← Eesti

1-23-2985/43

Obsah (4)§ 14§ 16§ 45§ 6

1-23-2985 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2024. a, Pärnu Kriminaalasja number 1-23-2985 (20267000655) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi

§ 14

lg-t 2 mille järgi iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; -

§ 16

lg-t 1, mille järgi liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; -

§ 45

lg-t 1, mille järgi tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides; -

§ 45

lg-t 7, mille järgi tuleb asulavälisel teel sõita sõiduolusid arvestades võimalikult - sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahendid ei näita teisiti; -

§ 6

lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 „liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 1 punkti 1, mille järgi ühekordne pidevjoon eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikel lõikudel. Märgist ületada ei tohi. Ada Kraak nimetatud nõudeid ei täitnud ning tähelepanematusest tulenevalt ei suutnud hoida tema poolt juhitud sõidukit Mercedes Benz GLK 200 CDI reg nr X oma sõidusuunas ning ta jättis kurvist väljudes sõiduki trajektoori vastavalt teekattemärgistusele korrigeerimata. Sellest tulenevalt kaldus sõiduk üle ühekordse pidevjoone vastassuuna vööndisse, kus toimus kokkupõrge vastassuuna vööndis liikunud sõidukiga Volvo S80 reg nr X . Ada Kraagi poolt ettevaatamatusest toime pandud kuriteo tagajärjel tekkisid sõidukit Volvo S80 reg nr X juhtinud A. N tervisekahjustused, millest paranemine kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Ada Kraagi poolt ettevaatamatusest toime pandud kuriteo tagajärjel tekkisid sõidukis Volvo S80 reg nr X juhi kõrvalistmel viibinud M. H tervisekahjustused. Sellise käitumisega pani Ada Kraak toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör palus Ada Kraak süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtliku kuritegu. Kannatanute tsiviilhagi palus prokurör rahuldada. Menetluskulud palus prokurör jätta süüdistatava kanda ning sõiduautod Mercedes-Benz registreerimismärgiga X ja VolvoS80 registreerimismärgiga X tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikele. 4 1-23-2985 Kaitsja palus Ada Kraagi süüdi tunnistamisel talle esitatud süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi mõista süüdistatavale karistusena mittevabaduskaotuslik karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Rahuldada kannatanute kahjunõuded varalise kahju hüvitamise osas kohtu poolt põhjendatuks loetud ulatuses ning mittevaralise kahju hüvitamise osas erandlike asjaolude esinemise põhjusel kohtu äranägemisel. Samuti määrata kindlaks menetluskulude jaotus sõltuvalt asjas tehtavast lahendist. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud. Kannatanute esindaja märkis, et kannatanud taotlevad, et Ada Kraak mõistetakse süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ning et isikule mõistetaks põhikaristus ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Tsiviilhagi palutakse rahuldada ja välja mõista viivised alates hagiavalduse kohtu menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni nii väljamõistetud kahjuhüvitiste kui ka õigusabikulude eest. Kohtu seisukoht Ada Kraagile on esitatud süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohus leiab, et Ada Kraagile süüks arvatud kuritegu on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. KarS § 423 lg 1 näeb ette karistuse mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Seega peab kohus tuvastama, milliseid liiklus- või käitumisnõudeid mootorsõiduki juht rikkus, kas nende nõuete rikkumine oli toime pandud ettevaatamatusest, kas inimesele tekitati tagajärjena raske tervisekahjustus või surm ning kas nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Esmalt tuvastab kohus liiklusõnnetuse toimumise fakti, toimepanemise aja ja koha ning liiklusõnnetuses osalenud isikud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 22.07.

  1. a kella 17.27 paiku toimus X maakonnas X vallas, x maantee 139,62-ndal kilomeetril liiklusõnnetus, milles osalesid kaks mootorsõidukit: Mercedes Benz GLK 200 CDI registreerimismärgiga X , mida juhtis Ada Kraak ning Volvo S80 registreerimismärgiga X , mida juhtis A. N ning kõrvalistuja kohal viibis M. H . Kokkupõrke toimumist tõendab 23.07.
  2. a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse akti, skeemi ja fototabeliga (I kd, tl 66-80), millest nähtub, et 22.07.
  3. a on X mnt 139,62 km-l toimunud liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuses osales sõiduauto Mercedes Benz GLK 200 CDI registreerimismärgiga X ning sõiduauto Volvo S80 registreerimismärgiga X . Tegemist on kaherealise mõlemas suunas ühe sõidurajaga maanteega ning suurimaks lubatud sõidukiiruseks on seal 90 km/h. Sündmuskohas eraldas suunavööndeid ühekordne teekattemärgis nr 911 ehk ühekordne pidevjoon. Sündmuskoha vaatluse käigus on tuvastatud, et tegemist oli valge ajaga, päike paistis ning teekate oli kuiv. Ka tunnistajate M. L (II kd, tl 7283), K. N (I kd, tl 178-186) ning kannatanu A. N ütluste (II kd, tl 96-109) kohaselt oli sellel päeval hea ilm ja teekate oli kuiv. Samuti tuvastati sündmuskoha vaatlusega sõidukite ja nende detailide paiknemine ning sõidukite kahjustused ja ka kraapejäljed. Lisaks nähtub 27.01.
  4. a asitõendi vaatlusprotokollist koos DVD-plaadiga, millel politseiametniku vormikaamera salvestis (I kd, tl 86-90) sündmuskoht ja kaks avariilist sõiduautot ning nende sõiduautode kahjustused. 5 1-23-2985 22.03.
  5. a asitõendi vaatlusprotokollist koos CD-plaadiga (I kd, tl 81-85) nähtub, et 22.07.
  6. a kell 17.26 on tehtud häirekeskusele kõne, milles on teavitatud Pärnu-Uulu maanteel Lottemaa juures sõiduautode Volvo ja Mercedes-Benzi kokkupõrkest. Lääne päästekeskuse 24.09.
  7. a vastusest Politsei- ja Piirivalveameti nõudekirjale (I kd, tl 142-146) nähtub, et esimene päästemeeskond jõudis sündmuskohale kell 17.29, kelle hulgas oli ka päästja R. S . Tunnistaja R. S andis kohtuistungil ütluseid (II kd, tl 79-83), et sündmus leidis aset kolm aastat tagasi juulikuus. Oli päevane aeg ning see toimus Pärnu-Ikla mnt-l. Tegemist oli kahe sõiduauto kokkupõrkega. Üks auto oli tee peal risti, teine vastassuunas tee ääres. Esimesena läks tunnistaja selle auto juurde, mis oli tee peal risti X poolt tulles ja nägi, et sees on kaks kannatanut. Sõiduki marki ei mäleta, oli tume sõiduk. Juhi kohal oli mees ja kõrval oli naisterahvas. Edasi jooksis tunnistaja üle tee ja vaatas teise autosse sisse. Seal oli üks inimene sees. Sõiduki marki ei mäleta, aga oli ka tume sõiduk. Risti oleval sõidukil oli eest ots puru ja ulatuslikud kahjud. Teise sõiduki esiots oli ka katki. Tunnistaja sõnul oli kõrvalistuja teadvus hägune ja küsitlustele vastust ei tulnud. Tunnistaja M. L ütlustest (II kd, tl 72-83) nähtub, et sündmus leidis aset X mnt-l umbes kella 17.20 ajal. Tunnistaja tuli Lottemaalt ja sõitis Riia poole. Liiklus oli mõlemas suunas keskmise tihedusega. Tunnistaja selgitas, et tema ees liikuv sõiduk liikus väga äkitselt vasakule vastassuunda ja põrkus kokku vastassuunast tuleva sõidukiga. Eessõitev auto viibis vastassuunas paar sekundit. Nähtavus oli selge, mingisuguseid takistusi teel tunnistaja ei näinud. Samuti ei näinud tunnistaja eessõitval sõidukil suunatuld. Kokkupõrke tagajärjel sõidukite tagaosad tõmbusid üles. Pärast kokkupõrget must Volvo oli risti üle tee tunnistajast vasakul, enam-vähem keset teed ja Mercedes oli teisel pool suunas teepervel. Kokkupõrke ajal oli tunnistaja umbes 50-60m kaugusel taga pool. Volvo esiistmel oli mees ja kõrvalistmel naisreisija. Sõidukijuht hakkas siis teadvusele tulema ning tunnistaja suhtles temaga inglise keeles. Kaasreisija pulss oli väga nõrk aga samas väga kiire. Tunnistaja vaevu suutis pulssi tunnetada. Tunnistaja selgitas, et Mercedes-Benzi roolis oli vanem naisterahvas ja ta oli teadvusel. Tunnistaja A. K , kes on PPA kiirreageerija, ütlused (II kd, tl 92-96) tõendavad, et sündmus toimus kolm aasta tagasi
  8. a suvel. Sündmus toimus Uulu-Ikla mnt-l Lottemaa risti lähedal. Seal oli kaks autot, mis olid kahjustustega. Üks oli Mercedes ja teine Volvo. Mercedes oli paremal pool teel ja nina oli kergelt suunaga Pärnu poole, Volvo oli vasakul pool teed ja kergelt suunaga Läti poole. Mercedesel oli kahjustus ees vasakul ja Volvol oli kahjustus ees paremal. Tunnistaja selgitas, et ta läks esimesena Mercedese juurde, kus roolis oli vanem naisterahvas, kes oli endast väljas ja šokis. Tunnistaja mäletab, et naisterahvas ütles, et mis juhtus ja et miks ta ära ei keeranud. Edasi läks tunnistaja Volvo juurde. Juhi käitumine oli uimane ja raske oli temalt mingit infot saada. Samuti oli sõidukis ka kõrvalistuja, kes oli teadvuseta. Tunnistaja mäletab, et mõlemal isikul olid turvavööd peal. Tunnistaja M. R, kes on patrullpolitseinik, ütluste (II kd, tl 86-92) kohaselt juhtus sündmus suvisel ajal kolm aastat tagasi päevasel ajal, väljas oli valge ning see toimus Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l Reiu ja Lottemaa kandis. Sündmuskohal oli kaks sõiduautot Volvo ja Mercedes-Benz kokku põrganud. Volvo oli risti tee peal vasakpoolses sõidusuunas ja Mercedes-Benz oli paremal tee ääres suunaga Pärnu poole. Mõlema auto esiosad olid deformeerunud. MercedesBenzis istus naisterahvas. Ta oli teadvusel aga oli šokis ja küsimustele ta ikkagi vastas. Volvos 6 1-23-2985 oli kaks inimest. Juhi kohal istus meesterahvas ja kõrvalistujaks oli naisterahvas. Meesterahvas oli teadvusel. Teine isik oli teadvusetu. Tunnistaja K. K , kes on kiirabi autojuht-parameedik, ütluste (II kd, tl 83-86) kohaselt leidis sündmus aset kolm aastat tagasi
  9. a juulikuus kella 17.30 paiku Lottemaa juures. Sündmuskohal olid kaks sõiduautot lömmis. Tegemist oli Mercedese ja Volvoga. Mercedes oli ninaga Pärnu linna poole teeääres muru peal ja Volvo oli Pärnu linna poolt välja minnes peaaegu risti. Esirattad vist ulatusid peaaegu keskjooneni. Kahjustused olid väga suured. Mõlemal sõiduautol oli eesosas paremad pooled kahjustatud. Tunnistaja selgitas, et kohapeal tunnistaja kuulis, et suur maastur oli tulnud linna poolt ja Volvo oli tulnud Riia poolt. Tunnistaja K. N ütluste (I kd, tl 178-186) kohaselt toimus sündmus kolm aastat tagasi õhtul kella 17-18 ajal Pärnu-Uulu mnt-l lauges kurvis. Tunnistaja sõitis Pärnust Ikla suunas. Liiklustihedus ei olnud tihe. Tunnistaja sõnul sõitis tema ees Pärnust saadik tume Volvo S
  10. Kui eessõitev sõiduk jõudis kurvi, siis toimus laupkokkupõrge. Auto tagaosa tõusis üles ja eessõitev auto maandus risti teel ja vastassõitja vasakul pool teepervel. Vastassõitja oli hele Mercedese maastur. Tunnistaja sõitis neist paremalt poolt muru pealt mööda, jäi seisma, tuli autost välja ning läks sõidukite juurde ja helistas hädaabisse. Volvos viibinud isikute kohta ütles tunnistaja, et seal oli meesterahvas ja naisterahvas. Teises sõidukis oli vanem kontaktivõimeline proua sees. Tunnistaja selgitas, et talle tundus, et see kokkupõrge oli suhteliselt joone peal ehk võrdlemisi keset teed. Tunnistajale tundus, et tema eessõitev auto ei olnud oma raja peal nii palju kui ta oleks pidanud ehk see sõiduk kaldus vasakule. Tunnistaja ütluste kohaselt oli Volvo esiosa suuremas osas kahjustatud ja Mercedesel oli rohkem kahjustatud vasak külg ja nurk. Tunnistaja selgitas, et teadmine et tegemist oli Volvoga kinnistus siis kui kokkupõrge oli ära toimunud ja tunnistaja neist seisma jäänud autodest mööda sõitis. Kohus on seisukohal, et K. N ütlused on osaliselt vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Teiste tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et sellel päeval liiklustihedus sündmuskohal oli suhteliselt tihe. Samuti ei ole tuvastatud, et sõiduauto Mercedes-Benz, mis liiklusõnnetuses osales, oleks olnud heledat värvi. Tunnistaja K. N väide, et tema ees sõitis Pärnust saadik sõiduauto Volvo on samuti vastuolus teiste kogutud tõenditega. Kannatanu A. N selgitas (II kd, tl 96-109), et tol päeval nad viibisid elukaaslase õe M. H juures ja Tartus. Kohtule on esitatud ka M. H poolt tehtud foto (II kd, tl 130-131, 166-167) M. H ust, mis on tehtud 22.07.
  11. a Tartumaal. Kannatanu M. H kinnitas kohtuistungil, et (II kd, tl 158-162) tema poolt 22.07.
  12. a tehtud fotol on M. H ja see foto on tehtud X tee
  13. A. N sõnul (II kd, tl 96-109) kui nad õe juurest lahkusid, siis nad läksid Lõunakeskusesse, kus käidi loomapoes ja hiljem McDonaldsis. Seda kinnitab ka A. N pangakonto väljavõte (II kd, tl 3-4, 120), millest nähtub, et 22.07.
  14. a on ta viibinud Tartus loomapoes ja McDonaldsis. Kohtuistungil A. N kinnitas, et need pangakonto failid on tema pangakonto omad. Edasi suunduti A. N ütluste (II kd, tl 96-109) kohaselt X, kus on kannatanu A. N vanematekodu ning sealt edasi Pärnu suunas. Ka süüdistatava Ada Kraagi enda ütluste (III kd, tl 71-88) kohaselt liiklusõnnetuse toimumise päeval, s.o 22.07.
  15. a oli ta tööl. Enne kojusõitu käis ta ka Selveris toidukaupluses. Selveri turvakaamera salvestiste fotodest (I kd, tl 147-153) nähtub, et Ada Kraak viibis 22.07.
  16. a enne liiklusõnnetust Pärnu linnas. Ada Kraagi töötamise registri andmete väljatrüki (I kd, tl 164-168) kohaselt nähtub, et Ada Kraak töötab X. 24.08.
  17. a vastusest päringule (I kd, tl 154-159) nähtub, Ada Kraak viibis kuriteo toimepanemise päeval, s.o 22.07.
  18. a tööl. Seega on tõendamist leidnud, et kannatanu A. N , kes juhtis sõiduautot Volvo liikus Pärnu suunas ning süüdistatav Ada Kraak liiklus enda sõiduautoga Mercedes-Benz Pärnust Uulu suunas. Samuti tunnistaja K. N ütluste kohaselt toimus kokkupõrge keset teed keskjoone peal, mis on vastuolus liiklustehnilise ekspertiisiaktiga. Eeltoodud põhjustel kohus leiab, et K. N ütlused sõidukite 7 1-23-2985 liikumise suuna, Mercedes-Benzi värvuse, liiklustiheduse ja kokkupõrke toimumise koha osas ei ole usaldusväärsed ja jätab need tõendikogumist kõrvale. Seega on kohtu hinnangul kinnitust leidnud liiklusõnnetuse toimumise fakt, liiklusõnnetuse toimepanemise aeg ja koht ning liiklusõnnetuses osalejad. Käesolevas kriminaalasjas on 05.01.
  19. a koostatud surnu kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisiakti nr X (I kd, tl 94-110) kohaselt oli M. H surma põhjuseks keha ja jäsemete tömp trauma. Seega on kohus seisukohal, et M. H vigastused olid tekkinud vahetult sõidukite kokkupõrke tagajärjel. Tunnistajate ütluste kohaselt oli sõiduauto Volvo suuremas osas kahjustatud just paremalt poolt esiosas, kus istus ka M. H . Samuti ei olnud M. H tunnistajate sõnul teadvusel, mis ühtib vigastuste iseloomuga. Ekspertiisiaktist nähtub, et vigastused olid saadud 22.07.
  20. a liiklusõnnetuse käigus üheaegselt tömbi vägivalla toimel sõiduauto sisemuses. Seega surnu kohtuarstliku ekspertiisiga ja asjas kogutud teiste tõenditega on tuvastatud, et M. H surma põhjuseks on mootorsõidukiga kokkupõrge. Ettevaatamatusdelikti objektiivse koosseisu tegu seisneb hoolsuskohustuse rikkumises. Hoolsuskohustuse rikkumisest tuleb kõneleda siis, kui teo toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. juuni
  22. a lahend nr 31-1-52-16 p 11.2). Ada Kraagile on esitatud süüdistuses etteheidetud järgnevate liiklusnõuete rikkumisi: -

