) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha ka siis, kui hagi toimetati kätte avalikult. 5. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kuivõrd
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, siis kohus ei esita üksikasjalikke põhjendusi. Siiski märgib kohus, et kuivõrd õigust kohaldab kohus ka tagaseljaotsuse korral ise, kontrollis kohus nõude rahuldamise eeldusi – kas lepingu saab sõlmituks lugeda, kas tarbijakrediidileping oli nõutud vormis ja sisaldas kõiki nõutud andmeid, kas krediit oli tarbija kasutusse antud, kaks krediidi kulukuse määr lepingus oli väljendatud õigesti ega ületanud maksimaalset määra ning kas krediidiandja järgis krediidi andmisel vastutustundliku laenamise kohustust. Kohus esitas sellekohased selgitused hagejale ning hageja esitas 4034 lg 7 kohaselt nõude ümberarvestuse ning määras tagasimaksed uuesti. Kohus juhtis tähelepanu lepingu üles ütlemise kehtivuse eeldustele ning hageja muutis nõuet, esitades
alusel edasiulatuva nõude välja mõista uue maksegraafiku kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed. Kohus märgib, et rahuldab hageja viivisenõude selliselt, nagu hageja selle ise esitas. Põhivõla osas mõistab kohus välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaga sissenõutavaks muutunud tagasimaksed. Kuivõrd tagasimakseid tuleb uue maksegraafiku kohaselt teha kord kuus, on võrreldes hageja 27.12.2023 seisukohaga tänaseks sissenõutavaks muutunud ka 10.01.2024 ja 10.02.2024 tagasimaksed 81,15 + 81,15 eurot, kokku 162,30 eurot. Sellest tingituna mõistab kohus sissenõutavaks muutunud põhivõlana välja 999,42 eurot, s.o uue maksegraafiku kohaselt alates 13. tagasimaksest (summas 25,62 eurot) kuni 25. tagasimakseni. Maksegraafiku järgsed tagasimaksed alates 26. tagasimaksest (tähtaeg 10.03.2024) mõistab kohus välja
6. Menetluskulud Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskulud kokku summas 800 eurot, sealhulgas riigilõiv summas 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja hageja õigusabikulud 360 eurot ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagihinnalt 3362,17 eurot tasunud riigilõivu summas 420 eurot, kuid peale nõudest osalist loobumist tagastas kohus hagejale enammakstud riigilõivu 70 eurot. Tagastatud riigilõivu ei saa pidada kantud menetluskuluks. Kantud riigilõiv on seega 350 eurot. Hageja toob välja, et hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud: dokumentidega tutvumine/hagiavalduse koostamine, materjalide komplekteerimine kokku 3 tundi, tunnihinnaga 120 eur/h, kokku seega 360 eurot. Oma õigusabikulude hinna määramisel lähtub hageja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, mille kohaselt on senises praktikas põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot. Hageja kinnitab, et eelnimetatud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja kohtumenetlusega (
lg 5) ning ta ei ole käibemaksukohustuslane
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 4
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 9 alusel, mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus peab hageja tasutud riigilõivu 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulusid 360 eurot vajalikuks menetluskuluks ning mõistab seega kostjalt välja kokku 730 eurot. Kostja ei ole menetluskulusid kohtule esitanud. Kui kostja on menetluskulusid siiski tekkinud, jäävad need kostja enda kanda.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 7. Kohtulahendi täitmine ja kostjale kättetoimetamine
lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult
lg 1 p 1 alusel.
lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.