lg 2 p 4,8 järgi Prokurör Innokenti Menšikov Tõlk Aili Hirt Süüdistatav B.A isikukood: XXX, Kaitsja Vladimir Rogulski Kriminaalasja arutamise aeg ja koht 24.10.2005, 14.09.2006, 22.01.2007, 24.09.2007 avalikud istungid Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides RESOLUTSIOON Tunnistada B.A süüdi
lg 2 p 8,9 järgi ning karistada teda vangistusega 7 (seitse) aastat.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistus Narva Linnakohtu 11.11.2003.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta) ja Narva Linnakohtu 16.06.2003.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 aastat 1 päev) võrra ning määrata B.A-le 8 (kaheksa) aastat 4 kuud 1 päev vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kalev võhma poolt eelvangistuses viibitud aega alates 15.03.2005 kuni 02.07.2006.a ning alates 03.04.2007 kuni 14.01.2008, s.o. 2 aastat 1 kuu , ning ärakandmisele kuulub 6 (kuus) aastat 3 kuud 1 päev vangistust. B.A karistusaega arvestada alates 15.01.2008.a. B.A-le valitud tõkend – vahi all pidamine – jääta muutmata. Rahuldada Valentina Jakovleva hagi ning mõista B.A-lt välja Valentina Jakovleva (sündinud 14.07.1937.a, elukoht: Narva-Jõesuu, Vabaduse tn 42-5) kasuks 3377 (kolm tuhat kolmsada seitsekümmend seitse) krooni. Välja mõista B.A-lt riigituludesse kohtukulud: 2548 (kaks tuhat viissada nelikümmend kaheksa) krooni 80 senti kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest, 109 (ükssada üheksa) krooni kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate valmistamise eest, 15281 (viisteist tuhat kakssada kaheksakümmend üks) krooni 25 senti ekspertiiside tegemise eest, 4474 (neli tuhat nelisada seitsekümmend neli) krooni kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtulikul uurimisel õigusabi osutamise eest, samuti sundtaha summas 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Asitõendid – jope, kaks nuga, SIm kaart, kaks süstanõela, 4 tikku, 3 suitsukonni, proovid - hävitada. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Kohtukulud ja sundraha võib vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, märkides tasumise dokumendile, et tegemist on kas kohtukulude või sundraha tasumisega, samuti kriminaalasja numbri ja kes või kelle eest on kohtukulud või sundraha tasunud. Riigi nõuete tasumise maksekviitungid tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole riigi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades kohtule kirjalikult kaebuse esitamise kavatsusest 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus tuvastas B.A on antud kohtu alla süüdistusega, et tema 13.03.2005.aastal kella 02.00 paiku lüües akent korteris aadressil: XXX, XXX, kus elab V.J., tungis korterisse ning ajavahemikul kelle 02.00 kuni kella 07.00-ni võõra vallasasja omistamise eesmärgil ähvardas V.J. noaga, nõudis raha, tekitas kannatanule noahaavad rinna piirkonnas ja varastas korterist V.J. kuuluvad asjad: • mobiiltelefon NOKIA maksumusega 600 krooni, • laadija maksumusega 85 krooni, • lõhnavesi maksumusega 50 krooni, • suhkur maksumusega 7 krooni, • kanakoivad maksumusega 25 krooni, • teeserviis maksumusega vähemalt 102 krooni, • raadio maksumusega 100 krooni, • 2 pudelit odekolonni maksumusega 20 krooni, • kell maksumusega 75 krooni, • hakkmasin maksumusega 200 krooni, • kaanesulgur maksumusega 90 krooni, • kaks haamrit, millel ei ole materiaalset väärtust, • seep maksumusega 5 krooni, • kaks pesupulbri pakendit maksumusega 30 krooni, • kaks kotti maksumusega 50 krooni üks, kokku 100 krooni, • 3 kalakonservi karpi maksumusega 30 krooni, • 5 karpi sprotte maksumusega 25 krooni, • 3 karpi hautatud liha maksumusega 30 krooni, • 2 karpi kondenspiima maksumusega 30 krooni, • 1 hapukoore pakk maksumusega 15 krooni, • 20 pakki Prima sigarette maksumusega 4 krooni pakk, summas 80 krooni, • kaks veekeetjat maksumusega vähemalt 46 krooni iga, summas 92 krooni, • 15 šokolaadi pliiti maksumusega 70 krooni, • 1,5 kilo kompvekki maksumusega 100 krooni, • kaks viili maksumusega 50 krooni, • kaks karpi lahustuvat kohvi maksumusega 50 krooni, • 10 tikutoosi maksumusega 5 krooni, • tossud maksumusega 240 krooni, • raha summas 2040 krooni, kokku varastas vara summas 4346 krooni. Seega pani B.A toime võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omistamise eesmärgil, kaustades vägivalda, kasutades relvana nuga, sissetungimisega, s.o.
