Obsah (8)

§ 110§ 249§ 2§ 251§ 109§ 108§ 118§ 175

3-24-769 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-769 Määruse kuupäev ja koht 27.03.2024, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D. K esialgse õiguskaitse taotlus Resolutsioon 1. Rahuldada me

) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 5 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv 20 eurot. Kohus tutvus arvestataval perioodil 13.11.2023-12.03.2024 taotleja kontoseisuga ja arvestades taotleja kontole tulnud laekumisi ja kohustuslikke mahaarvamisi, tegi kindlaks, et taotleja ei ole võimeline tasuma vastavalt RLS § 60 lg-le 6 esialgse õiguskaitse esitamise eest riigilõivu summas 20 eurot. Sellest tulenevalt ja juhindudes

§ 110

lg 1 p-st 1 ja § 111 lg-st 1, rahuldab kohus taotleja menetlusabi taotluse ja vabastab ta riigilõivu tasumise kohustusest. II 6. Kohus on tutvunud haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatud vaid osaliselt. 6.1.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et esialgset õiguskaitset ei saa paluda haldusakti või toimingu suhtes, mis ei ole põhivaidluse esemeks. Esialgne õiguskaitse ei saa kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus.1 1 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 688. 2 3-24-769 6.2.

§ 2

lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Taotluse kohaselt soovib selle esitaja, et ta saaks jätkata keevitaja õpinguid ja lõppeks esemete ja riiete kasutamise keeld. Tartu Vangla selgitusel kohaldati 29.02.2024 käskkirja nr 2-24/1-2/86 alusel alates 29.02.2024 taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning paigutati ta eraldatud lukustatud kambrisse, piirati vangla sisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ja keelati kehakultuuriga tegelemine asjaolude äralangemiseni. Samas, Tartu Vangla 1.03.2024 käskkirjaga nr 2-24/1-2/89 kohaldati taotleja suhtes veel täiendavaid julgeolekuabinõusid ja keelati tal isiklike riiete kandmine ja esemete kasutamine. Tartu Vangla 15.03.2024 protokolliga vormistatud otsusega otsustas vangla alates 15.03.2024 jätkata 29.02.2024 käskkirjaga nr 2-24/1-2/86 ja 1.03.2024 käskkirjaga nr 2-24/1-2/89 kasutusele võetud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Võttes arvesse, et 29.02.2024 käskkiri nr 2-24/1-2/86 puudutab taotleja vanglasisese liikumisvabaduse piiramist on kohtu arvates võimalik aru saada, et esialgse õiguskaitse taotluses soovitud abinõu jätkata keevitaja õpinguid ja lõpetada esemete kasutamise ja riiete kandmise keeld puudutab 29.02.2024 käskkirja nr 2-24/1-2/86 ja 1.03.2024 käskkirja nr 224/1-2/89 kehtivust. Kohus märgib, et kohtupraktikas on leitud, et VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kui langevad ära nende kohaldamise tinginud sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud asjaolud. Asjaolude äralangemisel peab vangla viivitamata omal algatusel haldusmenetluse uuendama ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtetuks tunnistama (HMS § 44 lg 1 p 1, § 65 lg 3 ja § 68 lg 1). Kui vangla seda ei tee, on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla poole menetluse uuendamise ja käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlusega. Kui kinnipeetava taotlust ega vaiet ei rahuldata, saab kinnipeetav pöörduda halduskohtusse. Vaide- või kohtumenetluse ajal saab kinnipeetav halduskohtult taotleda esialgset õiguskaitset. 2 Seega tõlgendab kohus esialgse õiguskaitse taotlust esitatuks Tartu Vangla 29.02.2024 käskkirja nr 2-24/1-2/86 ja 1.03.2024 käskkirja nr 2-24/1-2/89 kehtivuse peatamiseks vaidemenetluse ajaks (

§ 251lg 1).

Sellel põhusel ei nõustu kohus vangla seisukohaga, et taotleja soovitud abinõuks on vangla kohustamine lõpetada esemete ja riiete kasutamise keeld. 6.

