← Eesti

2-23-142468/6

Obsah (18)§ 442§ 633§ 394§ 187§ 407§ 444§ 415§ 150§ 468§ 173§ 174§ 162§ 176§ 175§ 172§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-142468 Tsiviilasi Aktsiaselt

§ 442

lg 6 ja

§ 633lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

  1. 18.10.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 903,39 euro saamiseks. Kohus tegi 20.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.11.2023 aadressil Xxxxxxxxxxx. Võlgnik C.M. esitas 15.11.2023 nõudele vastuväite. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Pärnu Maakohus kohustas hagejat 28.11.2023 määrusega esitama hagi ja tasuma täiendavat riigilõivu. 2 2-23-142468
  3. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 07.12.2023 hagiavalduse C.M. vastu põhivõlgnevuse 588,53 euro, sissenõudekulu 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 275,17 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõue põhineb Elisa Eesti AS ja kostja vahel 05.07.2021 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingul nr 11169987, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Apple iPhone 12 mini 64GB maksumusega 699 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksega summas 29,125 eurot kuus. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud Elisa Eesti AS arveid alates 01.11.2021 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Elisa Eesti AS ees summas 588,53 eurot. Kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud lepingu kohaselt on viivisemääraks 0,065% päevas. Hageja arvestab viivist alates 19.11.2021 kuni 07.12.
  4. Seega nõuab hageja kostjalt viiviseid summas 275,17 eurot. Kuna kostja makseid tähtaegselt ei tasunud, ütles Elisa Eesti AS lepingu üles 30.11.2021 ning loovutas oma nõuded hagejale 31.05.
  6. 07.12.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte e-posti kaudu aadressile xxxxxxxxxxx 27.01.

  1. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 12.02.
  2. Kostja oma 27.01.2024 kirjas väidab, et ei ole kunagi ühtegi iPhone „liisinud“. Kostja väidab, et lepingu sõlmimise ajal oli ta enda teada elektroonilise järelevalve all Xxxxxxxxxxx. Kostja väidab, et ei ole kunagi elanud Tallinnas aadressil Xxxxxxxxxxx. Kostja lubas asjaolusid täpsustada esmaspäeval, s.o 29.01.
  3. Kostja hagile korrektset vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
  4. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3), v.a.

põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist.

  1. Hageja on esitanud nõude kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamise väljamõistmiseks vastavalt lepingu tingimuste punktile 4.2.3 ja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on märkinud hagis, et nõuab sissenõudmiskulusid 35 euro ulatuses, kuna hagis toodud nõude kostja vastu on hagihinnaga 1038,33 eurot. Tulenevalt VÕS § 1132 lg-st 1 võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesoleva 3 2-23-142468 tsiviilasja hagihind, s.o 1038,33 koosneb põhinõudest 588,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 275,17 eurot, sissenõudekulust 35 eurot ja edasiulatuvast viivisest 139,63 eurot. Kohus juhib hageja tähelepanu, et edasiulatuva viivise nõue ei ole sissenõutavaks muutunud ning ei kuulu sissenõudmiskulude hüvitamise arvutamise hulka. Sissenõutavaks muutunud kohustuste suurus on hagi esitamise ajal 898,70 eurot. Seega tuleb sissenõudekulude arvestusel lähtuda VÕS § 1132 lg 2 p-st 2, mis annab hagejale võimaluse nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on toimetanud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja: 07.06.2023, 04.08.2023 ja 03.10.
  2. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o summas 30 eurot.
  3. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral

(1)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 9. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulud 10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

11. Menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 162lg 1).

12. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 h x 100= 350 eurot + 70 eurot käibemaks= 420 eurot). Esindaja tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: 4 2-23-142468 dokumentide komplekteerimine ja analüüs; hagiavalduse koostamine ja esitamine. Menetluskulude nimekirja kohaselt on nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 3,5 tund. Hageja lepinguline esindaja on esitanud menetluskulude nimekirjas kinnituse, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal

§ 176lg 10 alusel õigus arvestada käibemaksutagastusega.

Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 244 euro ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu määr on põhjendatud, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on kokku 2 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Esindamise tunnitasu peab kohus mõistlikuks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 2*100+22%=244 eurot. Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist.

§ 172

lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

§ 484

alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 544 eurot (280+20+244). Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse. 13. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist. 14.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.