Kohtuistungil B.A ei tunnistanud oma süüd süüdistuses
12.03.2005.a jõi liiter viina ja kaks pudelit õlut Narva-Jõesuu linnas, siis tuli teadvusele pingil Tallinna kesklinnas. Kannatab mälulünka. Kannatanu V. J. ütles kohtule, et 13.03.2005 kella 02.00 paiku B.A koputas akent ähvardades, et ta lööb kõik aknad puruks, tungis tema korterisse aadressil: XXX, XXX ning ajavahemikul kella 02.00 kuni kella 07.00ni ähvardas teda noaga, haarast kõrist kinni, nudis raha, tekitas talle noahaavasid rinna piirkonnas ning varastas korterist raha, asju. Süüdistatav tegi suitsu tema korteris, tema ise ei suitseta ega oli kunagi suitsetanud. Kannatanu poolt on esitatud hagi summas 3377 krooni. Kohtuistungil kuulati üle: - tunnistaja K. G., süüdistatava õde, kes nägi kuidas 12.03.2005.a B.A jõi viina ja õlut, siis võttis tabletti, mida määras talle psühhiaater ja siis ostis kanget õlut – 2 liitrit. Öösel läks kodust ära ja tuli tagasi järgmise päeva õhtul, olles must, ütles et oli Tallinnas. Tõi endaga kaasa telefoni koos akulaadijaga, tal oli haavatud käsi, haav oli noahaava moodi. Korteris ülesotsimise käigus leiti võõras nuga. Vennal on tihti toimunud mälulüngad isegi vähest alkoholidoosist. Sellises seisundis ta hakkas kaklema, haaras noast kinni, järgmisel päeval ei mäletanud seda, mis toimus. Märgati, et vend oli ebaadekvaatne pärast alkoholi tarbimist; - tunnistaja V. S. ütles kohtule, et elab XXX, XXX teisel korrusel, samas majas esimesel korrusel elab kannatanu V. J.. Ta kinnitas, et 13.03.2005 kella 02.00 paiku öösel keegi koputas tema ust, ta tegi ukse lahti ja nägi 15-20aastast noormeest, pikkusega umbes 170 cm, seljas oli hele jope. Noormees palus telefoni, et helistada, selgitas , et naabrinna suri. - tunnistaja S. R. ütles kohtule, et sai teada toimunud kuriteost kannatanu sõnade järgi, nimel purustatud klaasist ja korterist, torkehaavadest, 13.03.2005 nägi, et kannatanu oli ärritunud ja nutmas; - tunnistaja M. V. nägi kannatanut 13.03.2005 hommikul kella 07.00 paiku koos noormehega, kes läksid kuuri juurde, tulid kuurist välja, tulid tagasi korterisse, siis läksid autobussi peatuse “Turg“ suunas. Noormehel oli suur kott. Kohtuistungil loeti avatuks järgmised asja materjalid: - tunnistaja S. A. ütlused (tl 131-133), kes 13.03.2005.a hommikul nägi J. torkehaavasid kehal ja kuulis temalt sellest, et tundmatu noormees kella 02.00 paiku öösel purustas aknaklaasi, tungis korterisse ja piinas teda kuni kella 07.00 hommikul: torkas noaga, võttis ravimeid, raha, lõikas kasukalt kõik nööbid ära, pani viima teda autobussi peatuseni; - ekspertiiside aktid (tl 93-94, 167-168, 173-174, 178-180): - kohtuarstlik ekspertiis nr 69, et kannatanul on rindkere torkehaav, - kohtuarstlik ekspertiis nr 44, et B.A on naha põletusjärgsed armid, mis on paigaldatud paremal käel ja rinna paremal poolel, - DNA ekspertiis, et suitsukonidelt ja tikkudelt määratletud DNA profiil langeb kokku B.A DNA profiiliga, - kohtupsühhiaatriline ekspertiis selle kohta, et B.A on süüdiv, - sündmuskoha ülevaatuse protokoll, mille kohaselt