§ 14

lg-t 2, mille järgi iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; -

§ 16

lg-t 1, mille järgi liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; -

§ 45

lg-t 1, mille järgi tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides; -

§ 45

lg-t 7, mille järgi tuleb asulavälisel teel sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahendid ei näita teisiti; -

§ 6

lg 6 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 12 „liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 25 lg 1 punkti 1, mille järgi ühekordne pidevjoon eraldab suunavööndeid kaherajalise tee ohtlikel lõikudel. Märgist ületada ei tohi. Ada Kraagile süüdistuses esitatud keskne etteheide seisneb liiklusseaduse § 45 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumises, mille järgi tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides. Kohus on seisukohal, et sõiduautode kokkupõrge oleks jäänud saabumata, kui Ada Kraak oleks olnud piisavalt hoolikas ja ettevaatlik vastavalt

§ 14

lõikele 2 ja § 16 lõikele 1 ning oleks sõitnud oma sõiduraja piires ning ei oleks ületanud suunavööndeid eraldavat ühekordset pidevjoont. Süüdistatava Ada Kraagi ütluste (III kd, tl 71-88) kohaselt sõitis ta alates Pärnust valgusfoori juurest valge veoauto taga, sest veoauto sõitis sellise kiirusega, mis talle sobis ja ta hoidis vastavat distantsi. Veoautoga oli tal pikivahe umbes 20-30 meetrit. Ada Kraak sõitis 8 1-23-2985 maanteekiirusega ning selgitas, et üle piirkiiruse ei ole ta kunagi sõitnud. Tal ei olnud mingit vajadust rekkast mööda sõita. Samuti ei teinud keegi temast möödasõitu. Mingeid asjaolusid, mis hajutasid ta keskendumist juhtimisele, häirisid juhtimist või segasid vaateid ei olnud. Ada Kraak jälgis seda veokit pidevalt. Samuti selgitas, et ta ei tegelenud ise mingite toimingutega, mis tema tähelepanu oleks hajutanud. Järsku ilmus tume auto ja ta ei saanud midagi muud teha ning siis käis väga tugev pauk. Ada Kraak on veendunud, et tema sõitis oma suunavööndis. Kui auto oli seisma jäänud, siis ta nägi, et tema auto ots oli Pärnu poole. Lisaks selgitas Ada Kraak, et ta sõidab seda teed igapäevaselt ja see lauge kurv ei tulnud talle üllatusena. Juhiload on tal aastast

