← Eesti

2-22-115080/12

Obsah (15)§ 113§ 1132§ 396§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 164§ 4034§ 397§ 5§ 1§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-115080 Tsiviilasi Aktiva Finance Gr

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

  1. Menetluskulud jätta 98,54% ulatuses O.D.i kanda ja 1,46% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda. Tsiviilasi nr 2-22-115080
  2. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 800 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 630 euro, 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 788,32 eurot mõista O.D.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
  3. Väljamõistetud menetluskuludelt on O.D.i kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu
  3. mai
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 28.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult O.D. (kostja) 5711,68 euro saamiseks. Kohus tegi 02.05.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte 2

(7)Tsiviilasi nr 2-22-115080 toimetada. 24.05.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Hageja esitas põhivõlgnevuse 4405,62 euro, intresside 190,34 euro, sissenõudekulude 90,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1121,91 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 01.07.2022 kuni põhinõude summas 4405,62 eurot täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 630,00 eurot ning õigusabikulud 480,00 eurot. Esitatud asjaolude kohaselt Swedbank AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 09.05.2019 laenulepingu nr 19-044452-VL, mille alusel kostja sai laenu summas 2500,00 eurot. 29.11.2019 sõlmis Swedbank AS ja kostja laenulepingu nr 19-120705-VL, mille alusel on kostja saanud laenu summas 4000,00 eurot. 13.01.2020 on kostja sõlminud laenulepingu 19- 120705-VL lisa, mille alusel on muudetud laenu tagastamise kuupäev. Laenulepingule nr 19-044452-VL alusel on kostja laenuandjale tasunud põhiosa katteks kokku 1836,59 euro ja laenulepingu nr 19120705-VL on kostja laenuandjale tasunud põhiosa katteks kokku 257,79 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Swedbank AS 01.03.2021 lepingud üles. Swedbank AS loovutas 12.05.2021 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingus nr 19-044452-VL leppisid pooled intressimääraks 21,00 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.12.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 10.02.2021 summas 27,53 eurot. Laenulepingus nr 19-120705-VL leppisid pooled intressimääraks 18,90 % aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.12.2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 10.02.2021 summas 162,81 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 663,41 eurot lepingu 19-044452VL ülesütlemise järgnevast päevast, s.o. alates 02.03.2021 kuni hagi esitamiseni 30.06.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o. 21,00% kooskõlas laenulepingu tingimustega ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 185,50 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 3742,21 eurot lepingu 19120705-VL ülesütlemise järgnevast päevast, s.o. alates 02.03.2021 kuni hagi esitamiseni 30.06.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o. 18,90% kooskõlas laenulepingu tingimustega ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 936,41 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 4405,62 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras s.o.

8 % aastas alates 01.07.2022 kuni sellekohase tasumiseni. Hageja esitas

§ 1132lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kogusummas 90 eurot.

Juhul kui kostja ei vasta hagile, palub hageja lahendada asi tagaseljaotsusega. 3. Kohtu nõudel hageja 25.05.2023 selgitas, et hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu lõppemist lähtudes

§ 1132lg-s 2 sätestatust ning tõi välja sissenõudmiskulude kujunemise.

Lepingu nr 19-044452-VL esialgne krediidi kulukuse määr on 23,630%, kokku lepitud intressimäär 21,00% aastas ning krediidi kogukulu 3071,34 eurot. Lepingu nr 19-120705-VL esialgne krediidi kulukuse määr on 21,360%, kokku lepitud intressimäär 18,900% aastas ning krediidi kogukulu 5840,50 eurot. Kõik esialgse võlausaldaja sise-eeskirjad ja laenu andmise hindamise kriteeriumid, sh meetodid Finantsinspektsiooni poolt kinnitatud ning amet teostab korrapärast järelevalvet krediidiandjate tegevuse üle. Lepingute nr 19-044452-VL ja 19-120705-VL sõlmimisel on Swedbank AS hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust laenusaaja Swedbankis asuva pangakonto väljavõtte põhjal. Lepingu 19044452-VL väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi kontole sissetulek tööandajalt Xxxxxxxxxxx, keskmine töötasu suurus oli 1 104,69 eurot. Igakuine kohustus Swedbanki ees enne kõnealuse lepingu sõlmimist olid kokku ca 203,33 eurot. Lepingu 19-120705-VL väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi kontole sissetulek tööandajalt Xxxxxxxxxxx, keskmine töötasu suurus oli 1 289,54 eurot. Igakuised kohustused Swedbanki 3