1. D. K esitas 13.03.2024 Tartu Vanglale vaide, milles teatas, et 1.03.2024 käskkirjaga nr 224/1-2/89 kohaldatud meetmed rikkuvad tema õigusi ja palus käskkirja tühistamist. Seega vaidlustas taotleja vaidemenetluse korras ainult Tartu Vangla 1.03.2024 käskkirjaga nr 2-24/1-2/89 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Samas, Tartu Vangla 29.02.2024 käskkiri nr 2-24/1-2/86 ei ole praeguse aja seisuga vaidemenetluse ese. 6.
2. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, mis on suunatud Tartu Vangla 29.02.2024 käskkirja nr 2-24/1-2/86 kehtivuse peatamisele, lubatav (keevitaja erialal õpingute jätkamise nõude osas). Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kui taotletud abinõud jäävad väljapoole vaidluse eset.3 2 3 RKHKo 3-3-1-10-17, p
3. RKHKm 3-20-1245, p
4. 3 3-24-769 6.
5. Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla 29.02.2024 käskkirja nr 2-24/1-2/86 kehtivuse peatamise nõude osas läbi vaatamata. III
6. Järgmisena hindab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatavust.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega, eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmisi eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata. 7.

1. Vajadus Esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamiseks on vaja kindlaks teha, kas taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Taotleja väits, et isiklike riiete kandmise keelu tõttu on tal külm. Rohkem põhjendusi kahjulike tagajärgede osas ei ole taotleja Tartu Vangla 1.03.2024 käskkirja nr 2-24/1-2/89 kehtivusega seonduvalt välja toonud. Tartu Vangla arvas, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna külmatunne on subjektiivset laadi. Kambrite temperatuur ületab 18 kraadi. Kambris on taotlejal endiselt võimalik kasutada tekki ja lina. Värskes õhus viibimiseks võimaldatakse kasutada vangla vormi ja jopet. Kohus nõustub vanglaga, et külmatunne on subjektiivne, ehk keegi võiks näiteks külma tunda 20 soojakraadi juures, teine ei tunne külmatunnet 18-kraadises ruumis viibides. Seega, kohtu arvates ei ole välistatud, et soojade riiete puudumisel ei pruugi neid asendada tekk ja lina, kui kinnipeetav näiteks ei lama kogu aeg voodis. Taotleja kohta ei ole võimalik nii öelda. Kuna tegemist on kiireloomulise asjaga ja kohtul puudub võimalus koguda täiendavaid tõendeid, ei saa kohus menetlusosaliste väiteid analüüsides praeguse aja seisuga esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust taotlejal välistada ehk see, et kambris olles võis taotlejal olla ebamugavalt külm ja selline olukord ei pruugi täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamisega piirduda vaid külmatundega. Välistatud ei ole, et külmatunne võiks provotseerida külmetushaigusi või anna tõuget muudele, sh uutele haigustele. 7.
2. Perspektiiv Kohus ei jaata vaide perspektiivi. 1.03.2024 käskkirjas nr 2-24/1-2/89 ja 15.03.2024 protokollis on usutavalt põhjendatud, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja kohaldamisega jätkamine alates 15.03.2024 on vajalik. Kohus nõustub vangla põhjendustega ja leiab, et faktidest asjaoludest tulenevalt esines VangS § 69 lg-s 1 õiguslik alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Taotleja ei ole vangla põhjendusi usutavalt kahtluse alla seadnud. Seega on taotleja vaide perspektiiv olematu. Muid asjaolusid, mis viitaksid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigusvastasusele, kohus ei tuvastanud. 7.
3. Huvid 4 3-24-769 Kohus on seisukohal, et avalikes huvides on see, et suitsiidi kalduvusega kinnipeetav oleks terve ja elus vangistuse kandmise ajal. Võimalik külmetus või külmatunne, millega võivad kaasneda külmetushaigused, ei oma kohtu hinnangul sellist kaalu, kui taotlejal järjekordse suitsiidikatse ärahoidmine ja tema elu säilitamine, aga samuti teiste isikute julgeoleku tagamine. Seega, esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaalub lõppkokkuvõttes selle kohaldamise üles. 7.
4. Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla 1.03.2024 käskkirja nr 2-24/1-2/89 kehtivuse peatamise nõude osas rahuldamata. IV 9.

§ 109

lg 2 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tegemist on menetlust lõpetava kohtulahendiga. Taotleja on esitanud kohtle ainult esialgse õiguskaitse taotluse, mis jäi tervikuna rahuldamata.

§ 108lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selline säte kohaldatav ka mõnedele määrustele, millega kohus lõpetab haldusasja menetluse.

§ 118

lg-st 3 tuleneb, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eelnevat arvestades jätab kohus menetluskulud riigi kanda. 10. Vastavalt

§ 175

lg-le 3 ja § 178 lg-le 3 asendab kohus avaldatavas kohtumääruses taotleja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 5