  1. Ada Kraagi juhtimisõiguse olemasolu nähtub ka õiendist (I kd, tl 161), mille kohaselt on Ada Kraagil kehtiv juhtimisõigus. Samuti nähtub Transpordiameti 04.05.
  2. a vastusest päringule (I kd, tl 162-163) et Ada Kraagile on väljastatud tervisetõend eritingimusega 01.
  3. Majandus- ja Kommunikatsiooni ministri 21.06.
  4. a määruse nr 50 lisa 18 kohaselt tähendab eritingimus 01.06 prille või läätsesid. Kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, et Ada Kraak oleks alustanud möödasõiduga, tegelenud kõrvaliste toimingutega ega olnud roolis sobimatus tervislikus seisundis. Samuti on leidnud kinnitust, et Ada Kraagi ees ei olnud ühtegi takistust ega muud asjaolu, mille tõttu ta oleks pidanud tegema hädamanöövrit. Kohtu hinnangul on usutav, et Ada Kraak sõites veoauto järel, kaotas tähelepanu ja jättis õigel hetkel oma liikumise suuna vastavalt teekatte märgistusele lauges kurvis korrigeerimata. Seega ka hetkeline hooletus sõiduki roolis võib lõppeda raskete tagajärgedega. Ada Kraagil on juhistaaži üle 40 aasta. Süüdistatava jaoks pidi olema see ettenähtav, et kui ta kaldub tiheda liiklusega maanteel vastassuuna vööndisse võib toimuda vastutuleva sõidukiga kokkupõrge. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 22.07.
  5. a kahe sõiduauto vahel toimunud avarii põhjustajaks oli Ada Kraak, kelle juhitud sõiduauto kaldus üle suunavööndeid eraldava ühekordse pideva joone vastassuunavööndisse ning põrkas kokku oma suunavööndis liikuva sõiduautoga. Kohtu hinnangul ei olnud teisel avariis osalenud sõiduki juhil ehk A. N l võimalik sõidukite omavahelist kokkupõrget vältida ning tema käitumisele etteheiteid teha ei saa. Kriminaalasjas on läbi viidud liiklustehniline ekspertiis. 22.04.
  6. a liiklusekspertiisi (liiklustehniline) aktiga nr X koos CD-plaadiga (I kd, tl 135-141) on tõendamist leidnud, et sõiduautode Mercedes Benz GLK 200 CDI registreerimismärgiga X ja Volvo S80 registreerimismärgiga X kokkupõrge pidi toimuma sõiduauto Volvo suunavööndis. Sõiduautode Mercedes Benz GLK 200 CDI registreerimismärgiga X ja Volvo S80 registreerimismärgiga X arvutuslikud liikumiskiirused kokkupõrke hetkel olid vastavalt ca 80km/h ja ca 88 km/h. Eelnimetatud liiklustehnilise ekspertiisi akti on koostanud ekspert L. T , kelle ütluste (III kd, tl 62-69) kohaselt talle edastatud materjalide pinnalt ei jäänud tal midagi segaseks ja tal oli võimalik arvamust anda. Ekspert selgitas liiklusõnnetuse osas, et omavahel on kontaktis olnud sõidukite paremad pooled ja vastassuunda on enne kokkupõrget liikunud sõiduauto Mercedes ja sõiduauto Volvo pidi liikuma oma suunavööndis. Kokkupõrkest on jäänud asfaltkattele sügavad kraapejäljed, mis viitavad sõidukite pöördumisele ja siis üksteisest eemale liikumisele. Need kraapejäljed paiknevad sõiduauto Volvo suunavööndis ja kraapejäljed saavad tekkida olukorras, kus on tugevajõuline kokkupõrge. Sõidukite esiosade paremad pooled on saanud tugevasti kahjustada ja sõidukite alumised detailid surutakse vastu asfaltkatet, mis tekitavad kraapejälgi. Volvo oli jäänud esiosaga oma suunavööndisse ja kokkupõrge tagajärjel pöördumise käigus on sõiduk liikunud ülejäänud autoosaga vastassuunda ja peatunud sõiduteega mõningase nurga all. Sõiduauto Volvo on pöördunud 90 kraadi piires. Sõiduauto 9 1-23-2985 Mercedes on pöördunud 180 kraadi ulatuses ja paiskunud teelt jäädes esiosaga seisma Pärnu suunas. Lisaks selgitas ekspert, et sõiduautode lõplik asend kui ka need kraapejäljed teel kogumis välistavad selle, et sõidukid tulid hoopis vastupidistest suundadest. Seega liiklustehniline ekspertiisi akt ning ekspert L. T ütlused kinnitavad, et Ada Kraagi juhitud sõiduauto Mercedes-Benz kaldus vastassuuna vööndisse ning põrkus kokku vastutuleva autoga Volvo. Ada Kraagi poolt hoolsuskohustuse rikkumise ja kannatanu M. H surma saabumise vahel on põhjuslik seos. Kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud, et keegi kolmas isik mingi manöövri või tegevusega oleks põhjustanud või hiljem sekkunud põhjusliku seose ahela kulgemisse. Kaitsja taotles kohtult õigust sõiduauto Volvo S80 registreerimismärgiga X EDR-seadme (Event Data Recorder) eemaldamiseks ning ühendada see andmeid lugeda võimaldava seadmega. Pärnu Maakohus tegi 17.10.
  7. a määruse (II kd, tl 115-117), millega kaasas asjatundjana menetlusse riiklikult tunnustatud eksperdi R. P ning määras asjatundjal läbi viia Volvo S80 registreerimismärgiga X EDR seadme vaatlus. Asjatundja teostas EDR seadme vaatluse ning vaatluse käigus saadud andmed edastati pooltele tutvumiseks. EDR seadmelt saadud teave (II kd, tl 171-192) ei lükka ümber ekspertiisiaktis toodud järeldusi. Ekspert L. T selgitas, et EDR-seadme andmeid ekspertiiside teostamisel kasutatakse siis, kui midagi muud ei ole. Antud juhul ei olnud EDR-seadme andmete kogumiseks vajadust, kuna põhiküsimus oli seal kokkupõrke koht, mida EDR seade nii kui nii ei võimalda määrata. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et kokkupõrke hetkel paiknes sõiduauto Volvo oma sõidusuunas ning sõiduauto Mercedes-Benz oli vastassuunas ehk siis sõiduauto Volvo sõidusuunas. Seega kokkupõrke põhjustas Ada Kraagi viibimine vastassuunas. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (RKKK otsus nr 3-1-179-06 p 6, RKKK otsus nr 3-1-1-85-12 p 8.2). Kannatanu A. N ütluste (II kd, tl 96-109) kohaselt olid nad sõidukis kahekesti koos oma elukaaslase M. Liiklus oli täiesti tavaline maanteeliiklus. Kannatanu mäletab, et sõitis pikka sirget 90km/h, siis tuli laugem vasak kurv ja edasi on suhteliselt tühimik. Kannatanu vestles enne õnnetust elukaaslasega ning minisuguseid manöövreid ei teinud. Kannatanu ei mäleta ka, et keegi temast tagapool või vastutulevatest autodest oleks möödasõite teinud. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid ning tuvastamist ei ole leidnud, et A. N oleks eiranud liiklusnõudeid. A. N poolset ebakorrektset käitumist või enda õigushüvede ohustamist kohus ei ole tuvastanud. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja uuringuaktist (I kd, tl 91) kui ka isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktist nr X (I kd, tl 120-127) nähtub, et A. N organismist alkoholi ei leitud. Sõiduautode vahel toimus kokkupõrge A. N sõiduvööndis niivõrd kiiresti, et tal ei olnud aega tekkinud ohu olukorrale reageerida. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringuakti (I kd, tl 92) ning Ada Kraagi isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr X (I kd, tl 111-119) kohaselt ei tuvastatud ka Ada Kraagil alkoholijoovet. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringuaktist (I kd, tl 93) nähtub, et ka M. H ul ei esinenud alkoholijoovet. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et kõigil sõidukites viibinud isikutel olid nõuetekohaselt kinnitatud turvavööd. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et Ada Kraak kaldus tema poolt juhitud sõiduautoga ühekordset pidevat piirjoon ületades vastassuuna vööndisse, millega rikkus

§ 14

lg 2,

§ 16

lg 1,

§ 45

lg 1,

§ 45

lg 7 ja

§ 6lg 6 nõudeid.

Ada Kraagi liiklusseadust eirava käitumise tõttu hukkus M. H . Seega on antud asjas kinnitust leidnud Ada Kraagi poolne 10 1-23-2985 liiklusnõuete rikkumine ning see on põhjuslikus seoses M. H surmaga. Juhul, kui Ada Kraak ei oleks liiklusseaduse nõudeid rikkunud ega pidevat piirjoont ületades vastassuunavööndisse sõitnud, ei oleks saabunud ka M. H surma. Eeltoodu kohaselt Ada Kraagi liiklusseadust eirava käitumise ja KarS § 423 lg 1 sätestatud koosseisulise tagajärje vahel esineb põhjuslik seos. Seega käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud Ada Kraagi poolt liiklusnõuete rikkumine ning selle tagajärjena KarS § 423 lg 1 sätestatud koosseisulise tagajärje saabumine. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Ada Kraak on täitnud KarS § 423 lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 423 koosseis ettevaatamatust nii sõiduki liiklusvõi käitumisnõuete rikkumise kui ka koosseispärase teo, samuti sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse või surma põhjustamise suhtes. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 423 lg koosseisu realiseerimiseks piisab, kui isik tegutses vähemalt hooletusega. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kannatanute esindaja on seisukohal, et Ada Kraak on toime pannud KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanute esindaja leiab, et süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi ei ole põhjendatud, kuna pideva joone ületamine ning vastassuunavööndisse sõitmine ei saa toimuda ettevaatamatusest. Kohus ei nõustu eeltoodud seisukohaga, et Ada Kraak pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 422 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu tahtlust sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. KarS § 422 lg 1 koosseis on realiseeritud, kui isik rikkus liiklusvõi käitusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega ehk pidas võimalikuks, et ta neid nõudeid rikub. KarS § 422 lg 1 tagajärje põhjustamise osas piisab ettevaatamatusest. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Ada Kraak oleks liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult. Tuvastatud on, et Ada Kraagil ei olnud tahtlust rikkuda liiklusseadust teist liiklejat ohustaval viisil, kuid ta ei olnud ka piisavalt hoolikas ning ei arvestanud liiklusseaduses sätestatud nõuetega. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Ada Kraak saanud tagajärje saabumist ja ohtu vältida. Hoolsuskohustuse täitmisel oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema. Seega eeltoodust tulenevalt pani Ada Kraak temale etteheidetava teo toime vähemalt hooletusest ning kohtu hinnangul ei ole alust Ada Kraagi teo ümberkvalifitseerimiseks. Seega esinevad süüdistatava Ada Kraagi käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Jättes ettevaatamatusest sõidukijuhina liiklusnõudeid täitmata, põhjustas Ada Kraak liiklusõnnetuse, mille tagajärjel kannatanu M. H hukkus. Samuti on tõendatud ka põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Ada Kraagi tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Ada Kaargi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Ada Kraak on süüvõimeline ning KarS