(7)Tsiviilasi nr 2-22-115080 ees enne kõnealuse lepingu sõlmimist olid kokku ca 336,87 eurot. Creditinfo aktiivseid maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Swedbank ütles laenulepingud üles 02.03.2021, kuna laenusaaja ei täitnud enda lepingustest tulenevaid kohustusi kohaselt. Laenuandja andis laenusaajale täiendava kahenädalase tähtaja võlasumma tasumiseks, saates 12.02.2021 lepingute ülesütlemise teatise võlasumma tasumise tähtajaga 01.03.
  1. Lepingute ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks (12.02.2021) oli laenusaaja võlgnevuses kolme järjestikuse põhiosa ning kolme järjestikuse intressimaksega täielikult, s.o 2020.a detsember, 2021.a. jaanuar ja veebruar.
  2. Pärnu Maakohus võttis 13.06.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number xxxxxxxxxxx). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 03.10.
  3. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 19.10.2023 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 03.11.2023 kell 24:
  4. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
  6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
  7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud võlausaldajaga 09.05.2019 sõlmitud laenulepingust nr 19-044452-VL ja 29.11.2019 sõlmitud laenulepingust nr 19-120705-VL tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingud üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue laenulepingust võlaõigusseaduse (

) § 396 mõistes.

§ 396

lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksma sama rahasumma.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Swedbank AS andis laenulepingu nr 19-044452-VL alusel kostjale laenu 2500 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 1836,59 eurot ning ei ole täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust. Swedbank AS andis laenulepingu nr 19-120705-VL alusel kostjale laenu 4000 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 257,79 eurot ning ei ole täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust.

§ 100

sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha 4

(7)Tsiviilasi nr 2-22-115080 maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt

§ 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 4405,62 euro väljamõistmiseks kostjalt. 8.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd võlausaldaja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. 9. Krediidiandja on kohtu hinnangul piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust tema Swedbanki konto alusel krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu väljavõtte laekumiste põhjal, võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu teenindamise piirmäära arvutamisel. Lepingute väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek tööandajalt keskmiselt vastavalt laenulepingu sõlmise hetkel 1104,69 eurot ja 1289,54 eurot ning kostja igakuine kohustus Swedbank AS-i ees enne lepingute sõlmimist olid kokku ca 203,33 eurot ja 336,87 eurot. Samuti tegi krediidiandja päringud maksehäireregistrisse. 10.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Swedbank AS ja kostja on laenulepingu sõlmimisel intressimääras kokku leppinud. Kostja intressivõlgnevused kuni lepingute ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel laenulepingu alusel 190,34 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi 190,34 euro väljamõistmiseks kostjalt. 11.

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

§ 1132

lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas 90 eurot, märkides nõude alusena võlaõigusseaduse (

) § 1132 lg 2. Õiguskirjanduse kohaselt raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema ka tarbijani jõudnud või tarbijale on meeldetuletuskiri edastatud viisil, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud. Kohus selgitab, et

§ 5

(7)Tsiviilasi nr 2-22-115080 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine saab toimuda tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Hagiavalduses puuduvad viited, et menetlusosalised on sissenõudmiskulude osas kokku leppinud. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata. 12.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 101

lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 13. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viiviseid kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab laenulepingu nr 19-044452-VL alusel kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21% aastas ajavahemiku eest 02.03.2021 kuni 30.06.2022 summas 185,50 eurot. Hageja nõuab laenulepingu nr 19-120705-VL alusel kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 18,90% aastas ajavahemiku eest 02.03.2021 kuni 30.06.2022 summas 936,41 eurot. Alates 01.07.2022 hageja nõuab viivist kogu põhivõlgnevuselt 4405,62 eurot viivised

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõuded. 14. Tulenevalt hageja nõudest ja Ts

MS § 367 mõistab kohus viivise alates 15.06.2022 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 720,22 eurot (4405,62€ x 8% / 365kp x 184kp perioodi eest 01.07.2022-31.12.2022 + 4405,62€ x 10,5% / 365kp x 181kp perioodi eest 01.01.2023-30.06.2023 + 4405,62€ x 12% / 365kp x 184kp perioodi eest 01.07.202331.12.2023 + 4405,62€ x 12,5% / 366kp x 31kp perioodi eest 01.01.2024-31.01.2024). 15. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 630,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 6

(7)Tsiviilasi nr 2-22-115080
  1. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 460 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas 480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.
  2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 98,54% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 788,32 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
  3. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.