja käiks öösiti tööl, et endale ülalpidamist võimaldada, hakkaks õppetegevus kannatama ja samamoodi ei võimalda seda tema tervislik seisund. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 1095 eurot, s.h eluasemekulud 220 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 80 eurot, sidekulud 35 eurot, kulutused tervishoiule 400 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, muud vältimatud püsikulutused (autokool) 130 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 28.09.2023 summas 327 eurot kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni 23.05.
3. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et kuna tal ei ole hetkel Eestis alalist elukohta ega kindlat töökohta ning ta on töötukassas arvel (kliendi nr. 98658), siis seoses sellega ei ole tal võimalik maksta elatist 327 eurot kuus. Kohtu põhjendused
4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata 2 või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa (dtl 7, 8). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on täisealine, kes õpib käesoleval ajal Tartu Ülikoolis (dtl 9, 25). Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma. Kohtu hinnangul ei saa tavapäraselt õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks kõik endale eluks vajalikud vahendid ise. Kohus arvestab ka asjaoluga, et hageja õpib täiskoormusega päevases õppes. Seega on eelduslikult igapäevaselt vajalik ka õppetööga tegeleda, mis teeb sissetuleku teenimise võimaluse raskendatuks.
3. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 1095 eurot, s.h eluasemekulud 220 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 80 eurot, sidekulud 35 eurot, kulutused tervishoiule 400 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, muud vältimatud püsikulutused (autokool) 130 eurot. 5.1 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning vajavad aeg-ajalt garderoobi uuendamist on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt välja toodud kulud nimetatule kokku summas 200 eurot on eluliselt usutavad ja mõistlikud. Kohus ei pea vajalikus anda oma hinnangut hageja poolt esitatud tšekkidele nimetatud kulude osas, kuna antud dokumendid kinnitavad üksnes teatud kulude tegemist teatud ajahetkel, kuid ei tõenda, kellele konkreetselt ja mida ostetud on (dtl 161). 3 5.2 Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-169-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt ka eluasemekulude kandmisel (sh nt kommunaalkulud ning elekter), kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Ka eluasemelaen on seotud eluasemekuludega ning saab seega lugeda üheks kulu osaks. Esialgses hagiavalduses on hageja välja toonud kulud seoses eluasemega 220 eurot, kuid 15.11.2023 dokumendis märkinud, et tema osa eluasemekuludest on 359,58 eurot. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on eluasemekuludeks kodulaenu makse koos intressidega 516,52 eurot kuus (dtl 147-149) ning Eesti Energiale tasutavad maksed ca 47,55 eurot kuus (dtl 152-153). Samuti nähtub, et Tehnovõrkude Ehituse OÜ-le on tasutud 3 kuu jooksul kokku 1771,46 eurot ning Eesti Gaasile ühel kuul 268,81 eurot (dtl 150, 151). Arvestades, et viimati nimetatute kohta ei ole esitatud piisavaid andmeid aasta keskmise arvutamiseks, siis asub kohus seisukohale, et igakuine kulu seoses Tehnovõrkude Ehituse OÜ-le ja Eesti Gaasile võib olla reaalselt väiksem. Kohus ei arvesta eluasemekulude juures hageja poolt väljatoodud kindlustuse kuluga, kuna antud maksekorraldusest ei nähtu, et kindlustus oleks seotud eluasemega (dtl 155). Arvestades hageja poolt esitatud tõenditega kogumis asub kohus seisukohale, et mõistlik ja põhjendatud kulu eluasemekuludele on 330 eurot kuus. 5.3 Esialgses hagiavalduses on hageja märkinud oma transpordikuludeks 80 eurot selgitades, et tegemist on kuni hageja autojuhilubade omandamiseni seotud sõiduga Tartu kui ülikoolilinna ja Tallinna kui kodu ja selle linna, kus raviarstid, vahel. Tõendeid nimetatud kulude olemasolu ega ka kandmise kohta hageja esitanud ei ole. 15.11.2023 dokumendis on hageja märkinud aga igakuiseks kuluks ca 50 eurot kuus, mis koosneb auto kindlustusmaksest, millele lisandub kütusekulu. Kulude tõendamiseks on hageja esitanud oma ema maksekorraldused AB Lietuvos draudimas Eesti filiaalile seoses kindlustusmaksetega, Nestele ja Cirkle K-le tasutud maksekorraldused ning If P&C Insurance AS-le tasutud summade maksekorraldused (dtl 158-160). Kohus asub seisukohale, et esitatud tõendid ei kinnita, et tegemist oleks hageja sõidukuludega. Vastavad kulud on teinud E M ning puuduvad tõendid, mille alusel vastavad maksed on tehtud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus sõidukulusid põhjendatuks. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et Tallinnas saab hageja kasutada ka tasuta ühistransporti. 