  1. ptk
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei 11 1-23-2985 esine. Ada Kraak on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 423 lg 1 järgi. Seega tuleb Ada Kraak süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 423 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või ühe- kuni kolmeaastase vangistuse. Ada Kraagi süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegu on toimepandud hooletusest riigi ühel põhimaanteel, kus on suhteliselt tihe liiklus ning kuivõrd tegemist on maanteega, siis on seal ka sõidukite kiirused suuremad, kui näiteks linnas sõites. Samuti arvestab kohus sellega, et lisaks ühe isiku hukkumisele põhjustas süüdistatav tervisekahjustusi kannatanu A. N . Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvestada Ada Kraagile endale tekkinud tervisekahjustusi. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et Ada Kraagi süü kuriteo toimepanemises on alla keskmise. Ada Kraagi puhul esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 7 tähenduses süüteo toimepanemine kõrges eas, s.o vanaduspensioniealise isiku poolt. Samuti esineb kergendava asjaoluna KarS § § 57 lg 1 p 3 tähenduses puhtsüdamlik kahetsus. Ada Kraak on kohtus andnud ütlusi, et tal on siiralt kahju, et selline õnnetus juhtus. Lisaks tuleb kergendava asjaoluna arvestada KarS § 57 lg 2 alusel süüdistatavale inkrimineeritud süüteo tagajärjel tekkinud tervisekahjustust. 21.10.
  3. a Ada Kraagi isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr X (I kd, tl 111-119) kohaselt tuvastati Ada Kraagil tervisekahjustused. Kaitsja on kohtule esitanud mitmeid erinevaid meditsiinilisi dokumente, mis kajastavad Ada Kraagile liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustusi. Ada Kraagi tervisekahjustused nähtuvad Pärnu Haigla epikriiside väljavõtetest (III kd, tl 1-23) ja röntgeni ülesvõtetest (III kd, tl 24-36). Samuti on tuvastatud kutsetega Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskuse protseduuridele (III kd, tl 37-46, 53), et Ada Kraak pidi saama taastusravi ning tõenditest abivahendi vajaduste kohta (III kd, tl 47-52, 54) nähtub, et Ada Kraak vajas abivahendeid. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes kohus Ada Kraagi käitumises ei tuvastanud. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse mõistmisel ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest (I kd, tl 160) nähtuvalt ei ole Ada Kraak karistusregistrisse kantud, mis tähendab seda, et isik ei ole varem kriminaal- ega ka väärteokorras ühtegi korda karistatud. Kannatanute esindaja taotles, et Ada Kraagile peaks lisaks põhikaristusele mõistma ka lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol vähemalt 6 kuuks. Kohus märgib, et KarS § 56 eesmärki, milleks on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, on võimalik saavutada ka ilma lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseta. Kohus leiab, et Ada Kraagile lisakaristuse mõistmine ei ole põhjendatud ning kohus ei pea vajalikuks kohaldada süüdistatavale lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 12 1-23-2985 Kõike eeltoodut silmas pidades on Ada Kraaki alus karistada alla sanktsiooni keskmäära jääva karistusega. Kohus leiab, et põhjendatud on karistada Ada Kraaki KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises vangistusega 7 kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Ada Kraak ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend Tõkendit süüdistatava Ada Kraagi suhtes kohaldatud ei ole. Arvestades, et kogu kohtueelse menetluse ning ka kohtumenetluse kestel ei olnud Ada Kraagile kohaldatud tõkendit ning Ada Kraak ei ole kriminaalmenetlusest kordagi kõrvale hoidunud, siis ei pea kohus vajalikuks isiku suhtes ka edasiselt tõkendit kohaldada. Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1, 2 sätestatult on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega ja kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Vastavalt VÕS § 1050 lg 1 eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kahju tekitaja ei vastuta kannatanu surmaga kannatanutele põhjustatud kahju eest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kriminaalasjas on tõendatud, et M. H surma põhjustas Ada Kraak oma tegevusega, st ta kaldus tema juhitud sõidukiga üle maantee suunavööndeid eraldava ühekordse pidevjoone vastassuuna vööndisse, kus põrkas kokku A. N juhitud sõidukiga, mille tagajärjel hukkus A. N sõidukis kaasreisija M. H . Oma õigusvastase käitumisega tekitas Ada Kraak kannatanutele varalise ja ka mittevaralise kahju. Seega ei ole asjas vaidlust süüdistatava kohustuse olemasolu osas. Seega on Ada Kraak toime pannud VÕS § 1045 lg 1 p 2 mõttes õigusvastase teo. Esineb ka põhjuslik seos kahju tekitanud isiku teo ja kannatanutel tekkinud kahju vahel. Süüdistatav ei ole tõendanud VÕS § 1050 lg 1 kohaselt süü puudumist kahju tekitamisel. VÕS § 128 lg 1 kohaselt kuulub hüvitamisele nii varaline kui mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 sätestab muu hulgas, et isikule kehavigastuse tekitamisest või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka 13 1-23-2985 surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Riigikohus on selgitanud, et selline nõudeõigus on lähedastel nimetatud sätte järgi aga üksnes erandlike asjaolude esinemisel, mis õigustavad hüvitise maksmist. Seaduses ei ole piiritletud "lähedaste" ringi. See on jäetud kohtu määratleda. Võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes ei saa "erandlikuks asjaoluks" olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Selliseks asjaoluks ei ole ainuüksi ka hageja väidetud võimalik perekonna kaotamine edasiseks eluks ja elukvaliteedi langus. Need asjaolud kaasnevad lähedase kaotusega tihti. Kolleegiumi arvates õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine). (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  4. aprill
  5. a lahend nr 3-2-1-19-08). Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-57-10 punktis 25 märkinud, et kui ilmneb, et kannatanul tekkis poja surma tõttu psüühikahäire, tuleb kriminaalkolleegiumi hinnangul - juhul, kui on täidetud ka käesoleva otsuse eelnevates punktides välja toodud tingimused - eeldada, et kannatanul on esinenud üleelamised ja VÕS § 134 lg 3 on kohaldatav. Seega Riigikohtu praktika pinnalt ei ole lähedaste ring seaduses piiritletud, mistõttu tuleb see iga üksikjuhtumit hinnates kohtul määratleda lähtudes seejuures isikute sugulusest, perekondlikest sidemetest, senisest elukorraldusest ja muudest asjaoludest. Samuti ei ole riigikohtu otsustes välja toodud VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude ammendavat loetelu. Kohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas saab kannatanuid A. N t, R. H ut, M. H ja S. V pidada "lähedasteks" VÕS § 134 lg 3 tähenduses ning praegusel juhul esinevad kannatanute puhul VÕS § 134 lg 3 järgi nõutavad erandlikud asjaolud, mis õigustavad hukkunu lähedastele mittevaralise kahju hüvitise maksmise. A. N oli M. H elukaaslane ning seetõttu on alus pidada teda hukkunud isiku lähedaseks inimeseks. R. H on M. H ema ning kohtupraktikas on leidnud, et üldjuhul kuuluvad lähedaste hulka surnud isiku vanemad (RKKKo 27.10.2020, 3-1-1-57-10, p 22). M. H on M. H õde. Kohtule esitatud sünnitunnistuse fotodest (II kd, tl 143) nähtub et M. H ul ja M. H ul on ühised vanemad. S. V on M. H õetütar. Sünnitunnistusest tehtud fotost (II kd, tl 129) nähtub et S. V on M. H tütar. Kohus on tuvastanud, et nii M. H uga kui ka S. V oli hukkunud M. H ul väga lähedane suhe. Kohtu hinnangul ei tule lähedase isiku määramisel lähtuda mitte niivõrd isiku nimetusest, nt kas ta oli õde, vend vms isik, vaid arvestama peab isikutevahelist reaalset omavahelist suhtlemist ja seda kui lähedased nad olid tegelikult. Seetõttu on kohtu hinnangul alus ka M. H ja S. V lugeda M. H lähedasteks inimesteks ning mittevaralise kahju hüvitise maksmine kannatanutele põhjendatud. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Seega tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel silmas pidada, et Ada Kraak rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatusest ning samuti tuleb arvestada ta enda süüd. Ada Kraak on siiralt 14 1-23-2985 kahetsenud, et selline õnnetus juhtus. Samuti tekkis nimetatud õnnetusega ka talle endale raskeid tervisekahjustusi. Arvestada tuleb ka kohtupraktikas väljakujunenud hüvitismääradega sarnastes olukordades. Hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel. Seejuures peab järgima põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel, ja seda ka sõltumata poolte taotlusest, tuleb arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. novembri
  7. a otsus nr 1-20-3535/66, p 18 ja tsiviilkolleegiumi
  8. veebruari
  9. a otsus asjas nr 3-2-1-159-14, p 16). Hüvitise suuruse mittevaralise kahju eest otsustab kohus oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades ja diskretsiooni alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi
  10. oktoobri
  11. a otsus asjas nr 3-3-1-38-13, p 21). Mittevaralise kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada iga konkreetse rikkumise asjaolusid, rikkumise raskusastet, nende kumulatiivset mõju (Riigikohtu halduskolleegiumi
  12. oktoobri
  13. a otsus asjas nr 3-3-1-83-13). Riigikohtu analüütik on koostanud
  14. aastal kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018-
