Obsah (4)

§ 14§ 16§ 33§ 35

Kriminaalasi 1-24-1100 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2024.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-24-1100 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Sek

) tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata. Liikudes mööda E. Vilde teed Ehitajate tee poolt Akadeemia tee suunas, ei olnud Vassili Sarantšuk hoolikas ja eriti tähelepanelik ega kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks – nimelt ei sõitnud tema reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada ülekäigurajale astunud jalakäijat, ega andnud temale teed, vaid sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal tema suhtes paremalt vasakule sõiduteed ületanud jalakäijale Xle (X, xxxxxxxxxxx). Vassili Sarantšuki eespool kirjeldatud ettevaatamatu tegevuse tagajärjel sai X järgmised eluohtlikud tervisekahjustused: aju-kolju kinnine tömp trauma kuklaluu kiirjate parempoolsete joonmurdude, vasakpoolse kõvakelmealuse verevalumiga ulatamisega mõlemale poole koljupõhimikule, difuusse ämblikuvõrkkelmealuse verevalumiga vasaku otsmiku-, oimu-, kiirusagara pinnal, peaaju põrutuskolletega mõlema oimusagara eesmises osas, kõõlustanu verevalumite je verehüüvetega kolju pinnal, nahaaluse verevalumiga paremal pool kukla piirkonnas juustega kaetud peanahal; kehatüve kinnine tömp trauma põrutuskolletega mõlemas kopsus. 04.08.2023 kell 10:57 X suri. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 23E-AOS0080/TLN427 06.10.2023 kohaselt on X surma põhjuseks aju-kolju kinnine tömp trauma hulgaliste kuklaluu joonmurdude, peaajupõrutuse ja ajukelmete-aluste verevalumitega; vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse koos sekundaarsete verevalumitega ajutüves (ajutüve pitsumine) ning kujunes välja peaaju funktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine. Jalakäija X suri, kuna Vassili Sarantšuk rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse sätteid: a)

§ 14

lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b)

§ 16

lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c)

§ 33

lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; d)

§ 35

lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikurit ega jalgratturit; e)

§ 35

lg 4, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Seega pani Vassili Sarantšuk toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustati inimese surm.

1. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga tekitas süüdistatav kannatanutele A ja B varalise ja mittevaralise kahju. Kannatanud B ja A kinnitasid 08.02.2024, et 02.08.2023 liiklusõnnetusega tekitatud materiaalne ja moraalne kahju on neile täies ulatuses hüvitatud ning neil puuduvad kahtlustatava Vassili Sarantšuki vastu materiaalsed nõuded. Kannatanud ei soovi esitada tsiviilhagi. -3-
2. Karistuse liik ja määr: Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör Vassili Sarantšuki süüdi tunnistamist KarS § 423 lg 1 järgi ja karistamist 1 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega. Vastavalt KarS § 73 lg-le 1 ja 3 taotleb prokurör määrata, et Vassili Sarantšukile mõistetud vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, kui Vassili Sarantšuk ei pane temale määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.
3. Kohtuistungil jäi süüdistatav Vassili Sarantšuk sõlmitud kokkuleppe juurde.
4. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on Vassili Sarantšukile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud vastavalt kokkuleppes kokku lepitule. Menetluskulusid on Vassili Sarantšukil võimalik tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuostsuse jõustumisest.
5. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
6. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
7. peatüki
8. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Vassili Sarantšuk süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-