kannatanu korteris on purustatud aknaklaas, akna all lumel on tumepruunid plekid, kaks süstinõela, kolm koni, neli põlenud tikku, orgklaasist pidemega nuga (tl 6-30), - äratundmise protokollid, mille kohaselt kannatanu V.J. tunneb B.A pildilt ära inimese, kes tungis tema korterisse, tekitas talle noahaavad ja varastas vara, samuti tunneb ära oma mobiiltelefoni, selle akulaadija, nuga, mis olid ära võetud B.A-lt (tl 42-44, 71-75, 78-81), B.A kinnipidamise protokoll, millega tõendatakse, et B.A-lt on äravõetud mobiiltelefon NOKIA (tl 144-145), Asitõendite ülevaatuse protokollid: kaks nuga, hele-hall jope vahetükkidega, mobiiltelefon ja akulaadija (tl 62-68), - läbiotsimise protokoll, mille kohaselt B.A elukohal on leitud nuga ja akulaadija, mida hiljem ära tundis Jakovleva (tl 184-185), - tõend varastatud kaubale analoogse kauba hindade kohta (tl 90). Kuulates ära süüdistatav, kannatanu, tunnistajad, uurides asja materjalid leiab kohus, et B.A süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Tema süü on tõendatud kõikidega kohtulikus uurimises uuritud tõenditega nende kogumis. Kohtul ei ole alust mitte usaldada kannatanu ja tunnistajate ütlusi, nende ütlused on loogilised, järjekindlad ja ei ole vasturääkivad. J. ütles kohtus, et B.A on nimelt see isik, kes tungis tema korterisse, tekitas noahaavad ja varastas vara, tundis tema ära näojoonte järgi. Uurimisel kohe pärast toimunut kuritegu ta kindlalt tundis B.A ära tema pildi järgi tema soojengu ja näotüübi järgi, et see on isik, kes sooritas kuriteo tema suhtes. Tunnistajad R., V. ja A. kinnitasid kannatanu Jakovleva ütlusi, avaldades, et kuriteo üksikasjadest neil on teada tema sõnade järgi. A. nägi torkehaavad kannatanu kehal. V. kinnitas kannatanu ütlusi selles osas, et ta läks kuuride suunas noormehe saatmisel, siis autobussi peatuse „Turg“ suunas, märkis noormehel suure koti. Tunnistaja V. S., J. naaber, kirjeldas noormeest, kes tuli temale 13.03.2005.a öösel kella 02.00 paiku. Kannatanu ütlused kinnitatakse asja materjalidega, nimelt, et kannatanul jäi noalõike haav kehal (tl 167-168), sündmuskoha ülevaatuse protokolliga kinnitatakse, et kannatanu korteris on purustatud klaas, akna all lumel on klaasikillud, tumepunased plekid, kaks süstinõela, kolm koni, neli põlenud tikku, orgklaasist pidemega nuga. DNA ekspertiis näitas, et konidelt ja tikkudelt määratletud DNA profiil langeb kokku B.A DNA profiiliga. Kannatanu seletas kohtule, et kurjategija tegi suitsu tema korteris, varem see inimene temal külas ei olnud. Ise ta ei suitseta ja pole kunagi suitsenud. Järelikult, J. kallale tunginud noormees oli B.A. Lisaks sellele B.A-lt oli kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefon, mida kannatanu tundis ära temale kuuluva ja temalt varastatuna 13.03.2005.a, tunneb selle ära vormi, suuruse ja telefonikoti värvi järgi (tl 71-72). B.A elukohast, tema õe korterist, leiti nuga ja akulaadija, mida järgnevalt tundis ära J.