  15. aastal“, mis on avalikult kättesaadav Riigikohtu veebilehel. Nimetatud analüüsist nähtub, et seoses sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest on väljamõistetud mittevaralise kahju keskmine hüvitis 6443 ja mediaan 5500 eurot. Suurim hüvitis oli 15 000 eurot ja väikseim 500 eurot. Kui liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus kannatanu, siis suurim hüvitis lähedase isiku mittevaralise kahju eest, mis välja mõisteti oli 15 000 eurot ja väikseim 4000 eurot. Süüdistatava kaitsja Aivar Pilv on leidnud, et kannatanute varalise kahju nõuded tuleks hüvitada kohtu poolt põhjendatuks loetud ulatuses. VÕS § 134 lg 3 alusel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuete osas leidis kaitsja, et kanatanutele A. N tuleks hüvitada kahju mitte enam kui kokku summas 5000 eurot, R. H mitte enam kui summas 3500 eurot, M. H mitte enam kui summas 2000 eurot ja S. V mitte enam kui summas 1000 eurot. M. H elukaaslane A. N , ema R. H , õde M. H ja õetütar S. V on kannatanutena esitanud ühise tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ning hiljem kannatanud R. H , M. H ja S. V tsiviilhagi täpsustuse varalise kahju nõuete osas. Kohus leiab, et kannatanute tsiviilhagi vastab nõuetele ning A. N , R. H ule, M. H Ja S. V põhjustatud kannatused on tõendatud kohtus uuritud tõenditega.
  16. Kannatanu A. N varaline kahju Kannatanu A. N on esitanud tsiviilhagi, milles palutakse Ada Kraagilt A. N kasuks välja mõista A. N varalise kahju hüvitis summas 7748,73 eurot. A. N palub hagiavalduses süüdistatavalt välja mõista varalise kahju hüvitise hävinenud esemete, saamata jäänud töötasu, ravikulude ning raviga seotud transpordikulude eest. Hagiavalduse kohaselt on A. N l saamata jäänud töötasu summas 5611,25 eurot. Liikluskindlustuse seaduse § 29 lg 1 kohaselt ülalpidamishüvitise ja töövõimetushüvitise (edaspidi käesolevas paragrahvis hüvitis) arvutamise aluseks on kahjustatud isiku ühe kalendripäeva netotulu, mis leitakse kahjustatud isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, millest arvatakse maha tulumaks ja isiku töötuskindlustusmakse, ning seejärel jagatakse 15 1-23-2985 käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatud perioodi pikkusega kalendripäevades (edaspidi netotulu). Arvestusest jäetakse välja kalendripäevad, millal kahjustatud isik oli ajutiselt töövõimetu. LKindlS § 29 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud isik sai kindlustusjuhtumi ajal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, võetakse netotulu arvutamisel aluseks kindlustusjuhtumile eelnenud ajavahemik, mille jooksul kahjustatud isik sai katkematult sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, kuid mitte rohkem kui 12 kalendrikuud. Maksu- ja Tolliameti väljavõttest (II kd, tl 5-6) nähtub A. N brutotöötasu perioodil juuli 2019 kuni juuni 2020 ehk liiklusõnnetusele eelnenud 12 kuud summas 11 382,34 eurot, millest on maha arvatud tulumaks 2194,52 eurot ja töötuskindlustusmakse summas 182,11 eurot. Ajavahemikul 01.07.
  17. a kuni 30.06.
  18. a oli kokku 366 kalendripäeva. Töövõimetuslehtede väljavõttest (II kd, tl 7-9) nähtub, et A. N oli ajutiselt töövõimetu sellel perioodil 07.02.
  19. a kuni 07.03.
  20. a (30 päeva), 08.03.
  21. a kuni 06.04.
  22. a (30 päeva), 07.04.
  23. a kuni 04.05.
  24. a (28 päeva), 05.05.
  25. a kuni 17.05.
  26. a (13 päeva) ehk 101 päeva. A. N netotulu ühes kalendripäevas tuleb arvutada järgnevalt. Netotulu 9005,71 eurot=brutotulu 11 382,34 eurot—tulumaks 2194,52 eurot—töötuskindlustusmakse 182,11 eurot. Töötatud päevade arv 265 päeva = 366 kalendri päeva — ajutise töövõimetuse ajal viibitud päevade arv
  27. A. N netotulu ühes kalendripäevas oli 9005,71/265=33,98 eurot. A. N liiklusõnnetusega seotud töövõimetuse periood oli 22.07.
  28. a kuni 26.04.
  29. a ehk kokku 275 päeva (perioodis on 278 päeva, kuid 3 päeval sellest perioodist töövõimetusleht ei kehtinud). Viimased töövõimetuslehed väljastas psühhiaater (II kd, tl 7-9). A. N töövõimetuse hüvitise suurus on seega 33,98x275=9344,50 eurot. Sellest summast tuleb maha arvata haigekassa makstud hüvitised summas 3733,25 eurot = 486,59+561,46+542,74+542,74+524,02+524,02+224,58+272,58+54,
  30. Seega on A. N saamata jäänud töötasu ajutise töövõimetuse perioodil 9344,50 - 3733,25= 5611,25 eurot. Kohus leiab, et A. N on põhjendatud hüvitada saamata jäänud tasu 5611,25 eurot. Hagiavalduse kohaselt on A. N l kulunud ravimite peale 274,48 eurot. See summa nähtub A. N väljastatud retseptidest koos ravimite maksumusega (II kd, tl 16-30). Samuti on tõendamist leidnud, et A. N käis pärast liiklusõnnetust 4-l korral psühhiaatri vastuvõttudel. Psühhiaatri vastuvõttudel käimise peale on A. N l kulunud 220 eurot. Nimetatud kulu on tõendatud AJK Kliiniku teatisega (II kd, tl 11-15). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada A. N ravimitele kulunud summa 274,48 eurot ja psühhiaatri visiitidele kulunud summa 220 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et A. N haiglavahetuse transpordikuludeks on 355 eurot, mis on seotud 27.07.
  31. a transpordiga Pärnu Haiglast Tartu Ülikooli Kliinikumi. Arvutuskäik põhineb kilometraažil Puka, Tartu mnt 6 - Pärnu Haigla - Tartu Ülikooli Kliinikum - Puka, Tartu mnt
  32. Kilomeetri hinna aluseks on võetud 1 euro, mis sisaldab transpordivahendi kasutamist, autojuhi ajakulu hüvitamist ja kütusekulu. Haigla vahetus toimus arstide kokkuleppel (nähtub statsionaarsest epikriisist), kuna A. N vajas operatsiooni Tartus. Kuna A. N ise ei olnud võimeline autoga sõitma ja meditsiinilist transporti ei olnud haiglatel võimalik pakkuda, siis sõidutas A. N t ühest haiglast teise tema vend. Kohus märgib, et kriminaalasjas on tuvastatud, et A. N pidi minema Pärnu Haiglast Tartu Ülikooli Kliinikumi ning see on olnud vajalik. Kohus ei nõustu hagiavalduses väljatoodud transpordikulude arvutamisel lähtutud kilomeetrihinnaga, milleks on 1 euro. Kohtule ei ole esitatud ühetegi tõendit, mis põhjusel on kilomeetri hinna aluseks võetud 1 euro ning samuti ei ole esitatud tõendeid autojuhi ajakulu kohta. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul lähtuda kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast, mille § 3 lg 2 sätestab, et kui menetlus toimub väljaspool menetlusest osavõtja elukohta, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud ning makstakse päevaraha vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud korrale. TuMS § 13 lg 3 p 2 kohaselt tulumaksuga ei maksustata ametnikule, 16 1-23-2985 töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ka käesoleval juhul juhinduda sõidukulude hüvitamisel 0,3 euro suurusest kilomeetri hinnast. Kuivõrd Puka, Tartu mnt 6 - Pärnu Haigla - Tartu Ülikooli Kliinikum - Puka, Tartu mnt 6 on kokku 355 km, siis on põhjendatud hüvitada kannatanule 0,3x355=106,50 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et transpordiks Tartu Ülikooli Kliinikumist koju 28.07.
  33. a on kulunud 100 eurot. Arvutuskäik põhineb kilometraažil Puka, Tartu mnt 6 - Tartu Ülikooli Kliinikum - Puka, Tartu mnt
  34. Kilomeetri hinna aluseks on võetud 1 euro. Taaskord ei olnud võimalik A. N l ise sõita, mistõttu tuli hüvitada nii auto kasutamise, kütuse kui autojuhi ajakulu. Kohus leiab, et materjalidega on leidnud tuvastamist, et kannatanu A. N sai 28.07.
  35. a Tartu Ülikooli Kliinikumist koju. Kohus märgib ka siinkohal, et kohus sellise kilomeetrihinnaga ei nõustu eelnevalt väljatoodud põhjustel. Kuivõrd Puka, Tartu mnt 6 - Tartu Ülikooli Kliinikum – Puka, Tartu mnt 6 on kokku 100 km, siis peab kohus põhjendatuks hüvitada transpordiks 0,3x100=30 eurot. Samuti nähtub hagiavaldusest, et A. N kordusvisiidile sõitmise kulud Tartu Ülikooli Kliinikumi 03.08.
  36. a ja 21.08.
  37. a on summas 60 eurot. Kütuskulu 0,3 eurot/km. Kilometraaž Puka, Tartu mnt.6 – Tartu Ülikooli Kliinikum – Tartu mnt. 6 (100kmx2). Kordusvisiidile sõitmise kulu Pärnu Haiglasse 03.09.
  38. a on summas 80,40 eurot. Kütusekulu 0,3 eurot/km. Kilometraaž Puka, Tartu mnt 6 – Pärnu Haigla – Puka, Tartu mnt 6 (268 km). Kohus peab eeltoodud kulutusi põhjendatuks, kuivõrd on tõendatud, et A. N on pidanud minema Tartu Ülikooli Kliinikumi kordusvisiitidele. Seega tuleb A. N hüvitada Tartu Ülikooli Kliinikumi kordusvisiitidele sõitmise kulu 60 eurot ja Pärnu Haiglasse kordusvisiidile sõitmise kulu 80,40 eurot. Lisaks on hagiavalduses väljatoodud, et psühhiaatri külastamise sõidukulud AJK Kliinikusse 4 korda 30,90 eurot, kokku 122,60 eurot. Visiidid 19.03.
  39. a, 19.06.
  40. a, 09.10.
  41. a ja 17.02.
  42. a. Kütusekulu 0,3 eurot/km. Kilometraaž Puka, Tartu mnt 6 – AJK Kliinik – Puka, Tartu mnt 6 (103 km). Kohus märgib, et A. N psühhiaatri külastused eelnimetatud kuupäevadel on tõendatud. Seega on põhjendatud hüvitada A. N psühhiaatri külastamise sõidukulud 4x30,90=123,60 eurot. Samuti on hagiavalduses väljatoodud, et prillid Oakley Holbrook maksumusega 190 eurot olid autos ning hiljem neid seal enam ei leitud. Ostutšekki ei ole säilinud. Kannatanu A. N selgitas (II kd, tl 96-109), et liiklusõnnetuses läksid kaotsi prillid. Nendest prillidest pilti ei ole, aga tegemist oli Oakley prillidega. Kohus leiab, et eeltoodud prillide eest ei ole põhjendatud mõista A. N välja hüvitis. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et nimetatud prillid sõidukis oleks olnud ning kohus leiab, et tegemist on paljasõnalise väitega. Eeltoodud põhjustel ei kuulu prillide eest kannatanule 190 eurot hüvitamisele. Hagiavaldusest nähtub, et A. N tekitati kahju ka riiete, mis tal olid seljas, rikkumisega summas 230 eurot. Riiete maksumus: vöö 45 eurot, pusa 110 eurot, püksid 15 eurot ja 45 eurot, särk 15 eurot. Ostutšekke ei ole säilinud. Nimetatud riietest on esitatud pildid (II kd, tl 31-33), millelt nähtuvad määrdunud ja kahjustatud riided. Kannatanu A. N kinnitas kohtuistungil, et need on tema riided, mis said liiklusõnnetuses kahjustada. Kohus leiab, et kuivõrd on tõendatud, et need 17 1-23-2985 riided on A. N omad, need said rikutud liiklusõnnetuse käigus ja need on kasutuskõlbmatud, tuleb hüvitada kannatanule riiete rikkumisega tekkinud kahju kokku summas 230 eurot. Samuti oli hagiavalduse kohaselt autos tuulejope maksumusega 140 eurot. Jope oli väidetavalt pagasiruumis, kus olid ka klaaspudelid, pudelite purunemisest sai jope kahjustada. Kohus märgib, et kohtule on küll esitatud tuulejopest fotod (II kd, tl 33-34). Fotodelt on näha et tegemist on juba vanema jopega. Kohtu hinnangul ei ole see piisavalt tõendaud, et just pagasnikus olevate klaaspudelite purunemise tõttu nimetatud jope kahjustada sai. Tegemist on üksnes paljasõnalise väitega, mistõttu ei ole põhjendatud nimetatud jope eest kannatanule hüvitist maksta. Hagiavaldusest nähtub, et A. N kaks telefoni purunesid liiklusõnnetuse tõttu. Hagi kohaselt on kahju kokku summas 365 eurot. Kanatanu A. N selgitas kohtuistungil, et üks telefon oli M. H kasutuses. Tal läks enda telefon katki ja kannatanu A. N andis talle enda telefoni kasutada. Kohtule esitatud eksperthinnangute (II kd, tl 35-40) kohaselt on ühe telefoni remondi maksumus 179 eurot ning teise telefoni remondi maksumus 156 eurot, seega kokku 335 eurot. Eeltoodust tulenevalt on telefonide kahjustamisega tekkinud kahju 335 eurot, mis tuleb kannatanule A. N hüvitada. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kannatanu A. N varalise kahju osas osaliselt tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 1043 alusel Ada Kraagilt välja kannatanu A. N kasuks varalise kahju 7071,23 eurot.
  43. Kannatanu A. N mittevaraline kahju Tsiviilhagis palutakse Ada Kraagilt A. N kasuks välja mõista A. N endale tekitatud tervisekahjustuste eest VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja ka A. N kui surmasaanud M. H lähedasele VÕS § 134 lg 3 alusel mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Hagiavaldusest nähtub, et kannatanu A. N osales liiklusõnnetuses autojuhina ja sai ise raskelt vigastada. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunud M. H oli A. N elukaaslane, kes viibis liiklusõnnetuseajal autos. Vahetult pärast liiklusõnnetust oli A. N aju blokeerinud tema vahetud mälestused liiklusõnnetusest. A. N l oli vahetult pärast liiklusõnnetust meeles Valga-Uulu maanteelt parempöörde tegemine Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele ja liikumine Pärnu suunas, kuid kokkupõrget ta ei mäleta. Järgmine mälupilt oli juba Pärnu Haiglas. Sündmuskohal olnud tunnistajad kirjeldavad siiski, et A. N oli sündmuskohal kontaktne, tema elukaaslane oli tema kõrval teadvuseta ning korises. Liiklusõnnetusest saadud kehaliste vigastuste tõttu oli A. N töövõimetuslehel 22.07.
  44. a kuni 19.03.
  45. a ja psüühiliste üleelamiste tõttu 23.03.
  46. a kuni 26.04.
  47. a. Seega oli A. N liiklusõnnetuse tõttu täielikult töövõimetu enam kui 9 kuud. 20.10.
  48. a A. N isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr X (I kd, tl 120-127) tõendab, et A. N l tuvastati tervisekahjustused Lisaks teostati kannatanu A. N vigastuste osas täiendav ekspertiis. 10.09.
  49. a A. N isiku kohtuarstlik täiendekspertiisiakt nr X (I kd, tl 128-134) tõendab, et A. N l 22.07.
  50. a liiklusõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustused on paranenud alla nelja kuu. A. N l ei ole liiklusõnnetuse järgseid tervisekahjustusi või tüsistusi. A. N l on 22.07.
  51. a toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel saadud tervisekahjustustest paranemisel jäänud traumast tingitud jääknähud. 18 1-23-2985 Kuna süüdistatava poolt toimepandud liiklusnõuete rikkumise tagajärjel sai kannatanu A. N tervisekahjustusi, on tal tulenevalt VÕS § 134 lg-st 2 õigus mittevaralise kahju hüvitamisele. A. N ei ole füüsiliselt käesoleva ajani täielikult paranenud. 10.09.2021 ekspertiisiaktis kirjeldatud ,,traumast tingitud jääknähud“ esinevad ka käesoleval ajal. A. N ütluste (II kd, tl 96109) kohaselt häirib teda käesoleval hetkel lõuakõverus. Kohtu hinnangul tuleb arvestada seda, et A. N sõnul on tema hobiks veobagiga sõitmine. Sellega ta tegeles ka enne liiklusõnnetust. Samuti tegeleb ta sellega siiani ja on käinud ka pärast liiklusõnnetust võistlustel. Seega ei ole A. N vigastused käesoleval hetkel enam sellised, mis takistaksid tal enda hobiga tegeleda. Pärnu Haiglas viibimise ajal pidi A. N taluma negatiivset suhtumist haigla töötajate poolt. Kannatanu A. N andis ütlusi (II kd, tl 96-109), et tal on mälestus sellest, kuidas ta haiglas ärkas. Kui ta küsis, mis juhtus, siis vastati talle, et oli laupkokkupõrge ning tema vist oli teinud möödasõitu. Kui kannatanu küsis telefoni, et lähedastega ühendust võtta, siis seda talle ei antud. Hiljem tuli arst ja kohe andis telefoni kannatanule. Samuti ei andnud õde talle rahustit, kui ta haiglast ära läks ja Tartusse pidi sõitma. Haiglatöötaja käest saadud infost jäi kannatanule tunne, et tema oli selle liiklusõnnetuse põhjustanud. Umbes 8-9 kuud hiljem liiklusõnnetuse toimumisest sai kannatanu uurija juures teada, et teda ei süüdistatagi liiklusõnnetuse põhjustamises. Kuna A. N ise ei mäletanud liiklusõnnetuse sündmust ning seetõttu ka süüd või süü puudumist liiklusõnnetuse põhjustamises, siis tundis ta end kuni ülekuulamiseni 26.04.
  52. a süüdlasena liiklusõnnetuse põhjustamises. Kohtu hinnangul juba see asjaolu mõjutas A. N t psüühiliselt väga palju. Hagiavaldusest nähtub, et A. N puhul esinevad lähedase surma tagajärjel mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 134 lg 3 ettenähtud erandlikud asjaolud, milleks on: - samas ohutsoonis ehk liiklusõnnetuses viibimine; - elukaaslase kannatuste nägemine sündmuskohal. Kuigi mälu blokeeritud, siis A. N ei olnud teadvuseta ning tunnistajate ütluste kohaselt nägi ja tajus sündmusi pärast autode kokkupõrget. Traumeeriv sündmus ei võimaldanud meenutada juhtunut, kuid šokeeriv kogemus on toonud kaasa mälukaotuse. - psüühilised ja ravi vajavad üleelamised seoses lähedase kaotamisega ning Ada Kraagi poolt loodud kuvandiga, et A. N on ise vastutav raske liiklusõnnetuse põhjustamise ja omaelukaaslase surma eest. Hagiavaluse kohaselt A. N aju on blokeerinud teatud mälestused, kuid need on talle psüühiliselt raskelt mõjunud, mistõttu vajas ta psühhiaatrilist ravi. Psühhiaater on selgitanud, et kuna ta oli pärast liiklusõnnetust teadvusel, siis on suur tõenäosus, et mälu nende sündmuste osas võib vähemalt osaliselt taastuda. Kannatanu A. N ütluste (II kd, tl 96-109) kohaselt pöördus ta psühhiaatri poole. Varem ta psühhiaatri juures käinud ei ole. Tal tekkis depressioon, unetus, ärevus, närvilisus ja sellised halvad mõtted, et teeks endaga midagi. Kannatanu sõnul muutus tema elus põhimõtteliselt kõik M. H lahkumisega. AJK Kliiniku teatisest (II kd, tl 10) nähtub, et A. N pöördus psühhiaatri vastuvõtule esmakordselt 17.03.
  53. a. A. N l diagnoositi mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomitega. Talle määrati raviks antidepressandid ja vajadusel ka unerohi. Lisaks märkis psühhiaater, et A. N vajab regulaarset psühhiaatrilist jälgimist ja psühhoteraapiat. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Ada Kraagi poolt toime pandud kuritegu on põhjustanud A. N nii füüsilist kui ka hingelist valu ja kannatusi, mille tagajärjed võivad jääda A. N t saatma kogu eluks. Kohus leiab, et kannatanule ei oleks mittevaralist kahju tekkinud 19 1-23-2985 ilma süüdistatava õigusvastase teota. Seega tuleb Ada Kraagil hüvitada ka kannatanule tekitatud mittevaraline kahju. Kohus peab eeltoodut ja kohtupraktikat arvestades põhjendatuks ja mõistlikuks kannatanu A. N hagi rahuldada mittevaralise kahju osas VÕS § 134 lg 2 alusel 5000 eurot ja VÕS § 134 lg 3 alusel 5000 eurot, kokku mittevaraline kahju summas 10 000 eurot.
  54. Kannatanu R. H varaline kahju Kannatanu R. H on esitanud tsiviilhagi, milles palutakse Ada Kraagilt R. H kasuks välja mõista R. H varalise kahju hüvitis summas 1780,20 eurot. Nimetatud nõuet on hiljem täiendatud ning lõplikuks varalise kahju nõudeks on 2140,20 eurot. Kannatanu nõude täiendamise tingisid asjaolud, et kannatanu on lisaks esialgses tsiviilhagis märgitule käinud veel psühhiaatri juures, millega on kannatanule kulutusi tekkinud. R. H palub hagiavalduses süüdistatavalt välja mõista varalise kahju hüvitis seoses ravikuludega. Hagiavaldusest nähtub, et psühhiaatri vastuvõttudele AJK Kliinikus on kulunud kokku 540 eurot. Lisaks on seda nõuet hiljem täpsustatud kuivõrd kannatanu on veel täiendavalt psühhiaatri vastuvõttudel käinud. Kokku on R. H käinud psühhiaatri vastuvõttudel 20 korda ning sellele on kulunud 900 eurot. (II kd, tl 11-15). Samuti nähtub Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriahaigla voodipäeva tasu 25 eurot (II kd, tl 153) ning järelravi pärast Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku statsionaarset ravi Benita Kodu AS-is summas 996,20 eurot (II kd, tl 148-149). Algselt tasus ravi eest tütar M. H , kuid teatisest (II kd, tl 150-151) nähtub, et R. H on selle tasunud M. H ule. Ravimitele on R. H ul kulunud 219 eurot (II kd, tl 145-146). R. H ütluste (II kd, tl 162-165) kohaselt on ta hiljem veel ravimeid ostnud, aga ei ole nende kohta arvestust pidanud. Kohtu hinnangul on eeltoodud R. H kulutused tõendatud kriminaaltoimikus olevate tõenditega. Need on olnud mõistlikud ja põhjendatud ning seega tuleb need süüdistatavalt Ada Kraagilt välja mõista. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kannatanu R. H varalise kahju osas tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 1043 alusel Ada Kraagilt välja kannatanu R. H kasuks varalise kahju 2140,20 eurot.
