Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud.
Kohus peab vajalikuks siiski selgitada, et perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohtule esitatud tõendi kohaselt õpib hageja xxxx. Kohus märgib, et hageja on hagi 18.12.2023 täienduses viidanud tagasiulatuva viivise arvestusele, samas ei ole hageja viivisenõuet esitanud. Kuivõrd summa ja arvutuskäik selle viite juures viitab tagasiulatuva elatise nõude suurusele, siis eeldab kohus, et tegemist on eksliku viitega viivisele ning mõeldud on tagasiulatuva elatise nõuet.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Juhindudes
lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Hagejat on menetluses esindanud
Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud õigusabikulud 3 h eest tunnitasuga 150 eurot, koos käibemaksuga kokku summas 549 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa käibemaksu tasaarvestada. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 549 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt
Kohus mõistab kostjalt välja viivise taotletud määras. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp, kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.