(tl 184-185). B.A õde ütles, et läbiotsimisel korterist leiti nuga, mis ei kuulu temale ja tal ei ole teada kust see ilmus korterisse. B.A õde samuti selgitas, et vennal on tihti toimunud mälulüngad isegi väiksest alkoholi doosist. Sellises seisundis ta oli agressiivne, hakkas kaklema, haaras noast kinni, järgmisel päeval ta ei mäletanud toimunut. Vastavalt ekspertiisile nr 44, mis ütleb, et B.A on põletusjärgsed armid paremal käel, siis kannatanu nägi seda põletust paremal käel, kui B.A pani noa kõri vastu. Kohtuliku uurimise käigus väitis B.A,a et ta ei pannud kuritegu toime, kuna sõitis Tallinnasse. Kuid see väite ei saa ole B.A alibiks, kuna ta lahkus kannatanult 13.03.2005.a kell 07.00 hommikul ja tal oli piisavalt aega sõita Tallinnasse, sest tee võtab alles 3 tundi. Õe K. G. sõnade järgi Kalev tuli tagasi koju 13.03.2005.a õhtul. B.A ise ei mäleta kuidas ta sattus Tallinnasse, mida ja kuidas ta tegi enne seda. Kohus ei usalda süüdistatava ütlusi, kuna need on paljasõnalised, vasturääkivad ja ei ühti asja materjalidega. B.A süü röövelliku kallaletungimise noa kasutades süüdistuses kinnitatakse järgmiste asja materjalidega: läbiotsimise protokolliga, mille kohaselt B.A elukohalt on leitid nuda, mida hiljem tundis ära J.; äratundmiseks esitamise protokollidega, mille kohaselt kannatanu V. J. tunneb B.A ära pildi järgi isikuna, kes tungis tema korterisse, tekitas noavigastused; kohtuarstliku ekspertiisiga ne 69, et kannatanul tõepoolest oli rindkere torkehaav. Läbi viidid tõendite analüüs laseb järeldada, et 13.03.2005.aastal B.A pani toime korterisse tungimise ja röövelliku kallaletungi kasutades noa, mida vastavalt seadusele kohus vaatab relvaks kasutatud esemena. B.A kasutas nuga vara üleminekuks kannatanu J. valdusest B.A ebaseaduslikusse valdusesse. Asjade omistamist kinnitavad nii kannatanu kui ka tunnistaja V., kes nägi noormeest suure kotiga. Lisaks sellele süüdistatava õde ütles, et B.A tuli tagasi koju 13.03.2005.a võõraste asjadega kaasas: telefoniga ja selle akulaadijaga, natuke hiljem leidis ta võõra noa. B.A isikut iseloomustatavatest asja materjalidest on näha, et ta on varem mitmel korral kohtulikult karistatud, ei töötanud ega õppinud, tarvitas narkotikume, kannab alkoholi sõltuvusest. B.A-le karistuse määramisel arvestab kohus tema süü astet, tahtlikkuse otsest liiki, esimese raskusastme kuriteo toimepanemist katseaja jooksul, seetõttu õigusrahu kaitsevahendina määrab temale karistust reaalse vangistusena. B.A süü kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Asjaoluks, mis raskendab süüdistatava B.A vastutust on eaka inimese suhtes kuriteo toimepanemine. Alates 3.juulist 2006.a kuni 2.aprillini 2007.a kandis kalev B.A reaalset karistust kohtu 03.07.2006.a otsuse järgi, seetõttu eelvangistuse aja arvestamisel arvab kohus maha eelmainitud kohtuotsuse järgi ärakantud aja. Kannatanu valentina Jakovleva hagi kuulub rahuldamisele, kuna see on põhjendatud. Kohus teeb kohtuotsuse eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 309-315. Galina Jasnjuk Kohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest
ja
järgi.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.