Obsah (7)

§ 175§ 162§ 659§ 654§ 143§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-17-124505 Kohtuasi Esta

) § 175 lg-le 1 asja mahtu ja keerukust hinnates, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud kokku 8470,86 euro ulatuses (käibemaksuta). Sellest maakohtus 3000 eurot (30 tundi tunnitasuga 100 eurot, käibemaksuta), ringkonnakohtus 2573,43 eurot (20 tundi tunnitasuga 127,31–150 eurot) ning Riigikohtus 2897,43 eurot (22,3 tundi tunnitasuga 129,93 eurot, käibemaksuta). Hageja esindajate tunnitasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga ega ole ebamõistlikult suur. 4.2. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-19-10324 (p 19), mille kohaselt ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Ka väikese väärtusega hüve üle 2 2-17-124505 peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kooskõlas

§ 175lg-ga 1.

Sellele vaatamata vähendas maakohus hageja põhjendatud õigusabikulu 1500 eurole (käibemaksuta), arvestades tsiviilasja hinda ning asjaolu, et pooled vaidlesid põhiliselt vaid selle üle, kas kostja nõustus elektroonilises keskkonnas hageja tingimustega. Hageja õigusabikulude summas 8470,86 eurot väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebamõistlik ja ebaõige kostja suhtes ning vastuolus

§ 162lg-ga 4.

4.

1. Põhjendatud menetluskulud, mille kostja peab hagejale hüvitama, on esindajakulud 1500 eurot (käibemaksuta), tõlkekulud 15,60 eurot ning riigilõivud 650 eurot, kokku 2165,60 eurot. Määruskaebused ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada hageja taotlus menetluskulude 16 046,60 euro hüvitamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 5.
2. Maakohus rikkus diskretsioonipiire, jättes hageja esindajate põhjendatud ja vajalikud töötunnid osaliselt välja mõistmata. Seejuures ei ole määruses välja toodud, milliseid konkreetseid tegevusi ja millises määras pidas maakohus põhjendamatuks. Ebaõige on menetluskulude suuruse sidumine tsiviilasja hinnaga. Maakohus on täiendavate selgitusteta jätnud arvestamata istungitel osalemiseks kulunud ajaga. Samuti on maakohus mõistnud menetluskulud välja käibemaksuta, kuigi hageja taotles menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Hageja menetluskulud olid tervikuna põhjendatud ja vajalikud. Kostja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määruse tühistada osas, milles maakohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 1650 eurot ületavas osas ning jätta nimetatud summat ületavad hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 6.
3. Vaidluse asjaolusid arvestades ei saa hageja põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud ületada 1650 eurot (riigilõiv 650 eurot ja kulud õigusabile 1000 eurot). Põhjendatud kuluks ei saa olla ka tõlkekulud 15,60 eurot. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtaja neile vastamiseks. 7.
4. Hageja vaidles kostja kaebusele vastu. Kostja ei ole põhjendanud, miks oleks maakohus pidanud hindama hageja lepingulise esindaja kulude suurust veelgi väiksemaks ning pidama kulude põhjendatud suuruseks 1000 eurot. Maakohus on hageja menetluskulude suurust juba üle 7 korra vähendanud ning põhjendamatu oleks nende täiendav vähendamine. Ka kostja enda menetluskulud lepingulisele esindajale olid oluliselt suuremad kui 1000 või 1500 eurot. 7.
5. Kostja vaidles hageja kaebusele vastu. Maakohus ei ole määruses diskretsioonipiire ületanud. Kaebuse väiteid on alusetud, valed ja põhjendamatud ning tuleks jätta tähelepanuta. Kostja jäi ka varem hageja menetluskulude suhtes esitatud vastuväidete juurde. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3 2-17-124505 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue määrusega suurendada hagejale hüvitatavaid menetluskulusid 8209,08 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.