5.4 Hageja on märkinud oma tervishoiukuludeks igakuiselt 400 eurot. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et hagejal on diagnoositud borrelioos ehk Lyme tõbi (dtl 26-40). Seega on eluliselt usutav, et igakuised kulud ravimitele, probiootikumidele, vitamiinidele ning toidulisanditele võisid olla mingil perioodil suuremad. Samas ei tõenda hageja kuludokumendid, et igakuiselt 400 eurot hagejal seoses tervishoiuga kuluks (dtl 41, 43, 46, 48). Esitatud tõendid ei kinnita, et tegemist oleks just hageja kuluga ning samuti puuduvad 4 tõendid, et hagejal tuleks igakuiselt kalleid retseptiravimeid tarvitada. Arvestades eeltooduga peab kohus seega põhjendatud igakuiseks tervishoiukuluks 20 eurot. 5.5 Sidekulude olemasolu ei saa iseenesest pidada ebavajalikuks. Hageja on esitanud sidekulude tõendamiseks maksekorraldused, millega on tõendatud, et hageja ema on tasunud Elisa Eesti AS-le keskmiselt 97,93 eurot (dtl 156-157). Kohtule on aga esitamata tõendid, mille eest antud summad on tasutud. Seega ei saa nimetatud kulu automaatselt kaheks jagada. Arvestades, et hageja on täisealine, siis on hagejal endal võimalus valida, millist ja millise hinnaga kõnepaketti omada. Kohus peab mõistlikuks ja usutavaks kuluks kokku 15 eurot. 5.6 Kulutused koolikohustuse täitmiseks on hageja väljatoonud 30 euro ulatuses ja esitanud maksekorralduse ID-kaardi lugeja ostmise kohta aastal 2022 (dtl 52). Arvestades, et hageja käib ülikoolis, siis on iseeneses eluliselt usutav, et teatud kulud seoses koolikohustuse käimisega võivad kaasneda. Samas tuleb suuremate ostude puhul (s.h ka ID-kaardi lugeja) arvestada, et neid saab kasutada aastaid. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks 5 eurot. 5.7 Muud vältimatud püsikulutused on hageja välja toonud 130 euro ulatuses ning välja toonud kulu autokoolile. Esitatud dokumentidest nähtuvalt on autokooli kulu tekkinud aga osaliselt juba 2021 ehk enne hagiavalduse esitamist (dtl 49, 50). Samuti ei ole nimetatud kulu hädavajalik kulu, mida saaks elatise hulka arvestada. Kohus peab vajalikuks märkida, et täisealisel on võimalus valida, milliseid täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu hinnangul ei ole seega mõistlik suuri kulutusi võimaluste puudumisel teha. Kohus selgitab, et nimetatu kehtib ka hageja võimaliku treeningutega. Hageja saab kasutada trenni tegemiseks ka koduseid võimalusi, terviseradasid ja välijõusaale. 5.8 Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud ja eluliselt usutavad kokku ca 570 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 285 eurot.
4. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11). Kostja on oma vastuses märkinud, et tal ei ole Eestis alalist elukohta ega kindlat töökohta ning ta on töötukassas arvel ning seega ei ole tal võimalik elatist tasuda. Kohus on oma 27.10.2023 kirjas kostjale selgitanud, et, kui kostja leiab, et ta ei ole suuteline hagejale elatist maksma, siis tuleb kostjal esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta ning andmed ja dokumendid kostja varalise 5 seisundi kohta (dtl 136-139). Ühtegi tõendit oma majandusliku olukorra kohta ei ole kostja kohtule esitanud. Seega on kostja väited selle kohta, et ta ei ole suuteline elatist tasuma, tõendamata. Iseenesest nähtub kohtu poolt teostatud päringust krediidiasutustele, et kostjal puuduvad kindlad igakuised sissetulekud ja väljaminekud ning üksnes Eesti Töötukassa on teinud kostja kontole üksikuid makseid seoses koolitustega (dtl 211-224). Samas on ka kostja ise teinud enda kontole üksikuid sissemakseid, mis annab aluse arvata, et kostja võib oma tegelikke sissetulekuid varjata. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks.
5. Hageja on palunud elatise välja mõista alates 28.08.
6. Seega kuni 31.01.2024 oleks kostja pidanud hagejale tasuma elatist kokku 4881,77 eurot. Kohus peab põhjendatuks nimetatust aga maha arvestada juuli 2023 ning august 2023 elatise kokku 570 eurot, kuna suvekuudel õppetegevust ei toimu ning seega puudus hagejal takistus nimetatud perioodil ise endale sissetulekut hankida. Seega on kohtu hinnangul elatis perioodi eest 28.08.2022 kuni 31.01.2024 põhjendatud kokku 4311,77 eurot ning alates 01.02.2023 285 eurot kuus kuni hageja 21-aastaseks saamiseni.
7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista elatis perioodi eest 28.08.2022 kuni 31.01.2024 summas 4311,77 eurot ning alates 01.02.2024 igakuiselt elatis summas 285 eurot kuni hageja kõrghariduse omandamiseni, aga mitte kauem, kui hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni 23.05.
8. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
9. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus

§ 238

lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6