KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuaril 2022, Tartu kohtumaja kohtuistung 04.01.2022 Kriminaalasja number 1-21-5105 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Kärt Käära

) § 74 lg-st 4, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §dest 427 ja 432, kohus määras:

1. Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne G.K karistuse täitmisele pööramiseks.
2. Pöörata täitmisele G.K-le Tartu Maakohtu 12.08.
3. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
4. G.K karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Käesolev määrus edastada G.K-le ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus viieteistkümne

§ 424

lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust (arvestades eelvangistuses viibitud aega)

§ 74

sätete alusel osaliselt tingimisi, s.o koheselt kuulus ära kandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud karistus, s.o 9 kuud 28 päeva vangistust jäeti 2 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Kriminaalhoolduse ajal on G.K kohustatud järgima

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning

§ 75

lg 2 p 2alusel mitte tarvitama alkoholi,

§ 75

lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis ning

§ 75

lg 4 alusel registreerima end 1 kuu jooksul alates koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmiselt vabanemisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest ning käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmist otsuse jõustumisest.

§ 75

lg 1 käitumiskontrolli nõuete täitmine peatus ajaks, mil G.K kandis vanglas koheselt ärakandmisele kuuluvat karistust. Katseaja kestus on 12.08.2021 – 12.08.

1. Kohtuotsus jõustus 28.08.
2. 15.12.2021 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks, sest G.K rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kohtuistungil kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde. G.K uue kuriteo risk seisneb alkoholi tarvitamises. G.K ei ole aga siiani näidanud välja motivatsiooni, et ta sooviks sellega tegeleda. Ta on oodanud viimase minutini, et pöörduda „Kainem ja tervem Eesti“ programmi ning registreerimistel käimine on ka selline, nagu G.K ise soovib. Ta ei pea kokkulepetest kinni ja kriminaalhooldust on seetõttu väga keeruline teostada. G.K selgitas kohtuistungil, et on ennast
3. a detsembri lõpus registreerinud „Kainem ja tervem Eesti“ programmi ning 13.01.2022 on esimene kohtumine. Samuti selgitas G.K, et kuna teda määrati juba kohtusse, siis mida ta enam nõudeid järgib. Ta ei pidanud oluliseks minna registreerimisele 30.11.2021, kuna erakorraline ettekanne oli juba esitatud. Kuigi isik teab, et tal on alkoholi tarvitamise keeld, siis ta enda sõnul murdus. Hooldusaluse sõnul peab ta edaspidi jätkama hooldust ning see pill tuleb alla neelata. Süüdimõistetu hinnangul ta ei pöördunud liiga hilja „Kainem ja tervem Eesti“ programmi, sest tal oli aega peale vabanemist kuu aega ennast kirja panna. Kohtu seisukoht

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Erakorraline ettekanne on esitatud kohtule, kuna G.K rikkus 27.09.2021 ja 02.12.2021 alkoholi tarvitamise keeldu ning 29.11.2021, 30.11.2021, 02.12.2021 ja 07.12.2021 registreerimiskohustust. 09.12.2021 kirjalikes seletustes G.K tunnistab nii alkoholi tarvitamisi kui ka registreerimistele mitteilmumisi. Hooldusaluse seletustest nähtub kohtule selgelt ka teatud hoolimatus ja ükskõiksus kriminaalhooldusega kaasnenud nõuete ja kohustuste täitmise osas (nt „see on ju loogiline“ ja „ei leidnud aega“). Alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi kinnitavad ka 27.09.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tuvastati joove 0,62 mg/l) ja 02.12.2021 2 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tuvastati joove 0,597 mg/l, määrdunud välimus, näos sinikad, alkoholilõhn, silmade punetus, väga aeglane reaktsioon, arusaamatu kõne, ei taju aega ega kohta, tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud, värisemine – isik ei olnud tugeva joobe tõttu ka võimeline seletust kirjutama). Ettekande kohaselt on G.K ka varasemalt kahel korral rikkunud nii alkoholi tarvitamise keeldu kui ka registreerimiskohustust, mille eest on ametnik teinud kirjaliku hoiatuse. Süüdimõistetuga on vesteldud ka ravi võimalustest, kuid vestlustel on isik väljendanud, et ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamise probleemiga tegelema. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. G.K-ga on korduvalt vesteldud kriminaalhoolduse nõuete täitmise vajalikkusest. Kriminaalhooldus on kestnud lühikest aega ning selle aja jooksul on hooldusalune korduvalt pannud toime rikkumisi ning näidanud välja ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Seega jääb püsima risk, et seoses alkoholi kuritarvitamisega võib isik panna toime uusi õigusrikkumisi. Nähtuvalt erakorralisest ettekandest on G.K korduvalt (vähemalt 4 korral) rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning ka korduvalt registreerimiskohustust. Ta on toonud vabanduseks eelkõige soovi alkoholi tarvitada, sh murdumise ning isikliku elukorraldusega seonduva. Seega on G.K juba kriminaalhoolduse esimeste kuude jooksul pannud toime mitmeid tõsiseid rikkumisi. G.K ei ole rikkumiste osas esitanud mõjuvaid põhjuseid, seega on tegemist kriminaalhooldusnõuete rikkumistega. Kriminaalhoolduse ajal tuleb käia registreerimistel kohal ja hoiduda alkoholi tarvitamisest. Vastasel juhul, neid täitmata jättes, ei ole karistuse kandmine vabaduses võimalik. Kui isik ei suuda alluda käitumiskontrolli nõuetele ja määratud lisakohustustele, tuleb tal asuda karistust kandma vangistuses. Kohus peab nõustuma kriminaalhooldusametnikuga selles, et on alust arvata, et kriminaalhooldus ei ole G.K suhtes tulemuslik ei käesoleval hetkel ega ka edaspidiselt ning ta suhtub sellesse täiesti ükskõikselt. Ka kohtuistungil ei jäänud kohtule muljet, et G.K sooviks tõsiselt enda sõltuvuskäitumist muuta ning lõpetada uute rikkumiste toimepanemine kriminaalhoolduse perioodil. Ainuüksi pöördumine programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ei tähenda, et süüdimõistetu oleks valmis enda alkoholiprobleemiga tegelema – varasemalt ei ole ta seda vajalikuks pidanud ja ei ole ka üles näidanud motivatsiooni ning registreerimine programmi toimus tegelikult viimasel hetkel ilmselt karistuse täitmisele pööramise hirmus. Kuna rikkumised on olnud korduvad ning hooldusalune ei ole ka motiveeritud enda sõltuvusprobleemiga tegelema, siis ei ole kohtul usku sellesse, et G.K oma käitumismustreid oleks motiveeritud muutma. Kohus leiab, et G.K korduvad käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete rikkumised lühikese ajaperioodi jooksul on sedavõrd rasked ning tema suhtumine kriminaalhooldusesse nii ükskõikne, et ainuvõimalikuks meetmeks on karistuse täitmisele pööramine. Seetõttu ja eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ning pöörab täitmisele G.K-le Tartu Maakohtu 12.08.2021 otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse, s.o 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 3