§ 654

lg 2² ja § 463 lg 2 koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures maakohtu määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kostja määruskaebus jääb rahuldamata.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17 ja seal viidatud praktika). Põhjendamatu on hageja etteheide, mille kohaselt on maakohus rikkunud diskretsioonipiire, jättes määruses üksikasjalikult välja toomata, milliseid konkreetseid tegevusi ja millises määras pidas kohus põhjendatuks/põhjendamatuks. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis. Maakohus on arvestanud tsiviilasja keerukust, asja sisu ja tõendite mahtu ning jõudnud tsiviilasja käiku arvesse võttes järeldusele, mille kohaselt saab põhjendatud ja vajalikuks pidada hageja lepinguliste esindajate ajakulu maakohtus kokku 30 tundi, apellatsioonimenetluses 20 tundi ning kassatsioonimenetluses 22,3 tundi. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus aktsepteeris asja õiguslikku keerukust ja mahukust arvestades küllaltki kõrget tunnitasu, aga hindas kriitiliselt esindajate ajakulu. Selline lähenemine on üks võimalus kohtu diskretsiooni teostamisel. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ja ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale, v.a järgnevalt käsitletus. Osaliselt põhjendatud on hageja kriitika seoses maakohtu poolt istungiteks kulunud aja arvestamata jätmisega. Siiski ei ole see nii 06.03.2019 istungi puhul, mille ajakulu sisaldus hageja 11.03.2019 kulunimekirjas. 28.10.2019 ja 05.02.2021 istungite eest taotletud ajakulu 2,4 tundi (= 1 + 1,4) on vajalik ja põhjendatud ning maakohus ei ole seda kahtluse alla seadnud. Maakohus on määruse põhjenduste kohaselt kahe apellatsioonimenetluses peetud istungiga küll arvestanud, kuid mõistnud lepingulise esindaja kulu tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuga) vaid 1,2 tunni eest. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada ja suurendab apellatsioonimenetluse eest välja mõistetavat lepingulise esindaja kulu 180 euro võrra (= 1,2 × 150 eurot / h). Hagejaga tuleb nõustuda ka selles, et maakohus on ebaõigesti mõistnud kõik menetluskulud välja käibemaksuta, kuigi hageja on valdavas osas taotlenud menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Ka selle eksimuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, mõistes hüvitise hageja õigusabikulude eest välja koos käibemaksuga (v.a maakohtu menetlus, mille puhul hageja käibemaksu hüvitamist ei taotlenud). Maakohus lähtus menetluskulusid kindlaks määrates õigesti sellest, et vandeadvokaat M. Peetsalu ei teinud maa- ja ringkonnakohtus menetlustoiminguid ega esitanud ühtegi menetlusdokumenti. Kolleegium nõustub maakohtuga, et M. Peetsalu võis küll hageja esindajat S. Urgast kontrollida, teda büroosiseselt juhendada ja nõustada, kuid selliseid kulusid ei pea kandma menetluse vastaspool. Hagejat esindas professionaalne advokaat, kelle tunnitasu eeldab 4 2-17-124505 ka seda, et esindaja tunneb piisavalt seadust ja kohtupraktikat ning on võimeline klienti menetluses iseseisvalt esindama. Teise esindaja täiendava ajakulu vajalikkust ja põhjendatust ei ole võimalik tuletada ka võimalusest, et menetlus jätkub Riigikohtus, kus hagejat esindaks M. Peetsalu. Kassatsiooniastme menetluskulude nimekiri sisaldas menetluse käigu ja sisuga kurssi viimiseks piisavat ajakulu, mida maakohus ei ole vähendanud. Seega on M. Peetsalu saanud end hageja kassatsiooniastmes esindamiseks vaidlusega kurssi viia ega pidanud seda tegema varasemalt, kui hagejat esindas teine advokaat. Küll aga nõustub kolleegium hagejaga, et maakohus on

§ 162lg-le 4 tuginedes menetluskulusid alusetult täiendavalt vähendanud.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

§ 162

lg 4 ei kohaldu (vt nt Riigikohtu 03.06.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18 ja 27.02.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 12). Menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses ning kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Seejuures on maakohus õigesti selgitanud, et Riigikohtu praktika kohaselt võib ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele (vt Riigikohtu 14.04.2021 määrust tsiviilasjas 2-19-10324, p 19). Seega puudus alus hageja õigusabikulusid pärast nende vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist täiendavalt piirata. Lisaks õigusabikulule mõistis maakohus hageja menetluskuluna välja riigilõivud 650 eurot ja tõlkekulud 15,60 eurot. Kostja vaidlustas määruskaebuses tõlkekulude põhjendatuse, kuid ei selgitanud, miks ei saa apellatsioonimenetluses esitatud tõendi (väljavõte kasutajatingimuste versioonide kohta) hankimine koos tõlkega olla põhjendatud menetluskuluks. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist

§ 143

p-des 1 ja 2 nimetatud asja läbivaatamise kuluga, mis on põhjendatud ja hüvitatav. Esindajate tunnitasude põhjendatust menetlusosalised määruskaebustes vaidlustanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 9709,08 eurot (maakohtu menetluses 3000 eurot käibemaksuta, ringkonnakohtus 3232,08 eurot käibemaksuga (= 152,77 × 18,8 + 150 × 2,4) ja Riigikohtus 3477 eurot käibemaksuga), millele lisanduvad riigilõivud 650 eurot ja tõendi hankimise ning tõlkimisega seonduvalt 15,60 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 10 374,68 eurot. Ringkonnakohus suurendab hageja hüvitatavaid menetluskulusid 8209,08 euro võrra (= 10 374,68 – 2165,60). Eelnev on kooskõlas menetluse käigu, teostatud menetlustoimingute ja asja keerukusega.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 696

lg 1 teise lause ja

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Allkirjastatud digitaalselt 5