Obsah (7)

§ 121§ 44§ 2§ 251§ 249§ 55§ 175

3-24-782 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-782 Määruse kuupäev ja koht 28.03.2024, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D. K kaebus Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks maksta sotsi

) § 120 lg 1 p-le 8 kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtupraktikas on leitud, et

§ 121

lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta.1 5. Esmalt selgitab kohus, et kaebuse eesmärgiks on kohtu poolt Sotsiaalkindlustusametile kohustava ettekirjutuse tegemine maksta talle nelja aasta jooksul saamata jäänud sotsiaal- ja töövõimetoetused summas 16 800 eurot (

§ 2lg 4).

Ühtlasi on võimalik aru saada, et kaebaja soovib nende toetuste saamist koheselt esialgse õiguskaitse kohaldamise raames (

§ 251lg 1 p 3).

1. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, kuna ei Sotsiaalkindlustusamet ega Eesti Töötukassa ei ole riivanud kaebaja subjektiivseid õigusi. PISTS § 20 lg 21 sätestab, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks, välja arvatud kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit. PISTS § 7 lg 1 sätestab, et puuetega inimeste sotsiaaltoetused määrab ja nende suuruse otsustab Sotsiaalkindlustusamet. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise korra ning tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri poolt 12.09.2008 vastu võetud määruse nr 49 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise kord ja tähtajad ning selliste harvikhaiguste loetelu, mille puhul makstakse puudega lapse toetust“ § 2 lg 1 sätestab, et sotsiaaltoetuste taotlemiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja Sotsiaalkindlustusametile taotluse koos vajalike põhi- ja täiendavate dokumentidega. Töövõimetoetuse seaduse § 12 lg 6 sätestab, et töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.
2. Eelnevast nähtub, et sotsiaaltoetus määratakse ja makstakse isiku taotluse alusel, kuid selle maksmine peatatakse vanglas või arestimajas kinnipidamise ajaks. Samas ei ole isikul õigust töövõimetoetusele, kui ta kannab karistust vanglas või viibib vahi all. Haldusasja materjalide kohaselt tuvastas Sotsiaalkindlustusamet kaebajal
3. ja
4. aastal keskmise puude ning
5. aastal puude raskusastet ei tuvastatud. Lisaks tegi kohus kohtute infosüsteemis olemasolevatele andmetele tuginedes kindlaks, et kaebaja viibib vanglas alates 16.03.
6. Sotsiaalkindlustusamet selgitas seisukohas esialgse õiguskaitse taotlusele, et kaebaja ei ole esitanud taotlust sotsiaaltoetuse saamiseks seoses
7. ja
8. aastal tal tuvastatud keskmise puudega. Kohus märgib, et isegi siis kui kaebaja oleks seda teinud, puudus tal niikuinii sotsiaaltoetuse saamise õigus, kuna ta viibis vanglas. 1 RKHKm 3-3-1-26-14, p 9 ja 3-3-1-29-13, p
9. 2 3-24-782
10. Võttes arvesse eelpoolnimetatut ei näe kohus, et Sotsiaalkindlustusamet (või Eesti Töötukassa) oleksid riivanud kaebaja subjektiivseid õigusi seoses sotsiaal- ja töövõimetoetuste maksmata jätmisega.
11. Lähtudes eeltoodust tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

10.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohus tagastas kaebuse. Erandlikke asjaolusid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole. Seega pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, saab selle jätta

§ 55

lg 2 alusel läbi vaatamata.2 Sellest tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata

§ 55lg 2 alusel.

11. Vastavalt

§ 175

lg-le 3 ja § 178 lg-le 3 asendab kohus avaldatavas kohtumääruses taotleja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 2 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne 2013, lk 686. 3