3-24-633/7

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

1. märts 2024, Tartu 3-24-633 Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kinnipeetavate avaliku e-toimiku kasutamise piirangutega Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. märtsi
3. a määruse peale ja riigi õigusabi saamise taotlus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta rahuldamata Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks.
5. Tagastada Jaak Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. märtsi
7. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 2 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. RINGKONNAKOHTU SELGITUSED JA SEISUKOHT ESITATUD TAOTLUSE OSAS
8. Jaak Reinomägi esitas
9. märtsil 2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
10. märtsi
11. a määruse peale. Määruskaebus sisaldab riigi õigusabi saamise taotlust. Samal kuupäeval esitas J. Reinomägi riigi õigusabi saamise taotluse ka Tartu Halduskohtule. J. Reinomägi palub määruskaebuses sisalduva taotluse kohaselt tagada talle õigusabi, kui kohus endiselt leiab, et kaebus tagastati õigesti, ning et kaebaja saaks enda põhiõigusi kõrgemalseisvas kohtus kaitsta. Eraldi avaldusena vormistatud taotluses palub kaebaja määrata talle riigi õigusabi, et tagada õiglane kaebeõigus.
12. Ringkonnakohtu hinnangul tagastas Tartu Halduskohus
13. märtsi
14. a määrusega J. Reinomäe kaebuse õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus lisab, et kaebuse tagastamine ei tähenda, et kohtunik oleks erapoolik. Kaebuse kohtu menetlusse võtmist ega kaebuse rahuldamist ei taga kaebajal õigusalaste teadmistega esindaja olemasolu. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu
15. märtsi
16. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
17. Kaebaja
18. märtsi
19. a riigi õigusabi saamise taotluse jätab ringkonnakohus rahuldamata. Tuginedes HKMS § 2 lg-le 4 ning vaidluse menetlusetappi arvestades, saab ringkonnakohus aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi Tartu Halduskohtu
20. märtsi
21. a määruse vaidlustamiseks ja enda esindamiseks määruskaebemenetluses Tartu Ringkonnakohtus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel.
22. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebaja esitas iseseisvalt ja tähtaegselt ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
23. märtsi
24. a määruse peale, puudub vajadus määrata kaebajale esindaja selleks, et vaidlustada halduskohtu määrust. Menetlustoiming, mille tegemiseks kaebaja esindajat soovis, on tehtud. Määruskaebus vastab nõuetele.
25. Kaebaja on varasemalt korduvalt erinevatele kohtuastmetele kaebusi ja taotlusi esitanud ning suutnud end arusaadavalt väljendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline iseseisvalt kohtule selgitama vaidlusega seotud asjaolusid. Kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning halduskohtu uurimispõhimõttega. Praeguses menetlusetapis ei ole vajalik kaebajale riigi õigusabi määrata, kuna ta suudab iseseisvalt end kohtus esindada ja oma õigusi kaitsta.
26. Kohus saab aru, et kaebaja ei ole rahul asjaoluga, et tal ei ole Viru Vanglas tahvelarvuti vahendusel võimalik VAET-i kasutades osaleda prokuratuuris ja maakohtus toimuvates menetlustes. Kohus märgib, et kuigi kaebaja ei oodanud ära vangla vastuseid tema avaldustele seoses VAET-i kasutamisega, saab kaebaja VAET-i võimalike piirangute tõttu alati esitada haldusorganitele oma avaldusi ja pöördumisi paberkandjal, nagu seda korraldati enne VAETi kasutuselevõtmist.
27. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 12 sätestab, et riigi õigusabi ei anta ka juhul kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Eelpool toodud asjaolude pinnalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul esinevad mõlemad nimetatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
28. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäele riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas asjas ei ole põhjendatud ning kaebaja
29. märtsi
30. a riigi õigusabi saamise taotlus tuleb jätta RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 12 alusel rahuldamata.
31. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja soovib taotleda riigi õigusabi käesoleva Tartu Ringkonnakohtu määruse vaidlustamiseks, tuleb vastav põhjendatud taotlus esitada järgmisele kohtuastmele ehk Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 2