  55. Kannatanu R. H mittevaraline kahju Tsiviilhagis palutakse Ada Kraagilt R. H kasuks välja mõista R. H kui surmasaanud M. H lähedasele VÕS § 134 lg 3 alusel mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kannatanu R. H ütlustest (II kd, tl 162-165) nähtub, et M. H oli tema tütar. Nad olid väga lähedased. M. H hukkumisest teadasaamine oli väga kohutav. Kannatanu ei usu seda siiani ja ei lähe ühtegi päeva mööda, kui talle laps meelde ei tule. Kannatanu sai tütre lahkumisest teada hommikul arsti käest, kes talle helistas. Kannatanu pöördus esimest korda psühhiaatri juurde. R. H tarvitab siiani antidepressante ja rahusteid. Kannatanu on alates 30.07.
  56. a kuni 19.02.
  57. a saanud 11-l korral ka leinanõustamist (II kd, tl 147). Ajavahemikul 17.03.
  58. a kuni 15.04.
  59. a vajas kannatanu hospidaliseerimist ja statsionaarset ravi Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus seoses ägeda stressreaktsiooniga (II kd, tl 152). 20 1-23-2985 Hagiavaldusest nähtub, et R. H esitab mittevaralise kahju hüvitamise nõude VÕS § 134 lg 3 alusel. Erandlikeks asjaoludeks on seoses tütre hukkumisega liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustus - psüühikahäire. AJK Kliiniku teatisest (II kd, tl 144) nähtub, et R. H pöördus esmakordselt psühhiaatri vastuvõtule 24.08.
  60. a. Kohus leiab, et kannatanu R. H mittevaralise kahju nõue on põhjendatud. Kannatanul ilmnesid seoses lapse hukkumisega emotsionaalsed üleelamised, mis kestavad siiani. Lapse hukkumisest ei ole emal võimalik kunagi üle saada. R. H on sündmust psüühiliselt väga raskelt üle elanud. Kohus peab eeltoodut ja kohtupraktikat arvestades põhjendatuks ja mõistlikuks kannatanu R. H hagi rahuldada mittevaralise kahju osas VÕS § 134 lg 3 alusel summas 10 000 eurot.
  61. Kannatanu M. H varaline kahju Kannatanu M. H on esitanud tsiviilhagi, milles palutakse Ada Kraagilt M. H kasuks välja mõista M. H varalise kahju hüvitis summas 3160,18 eurot. Nimetatud nõuet on hiljem täiendatud ning lõplikuks varalise kahju nõudeks on 3520,18 eurot. Kannatanu nõude täiendamise tingisid asjaolud, et kannatanu on lisaks esialgses tsiviilhagis märgitule käinud veel psühhiaatri juures, millega on kannatanule kulutusi tekkinud. M. H palub hagiavalduses süüdistatavalt välja mõista varalise kahju hüvitis seoses M. H matusekuludega ja M. H ravikuludega. Hagiavalduse kohaselt on psühhiaatri vastuvõttudele AJK Kliinikus kulunud 475 eurot. Lisaks on seda nõuet hiljem täpsustatud kuivõrd kannatanu on veel täiendavalt psühhiaatri vastuvõttudel käinud. Kokku on M. H käinud psühhiaatri vastuvõttudel 18 korda ning sellele on kulunud 835 eurot (II kd, tl 11-15). Ravimitele on hagiavalduse kohaselt kulunud kokku 162,40 eurot. Kohtule esitatud tõendite (II kd, tl 133-135) kohaselt on M. H ul kulunud ravimitele 162,64 eurot. Seega on põhjendatud M. H hüvitada psühhiaatri vastuvõttudel käimise eest 835 eurot ja ravimite eest 162,64 eurot. Kohtule on esitatud varalise kahju tõendamiseks Tallinna Krematooriumi arved nr 2003615 ja 2003717 kokku summas 1395,30 eurot (II kd, tl 140-141), mis tõendavad matusega seotud kulusid. Samuti on esitatud peielaua arve 845 eurot (II kd, tl 142). VÕS § 129 lg 1 alusel isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Kohus leiab, et matusega seotud kulud 1395,30 eurot ja 845 eurot on põhjendatud ning tuleb M. H hüvitada. Samuti on hagiavalduse kohaselt M. H ul kulunud notaritasude peale kokku 282,46 eurot. Kohtule on esitatud notari arved notari tasu pärimismenetluse algatamise eest summas 77,36 eurot (II kd, tl 137), notari tasu testamendi tõestamise eest 39,06 eurot (II kd, tl 138) ja notari tasu pärimistunnistuse väljastamisel ja notari tasu kohtu kinnistusosakonnale esitatava avalduse projekti koostamise, avalduse esitaja allkirja kinnitamise ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamise eest summas 166,06 eurot (II kd, tl 139). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hüvitada varalist kahju testamendi tõestamise eest. Arvest küll nähtub, et maksja on M. H , kuid ei nähtu, kelle testamenti tõestati. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada notaritasud summas 243,42 eurot. 21 1-23-2985 Kohtu hinnangul on M. H kulutused summas 3481,36 eurot tõendatud kriminaaltoimikus olevate tõenditega. Need on olnud mõistlikud ja põhjendatud ning seega tuleb need süüdistatavalt Ada Kraagilt välja mõista. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kannatanu M. H varalise kahju osas tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 1043 alusel Ada Kraagilt välja kannatanu M. H kasuks varalise kahju 3481,36 eurot.
  62. Kannatanu M. H mittevaraline kahju Tsiviilhagis palutakse Ada Kraagilt M. H kasuks välja mõista M. H kui surmasaanud M. H lähedasele VÕS § 134 lg 3 alusel mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kannatanu M. H ütlustest (II kd, tl 158-162) nähtub, et M. H oli tema õde. Ta oli kannatanule ülilähedane. Nad olid koguaeg lapsest peale koos. Elasid koos vanemate juures, käisid koos trennis, laagrites, vanaema juures ehk tegid kõiki asju koos. Täikasvanueas, kui kannatanu kodust välja kolis, siis õde tuli temaga kaasa. Ta praktiliselt elas nende juures. Samuti aitas ta hoida S , kui kannatanu ülikoolis õppis. Kõik vabaaja ja puhkused veetsid nad koos. Kui M oma elu peale läks, siis nad käisid üksteisel külas, vähemalt iga kuu nad kohtusid. Viimati kohtusid nad 22.07.
  63. a. Eelmine päev 21.07.
  64. a tuli M koos A. N ga talle külla ja nad ööbisid tema juures. M. H surmast sai ta teada järgmisel päeval elukaaslase käest. Kannatanu ei saanud aru, mis ta talle ütles, oli šokis. Järgmisel päeval pöördus ta psühhiaatri poole. Kannatanu on varem psühhiaatri juures ravil olnud seoses depressiooni ja läbipõlemisega. Talle väljastati kohe antidepressandid ja rahustid. Varasema pöördumisega oli tema ravi lõppenud. Kannatanu sõnul ei ole tal olnud enam jõudu olnud ravikulusid arvestada. M. H on alates 02.09.
  65. a kuni 10.05.
  66. a käinud kokku 9-l korral leinanõustaja juures (II kd, tl 136) Hagiavaldusest nähtub, et M. H esitab mittevaralise kahju nõude VÕS § 134 lg 3 alusel. Erandlikuks asjaoluks on seoses õe hukkumisega liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustus psüühikahäire. Esmakordne psühhiaatri vastuvõtule pöördumine seoses M. H hukkumisega oli 23.07.2020 ehk järgmisel päeval pärast liiklusõnnetust, ravi kestab käesoleva ajani. Psühhiaatri tõendi kohaselt oli patsiendi psüühilises seisundis esiplaanil šokk, tugev ärevus, nutuvalmidus, segadustunne, rahutus, meeleolulangus, võimetus normaalselt funktsioneerida, kognitiivse funktsiooni häire, unetus. M. H tarvitab siiani antidepressante ja rahusteid. M. H on sündmust samuti psüühiliselt väga raskelt üle elanud. Kohus leiab, et kannatanu M. H mittevaralise kahju nõue on põhjendatud. Kannatanul ilmnesid seoses õe M. H hukkumisega emotsionaalsed üleelamised, mis kestavad siiani. Kohtu hinnangul ei ole nende üleelamiste siiruses alust kahelda. Kuriteosündmus ja sellest tulenev valu käib kannatanuga terve elu kaasas. Kohus peab eeltoodut ja kohtupraktikat arvestades põhjendatuks ja mõistlikuks kannatanu M. H hagi rahuldada mittevaralise kahju osas VÕS § 134 lg 3 alusel summas 4000 eurot.
  67. Kannatanu S. V varaline kahju Kannatanu S. V on esitanud tsiviilhagi, milles palutakse Ada Kraagilt S. V kasuks välja mõista S. V varalise kahju hüvitis summas 1189,98 eurot. Nimetatud nõuet on hiljem täiendatud ning lõplikuks varalise kahju nõudeks on 1599,98 eurot. Kannatanu nõude täiendamise tingisid 22 1-23-2985 asjaolud, et kannatanu on lisaks esialgses tsiviilhagis märgitule käinud veel psühhiaatri juures, millega on kannatanule kulutusi tekkinud. S. V palub hagiavalduses süüdistatavalt välja mõista varalise kahju hüvitis seoses ravikuludega. Hagiavaldusest nähtub, et psühhiaatri vastuvõttudele AJK Kliinikus on kulunud kokku 540 eurot. Lisaks on seda nõuet hiljem täpsustatud kuivõrd kannatanu on veel täiendavalt psühhiaatri vastuvõttudel käinud. Kokku on S. V käinud psühhiaatri vastuvõttudel 18 korda ning sellele on kulunud 895 eurot. (II kd, tl 11-15). Ravimitele on S. V kulunud kokku 704,98 eurot (II kd 123-128). Kohtu hinnangul on eeltoodud S. V kulutused tõendatud kriminaaltoimikus olevate tõenditega. Need on olnud mõistlikud ja põhjendatud ning seega tuleb need süüdistatavalt Ada Kraagilt välja mõista. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kannatanu S. V varalise kahju osas tsiviilhagi ja mõistab VÕS § 1043 alusel Ada Kraagilt välja kannatanu S. V kasuks varalise kahju 1599,98 eurot.
  68. Kannatanu S. V mittevaraline kahju Tsiviilhagis palutakse Ada Kraagilt S. V kasuks välja mõista S. V kui surmasaanud M. H lähedasele VÕS § 134 lg 3 alusel mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Kannatanu S. V ütlustest (II kd, tl 155-258) nähtub, et M. H oli tema tädi ja tema kõige lähedasem inimene. Kannatanu kasvas koos temaga üles ning ta oli kannatanule justkui õe ja ka ema eest. Nad suhtlesid omavahel iganädalaselt, peaaegu igapäevaselt. Kui kannatanu oli väike, siis M. H väga tihti hoidis teda, samuti olid nad kannatanu teismeeas tihti koos ja alates 16-17 eluaastast olid nad praktiliselt enamus nädalavahetused ja suved koos. Nad nägid viimati M. H uga õnnetuse päeval ehk 22.07.
  69. a, kui M ja A. N käisid kannatanu vanematel külas. Nad pidid järgmine päev uuesti kohtuma. Kannatanu pidi M külla minema terveks nädalavahetuseks. Kannatanu sai M lahkumisest teada järgmisel hommikul. Ta oli šokis ja ei uskunud seda. See mõjus ta tervisele väga rusuvalt. Alguses oli kannatanu mõnda aega eitavas faasis, sest ta oli mures ema ja vanaema pärast, aga aasta lõpuks hakkas ta enda tervis väga kehvaks minema. Kannatanu ei olnud ühel hetkel enam võimeline töötama ja pöördus esimest korda psühhiaatri poole.
  70. a lõpust kuni jaanuarini oli ta kuu aega töövõimetuslehel ja ka
