⁴ lgdest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja esitab tõendina kostja taotluse. Vastavalt
⁴ lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning 2 2-23-126134 regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Kostja on taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot. Pensioniregistri andmetest saab tuletada, et isiku sotsiaalmaksuga maksutatava tulu järgi on brutopalk 1458,36 eurot. Hageja lähtus pensioniregistris toodud sissetulekust 1458,36 eurot, olemasolevatest kohustustest 120 eurot ja arvestades, et käesoleva lepinguga lisandub igakuiselt 49,67 eurot, jäi kostjale reservi 1026,31 eurot (1195,98-120-49,67). Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja on seisukohal, et on tõendatud, et hageja on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lõike 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning lõike 2 kohaselt sisaldama selgelt ja kokkuvõtlikult
Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata või kui lepingus puudub mõni
§-s 404 või 405 sätestatud andmetest, on leping tühine (
Hageja väitel tulenes nõue lepingust nr xxxx. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vahel sõlmitud 06.10.2022 kostja poolt kaup24.ee kaudu ostetud kauba (Samsung Galaxy A13 32GB) eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksuleping, millele on märgitud nr xxxx. Hagiavaldusele lisatud TFBank pakkumisel on märgitud, et kostja viitenumber on xxxx. Leping koos maksegraafiku, TF Bank AB järelmaksu üldtingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehega on kostja poolt 06.10.2022 digitaalallkirjastatud. Hageja ei ole vaatamata kohtu 30.10.2023 määruses esitatud nõudele kohtule selgitanud lepingu numbrite erinevuse põhjusi ega täpsustanud, kust lepingus kohus saab välja lugeda, et tegemist on lepinguga number xxxx. Kohus saaks seega üksnes hüpoteetiliselt eeldada, et kõik erinevad numbri versioonid käivad ühe lepingu kohta. Kuid faktiliste asjaolude selge esiletoomine, eriti kui kohus palub hagejal asjaolusid täpsustada, on menetlusosalise ülesanne. Isegi kui lugeda, et kohtule esitatud digitaalallkirjastatud leping on hagiavalduses märgitud nõude aluseks olev leping, peaks hageja selleks, et ta saaks nõuda krediidilepingu alusel krediidi tagastamist, tõendama, et ta andis krediidi tarbija kasutusse. Kohus juhtis sellele ka hageja tähelepanu menetlusse võtmise määruses. Hageja sellele vaatamata ei esitanud selgeid 4 2-23-126134 ja konkreetseid faktiväiteid selle kohta, et krediit on kostja kasutusse antud. Kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega, oleks saanud kohus lugeda hageja selgitused tõendiks, aga hageja ei ole hagis esitanud selliseid seletusi. Hageja on lihtsalt deklareerinud: „lepingu alusel sai kostja soetada kauba“. Ent ei ole esitanud selgitusi, st konkreetseid faktiväiteid selle kohta, millal ja kuidas laen tegelikult välja maksti või kolmandale isikule üle kanti (ega kes kolmandaks isikuks oli). Selle, kellelt mis kauba kostja soetas, selgitas kohus ise välja hageja poolt esitatud lepingust (hageja seda hagis ise välja toonud ei ole). Asjas ei ole ka muid tõendeid, millest nähtuks krediidi kasutusse andmine (nt tagasimaksete tegemine) või kauba kättesaamine. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja ei ole nõude alusena esile toonud ega tõendanud, et nõude aluseks oleva lepingu kohaselt krediit anti kostja kasutusse. 5. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine
lg 6 kohaselt, krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teostas ta päringu pensioniregistrisse (dtl 69), maksehäireregistritesse (dtl 70-71) ning tugines kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetele. Hageja selgitab, et lähtus kostja maksevõime hindamisel pensioniregistris toodud sissetulekust 1458,36 eurot, olemasolevatest kohustustest 120 eurot ja arvestades, et käesoleva lepinguga lisandub igakuiselt 49,67 eurot, jäi kostjale reservi 1026,31 eurot (1195,98-12049,67). Hageja leiab, et eeltooduga on ta tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta) ning hinnanud kostja krediidivõimelisust vastavalt
KAVS § 49 lg 1 ja
lg 2 sätestavad sõnaselgelt, et krediidiandja peab tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma mh tarbija muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 järgi tuleks arvesse võtta ka laenu eesmärki, leibkonna koosseisu ja ülalpeetavaid. Hageja on esitanud kostja poolt laenu taotlemisel esitatu tõendamiseks pdf formaadis kostjale adresseeritud kirja (dtl 67-68; ei nähtu, kas, mil viisil ja millal see kostjale on saadetud). Kirjast nähtub, et hageja ei selgitanud välja kostja perekonnaseisu, ülalpeetavate arvu, töökohta, ametit, töökoha iseloomu (püsiv, ajutine, täistööaeg), igakuiseid püsikulusid (eluase, toit, kulud ülalpeetavatele, kommunaalid jms). Kohus andis hagejale 30.10.2023 määrusega tähtaja selgitamiseks, kuidas ta eeltoodu valguses on KAVS § 49 lg 1 ja
Kohus selgitas 30.10.2023 määruses, et kui hageja eelmenetluses määratava tähtaja lõpuni kohtu poolt nõutut ei esita, siis loeb kohus, et krediidiandja on rikkunud
Hageja ei ole nimetatud asjaolusid kohtule täiendavalt selgitanud. Kohus jääb 30.10.2023 määruses väljendatud seisukohale, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks järginud vastutustundliku laenamise kohustusi. 5 2-23-126134 6. Põhinõue ja intressinõue Kohus jõudis seisukohale, et nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkus krediidiandja
Riigikohus (RKTKo 24.11.2023, 2-2113098, p 24) on selgitanud: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse
lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Seega on lepingus intressikokkulepe tühine ning intressi saaks nõuda seadusjärgses määras, vastavalt
. Eeldusel, et laen on kasutusse antud ning ei ole tagasi makstud, saaks põhinõue kuuluda rahuldamisele. Sel juhul loetakse intressimääraks
§-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid (nt võla sissenõudmisega seotud kulusid, kahjuhüvitist, tasu nõudekirjade ja meeldetuletuste eest) tarbija ei võlgne. Sel juhul tuleb hagejal esitada muudetud intressinõue. Muudetud intressinõuet ei ole hageja esitanud. Kuid kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et laen oleks kostja kasutusse antud, jätab kohus rahuldamata põhinõude ning sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka intressinõue.
Nagu kohus eespool märkis, ei ole hageja tõendanud, et hageja oleks vastutustundliku laenamise kohustust järginud, seega on lepingus intressikokkulepe tühine ja ka viivist saab nõuda seadusjärgses määras. Kuna hageja ei ole tõendanud, et laen oleks kostja kasutusse antud ja kohus jätab rahuldamata põhinõude, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue. Tulenevalt põhinõude rahuldamata jätmisest ning vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest tuleb jätta rahuldamata ka võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõue. 8. Menetluskulud Kokkuvõttes jäävad rahuldamata kõik hageja nõuded (põhinõue ja kõrvalnõuded). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 6 2-23-126134 Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.