  71. a oktoobris oli nädal aega töövõimetuslehel. Kannatanu ütluste kohaselt tunneb ta ennast käesoleval hetkel väga sarnaselt sellega, kui see juhtus. Ta mõtleb tema peale iga päev. Ta oli kannatanule isik, kelle poole pöördus ta iga kord, kui tal oli raske või siis parim aeg. See sündmus mõjub talle siiamaani väga raskelt. Kui kannatanu oli mõned kuus psühhiaatri vastuvõtul käinud, siis püüdis ta alguses ilma medikamentoosse ravita, kuid kuna ta seisund läks halvemaks siis
  72. a algusest sai esmase ravi peale, mida korrigeeriti mitu korda.
  73. a algusest sai sellise ravi, mis talle sobis. Suve alguses lõpetas antidepressantidega ravi. Jätkuvalt võtab und soodustavaid ravimeid ja rahustavaid tilkasid. Ärevus on kõrgem ja meeleolu kõikumine on tagasi tulnud. Seisund ei ole enam nii hea kui vahepeal stabiliseerus. Kannatanu selgitas, et ravimitele on veel raha kulunud, kuid neid ei ole ta enam kirja pannud, sest ei ole lihtsalt jõudu ja jaksu enam. Nad olid M. H uga nii lähedased, et nad jagasid igasuguseid eluaspekte, tööelu ja isikliku elu. Nad olid sama valdkonna inimesed. M oli talle suureks eeskujuks tema valdkonna juures edasi pürgimisel. Nad olid pereliikmed ja kannatanu sai alati tema poole igal ajal pöörduda. 23 1-23-2985 Hagiavaldusest nähtub, et S. V esitab mittevaralise kahju hüvitamise nõude VÕS § 134 lg 3 alusel. Erandlikeks asjaoludeks on seoses tädi surmaga saadud tervisekahjustus - psüühikahäire. Seoses psüühilise seisundi halvenemisega ja seetõttu võimetusega teha erialast tööd oli S. V töövõimetuslehel 11.12.
  74. a kuni 11.01.
  75. a ja 02.10.
  76. a kuni 10.10.
  77. a. AJK Kliiniku teatise (II kd, tl 121-122) kohaselt S. V pöördus esmakordselt psühhiaatri vastuvõtule 03.12.
  78. a. Esialgselt diagnoositi S. V segatüüpi ärev-depressiivne reaktsioon. Algselt nõustatud patsienti psühhoterapeutiliselt ning ordineeritud rahustaval eesmärgil rahustavaid tilku. Patsiendi meeleolu ja tahteaktiivsuse languse, nutlikkuse süvenemise, jõuetuse, väsimuse süvenemise, liigmuretsemise, negatiivsete mõtteskeemide, keskendumisraskuste, kõrge ärevuse ning unehäirete süvenemise tõttu määrati veebruaris
  79. a. S. V antidepressantravi. Alates 04.10.
  80. a muudetud raviskeemi seisundi halvenemise tõttu. Isikul on välja kujunenud vahepealsel perioodil depressiooniga ärevus. Jaanuaris
  81. a halvenes isiku tervislik seisund uuesti depressiooni, ärevuse ja unehäirete süvenemise näol. Muudeti isikule määratud ravi. Psühhiaater märkis, et isik vajab aktiivse psühhiaatrilise ravi ning psühhoteraapia jätkamist. Kohus leiab, et kannatanu S. V mittevaraline kahju nõue on põhjendatud. Kannatanul ilmnesid seoses M. H hukkumisega emotsionaalsed üleelamised, mis kestavad siiani. Kohtu hinnangul ei ole nende üleelamiste siiruses alust kahelda. Kuriteosündmus ja sellest tulenev valu käib kannatanuga terve elu kaasas. Kohus peab eeltoodut ja kohtupraktikat arvestades põhjendatuks ja mõistlikuks kannatanu S. V hagi rahuldada mittevaralise kahju osas VÕS § 134 lg 3 alusel 2000 eurot.
  82. Viivis kahjunõuetelt VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kannatanud paluvad süüdistavalt Ada Kraagilt välja mõista varalise ja mittevaralise kahju nõuetelt viivis alates hagiavalduse kohtumenetlusse võtmisest kuni nõuete täitmiseni. Kohus leiab, et kannatanu A. N tsiviilhagi viivise nõudes tuleb rahuldada ning Ada Kraagilt tuleb VÕS § 113 alusel välja mõista A. N kasuks viivis varalise kahju nõudelt summas 7071,23 eurot ja mittevaralise kahju nõuetelt summas 10 000 eurot alates tsiviilhagi kohtu menetlusse võtmisest, s.o alates 12.06.
  83. a kuni nõuete täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti tuleb kannatanu R. H tsiviilhagi viivise nõudes tuleb rahuldada ning Ada Kraagilt tuleb VÕS § 113 alusel välja mõista R. H kasuks viivis varalise kahju nõudelt summas 2140,20 eurot ja mittevaralise kahju nõuetelt summas 10 000 eurot alates tsiviilhagi kohtu menetlusse võtmisest, s.o alates 12.06.
  84. a kuni nõuete täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kannatanu M. H tsiviilhagi viivise nõudes tuleb rahuldada ning Ada Kraagilt tuleb VÕS § 113 alusel välja mõista M. H kasuks viivis varalise kahju nõudelt summas 3481,36 eurot ja 24 1-23-2985 mittevaralise kahju nõuetelt summas 4000 eurot alates tsiviilhagi kohtu menetlusse võtmisest, s.o alates 12.06.
  85. a kuni nõuete täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kannatanu S. V tsiviilhagi viivise nõudes tuleb rahuldada ning Ada Kraagilt tuleb VÕS § 113 alusel välja mõista S. V kasuks viivis varalise kahju nõudelt summas 1599,98 eurot ja mittevaralise kahju nõuetelt summas 2000 eurot alates tsiviilhagi kohtu menetlusse võtmisest, s.o alates 12.06.
  86. a kuni nõuete täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Asitõendid ja muud äravõetud objektid Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil A. H. Tammsaare 61 asub sõiduauto MercedesBenz registreerimismärgiga X (teo toimepanemise ajal X ). Kohus leiab, et nimetatud sõiduauto tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastada kohtuotsuse jõustumisel Ada Kraagile. Samuti asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil A. H. Tammsaare 61 sõiduauto Volvo S80 registreerimismärgiga X . Kohus leiab, et nimetatud sõiduauto tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastada kohtuotsuse jõustumisel A. N . Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 1230 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasu Ada Kraagi valitud kaitsjale koos käibemaksuga 25 227,05 eurot. Kuivõrd süüdimõistva kohtuotsuse korral tasub menetluskulud süüdimõistetu, jäävad valitud kaitsjale makstud tasud Ada Kraagi enda kanda. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasu kannatanu A. N valitud esindajale koos käibemaksuga 3290,34 eurot, R. H valitud esindajale koos käibemaksuga 2752,32 eurot, M. H valitud esindajale koos käibemaksuga 1800,72 eurot ja S. V valitud esindajale koos käibemaksuga 1736,67 eurot. Kokku on kannatanute valitud esindaja tasu koos käibemaksuga 9580,05 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud tasud kannatanute esindamiseks kohtueelses ja kohtumenetluses on olnud vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Seega mõistab kohus süüdistatavalt välja kannatanu A. N kasuks valitud esindaja kulud 3290,34 eurot, R. H kasuks valitud esindaja kulud 2752,32 eurot, M. H kasuks valitud esindaja kulud 1800,72 eurot ja S. V kasuks valitud esindaja kulud 1736,67 eurot. Samuti tuleb kannatanu A. N menetluskulude nõudelt summas 3290,34 eurot, kannatanu R. H menetluskulude nõudelt summas 2752,32 eurot, kannatanu M. H menetluskulude nõudelt summas 1800,72 eurot ja kannatanu S. V menetluskulude nõudelt summas 1736,67 välja mõista seadusest tulenev viivis ning kohustada Ada Kraaki maksma kannatanute kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. 25 1-23-2985 KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Uuringuakti nr X (I kd, tl 91) kohaselt oli A. N joobe tuvastamise kulu 14 eurot, uuringuakti nr X (I kd, tl 92) kohaselt oli Ada Kraagi joobe tuvastamise kulu 14 eurot ning uuringuakti nr X (I kd, tl 93) kohaselt oli M. H joobe tuvastamise kulu 14 eurot ehk kokku summas 42 eurot. Joovete tuvastamine on olnud oluline tõendamaks isikute alkoholijoovet. Seega tuleb nimetatud summa välja mõista Ada Kraagilt. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: surnu kohtuarstliku ekspertiis (ekspertiisiakt nr X), mille tegemise kulu on 285 eurot (I kd, tl 109), isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr X), mille tegemise kulu on 84 eurot (I kd, tl 118), isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr X), mille tegemise kulu on 84 eurot (I kd, tl 126), isiku täiendav kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr X), mille tegemise kulu on 97 eurot (I kd, tl 133) ja liiklustehniline ekspertiis (ekspertiisiakt nr X), mille tegemise kulu on 457 eurot (I kd, tl 139). Kokku on ekspertiiside tegemisega seotud kulud 1007 eurot. Kohus leiab, et kriminaalasjas teostatud ekspertiisid olid vajalikud ja need on tõendina lubatavad. Seega kuulub nende tegemise kulu väljamõistmisele süüdimõistetult. KrMS § 175 lg 1 p 6 kohaselt on menetluskuluks asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud. Kiire Tehnoabi OÜ teisaldamisarvest (II kd, tl 70) nähtub, et Ada Kraagi kasutuses olnud sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärgiga X teisaldati 22.07.
  87. a PPA Lääne prefektuuri parklasse aadressiga Tammsaare 70, Pärnu, millega kaasnes teisaldamise kulu 63,60 eurot. Kiire Tehnoabi OÜ teisaldamisarvest (II kd, tl 71) nähtub, et A. N kasutuses olnud sõiduauto Volvo registreerimismärgiga X teisaldati 22.07.
  88. a PPA Lääne prefektuuri parklasse aadressiga Tammsaare 70, Pärnu, millega kaasnes teisaldamise kulu 63,60 eurot. Seega tuleb sõiduautode teisaldamiskulud menetleja parklasse lugeda menetluskuluks ja need kulud tuleb välja mõista Ada Kraagilt. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks tunnistajale seoses kriminaalmenetlusega tekkinud kulu. Tunnistaja M. L on esitanud taotluse hüvitada temale sõidukulud summas 29,10 eurot (II kd, tl 64). Kulude tõendamiseks on tunnistaja esitanud ka kütusetšeki koopia ja sõiduki registreerimistunnistuse koopia (II kd, tl 65-67). Politsei- ja Piirivalveameti 01.02.
  89. a määrusega on M. L kriminaalmenetlus kulud summas 29,10 eurot välja mõistetud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb jätta tunnistaja sõidukulud Ada Kraagi kanda. Eeltoodu alusel tuleb Ada Kraagi menetluskuluna riigituludesse välja mõista 2435,30 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 26

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.