4-24-93 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2024, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-93 (233023003794) Kohtunik Regiina Lebedeva Sekretär Il

§ 223

lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks Menetlusalune isik Yehor Prysiazhniuk isikukood 50507270028; Ukraina kodanik; elukoht xxx; epost: xxx; õppekoht: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur Narva politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik Yehor Prysiazhniuk kohtuvälise menetleja esindaja Tatjana Loginova tunnistajad AB O B R S DZ M M RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 135, § 155-156, maakohus otsustas: 1. Rahuldada Yehor Prysiazhniuki kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 19. detsembri 2023. a üldmenetluse otsus väärteoasjas 233023003794 osaliselt, s.o Yehor Prysiazhniukile

§ 223lg-s 1 sätestatud rikkumise toimepanemise eest määratud karistuse osas. 1

§ 223

lg-s 1 sätestatud rikkumise toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

1. Rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 6 kuu jooksul selliselt, et esimesel 5 kuul kuulub tasumisele vähemalt 67 eurot ning viimasel
2. kuul 65 eurot.
3. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas, nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas või nr EE777700771003813400 LHV pangas. Tasumisel märkida viitenumber
4. Kui rahalised nõuded jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
5. Edastada kohtuotsus Yehor Prysiazhniukile ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 14.03.
6. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 15.04.
7. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 16.04.
8. ASJAOLUD JA MENTLUSES TOIMUNU
9. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Tatjana Loginova 19.12.
10. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233023003794 karistati Yehor Prysiazhniuki liiklusseaduse (

) § 17 lg 5 p-s 3 sätesteatud rikkumise toimepanemise eest

§ 223lg 1 alusel juhtimisõõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

1. Y. Prysiazhniuk ei nõustunud tema suhtes tehtud otsusega karistust puudutavas osas ning esitas 5.01.2024 Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 19.12.
2. a otsusele. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd väärteo toimepanemisel, kuid määratud karistusega nõus ei ole.

§ 223

lg 1 kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Väärtero menetleja on õigesti märkinud, et kaebaja sooritas vahepeal ARK eksami ja sai esmase juhiloa mitte ammu. Juhiloa äravõtmne toob kaasa rasked tagajärjed kaebaja jaoks ja see ei ole ainult teda roolist kõrvaldamine kaheks kuuks.

106 lg 6 kohaselt, Kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib ta taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. Sellest tulenevalt, juhiloa äravõtmisega tegelikult kaebaja esmane juhiluba tunnistatakse kehtetuks. Juhiloa taastamiseks peab kaebaja koduvalt läbima järelkoolitusi ning sooritama liiklusteooriaja sõidueksami. Selleks on vajalik pikk aeg ja kaasnevad ebamõistlikult suured rahalised kulud. Ülaltoodu alusel palub kaebuse esitaja kohtul tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseiosakonna otsus väärteoasjas nr 233023003794 ning teha uus otsus, millega määrata karistusena rahatrahv kohtu äranägemisel. Rahatrahvi tasumine ajatada 6 kuuks. 3. Viru Maakohtu 12.02.2024. a määrusega võeti Y. Prysiazhniuki kaebus menetlusse, määrates kaebuse läbivaatamisele avalikul kohtuistungil 22.02.2024. 2

§ 223

lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 223

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 223

lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Kohtuväline menetleja on oma otsuses menetlusalusele isikule ette heitnud

§ 17

lg 5 p s 2 sätestatud kohustuse eiramist, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Y. Prysiazhniuk 4.11.2023 kella 20.52 ajal xxx juures mootorsõidukit Ford Fusion tegistreerimismärgiga xxx ning sooritades vasakut pööret peateelt hoovi poole ei veendunud manöövri ohutuses, mille 3

§ 2

p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 4.11.2023 kell 20.52 paiku toimus xxx kahe sõiduki kokkupõrge, milles osalesid ühelt poolt kaebuse esitaja Y. Prysiazhniuk sõidukiga Ford Fusion registreerimismärgiga xxx ning teiselt poolt A B sõidukiga Ford Mondeo registreerimismärgiga xxx ning kokkupõrke tagajärjel on kahjustada saanud mõlema sõiduki esiosad (Ford Fusioni esiosa ning Ford Mondeo vasak esiosa) (tl 48). Vastavat asjaolu tõendavad ka xxx postile paigaldatud videokaamera salvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 42-45, videosalvestis tl 48A), sõidukite vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 29-41) ja kokkupõrkes osalenud sõidukijuhtide ning sõidukis viibinud tunnistajate ütlused. Seega on sedastatav, et vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju ehk toimunud on liiklusõnnetus

§ 2p 32 tähenduses.

1. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ning tunnistajate ütlustest nähtub, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada ka sõiduki Ford Mondeo registreerimismärgiga xxx kaasreisija O B (ik xxx), kes viidi kiirabiga haiglasse. Eeltoodut kinnitab SA I -V K 6.11.2023 koostatud teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 46), millest nähtuvalt toimus 4.11.2023 kell 20.52 liiklusõnnetus Sillamäe linnas Kesk tn „Sõpruse“ ühistranspordipeatuse juures (4.11.
2. a sõidukite vaatlusprotokolli lisaks olevalt fototabelilt on tuvastatav, et Sillamäel Kesk tänaval asuv „Sõpruse“ bussipeatus on sündmuskoha vahetus läheduses). Kannatanuks osutus O B , kellel esines vasaku küünarvarre muude osade murd. Tunnistaja O. B kinnitas ka ise kohtuistungil, et kui ta väljus autost (eelnevalt istus vasakpoolsel istmel juhi taga), siis käsi oli vabalt rippumas ja põlved valutasid. Kiirabiga viidi teda EMOsse. Õnnetuse tagajärjel sai ta käeluumurru, õlg oli kohast nihkunud ja valutab nüüd ning ka põlv sai vigastuse (tl 64-64 pö). Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A. B ütlustest nähtub, et ka temal esinesid kaebused pärast liiklusõnnetust – alguses oli rinnas valu, kuid see läks mööda, hiljem ilmnes ka probleem küünarnukiga, see aina valutas, tunnistaja arvas, et see läheb mööda, kuid nüüdseks on tal küünarnukk paistes ja sinna tekib vedelik (tl 66 pö). Tagantjärele ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas ka A. B vigastus on samuti kõnealuse liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud, küll aga on kahtlusteta tuvastatud, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai O. B tervisekahjustuse. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud ka

§ 2p 32 teise alternatiivi esinemine, s.o inimese vigastada saamine.

Seega on tegemist liiklusõnnetusega

§ 2p 32 mõttes mõlema alternatiivi osas.

10. Y. Prysiazhniuk on ise enda süüd tunnistanud, ta selgitas kohtuistungil, et pidi toimetama neiu koju, ta sõitis rahulikult, kuskile kiirustamata. Enne pööret pidurdas lubatud kiiruseni, enne lülitas sisse suunatule, vaatas silmadega vasakult paremale, autot tähele ei pannud, vastu tuleval autol olid väga hägused tuled ja halvad ilmaolud. Hakkas pöörama ja toimus kokkupõrge. Ta märkas teist autot mõned sekundid enne kokkupõrget (tl 63). 4.11.2023 koostatud vaatlusprotokolli lisaks olevatelt fotodelt on üheselt tuvastatav, et Sillamäel asuv Kesk tänav on sirge, mõlemas suunas hea nähtavusega teelõik, teeääres põleb tänavavalgustus (tl 33-44). Kuigi teekate oli tõepoolest märg, nähtub nii fotodelt, videosalvestiselt (DVD+R plaat, tl 48A) kui ka sündmuskoha vaatlusprotokolli kantud andmetest, et ilmastik oli sel hetkel selge. 4

§ 17

lg 5 p-s 2 sätestatud kohustus anda teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Kohus asub seisukohale, et antud juhul, asudes tegema vasakpööret ja veendumata peateel vastutulevate sõidukite puudumises, eiras kaebuse esitaja

§ 17

lg 5 p 2 kohustust, jättes andmata teed vastutulevale sõidueesõigusega liiklejale. Väärteo materjalide hulgas ei ole mingeid viiteid sellel, et liiklusõnnetuse võis põhjustada A. B juhitud sõiduki sõidukiirust ületav kiirus, kuivõrd sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli sõiduki Ford Mondeo sõidukiirus 50 km/h. Nimetatud teelõik asub asulasisesel teel, mistõttu on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. A. B on istungil ise märkinud, et sõidukiirus võis olla isegi pisut väiksem. Mingeid muid tõendeid A. B sõiduki sõidukiiruse kohta kogutud ei ole. Arvestades eelmärgitud asjaolusid asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks viidata tunnistaja A. B poolt liiklusnõuete eiramisele. Seega oli Ford Mondeo juhi tegevus mootorsõiduki juhtimisel korrektne, liiklusnorme järgiv ning talle ei ole võimalik liiklusnormide eiramist ette heita. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest tulla järeldusele, et Y. Prysiazhniuki käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg-s 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud. Subjektiivne koosseis

1. Tulenevalt karistusseadustiku (KarS) § 15 lg-st 3 saab väärtegude eest karistada nii tahtliku kui ka ettevaatamatu rikkumise eest. Y. Prysiazhniuk ise on selgitanud, et ta sõitis rahulikult, kuskile kiirustamata. Enne Kesk tänava pööret pidurdas lubatud kiiruseni, enne lülitas sisse suunatule (tl 63). Neid menetlusaluse isiku ütlusi kinnitab ka videosalvestis (DVD+R plaat, tl 48A). Edasi selgitas Y. Prysiazhniuk, enne pööret vaatas silmadega vasakult paremale, autot tähele ei pannud, vastu tuleval autol olid väga hägused tuled ja halvad ilmaolud. Ta hakkas pöörama ja juhtus kokkupõrge. Teist sõidukit märkas ta mõned sekundid enne kokkupõrget. Enne seda sadas vihma, kuna oli märg asfalt, siis valgus justkui lõi vastu teed ja sellepärast ei olnud näha, kas tegemist on laternatega või sõidab mingi sõiduk. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja M M ütlustest nähtuvalt küsis ta sündmuskohal Y. Prysiazhniukilt, mis juhtus, mille peale viimane vastas, et ta ei märganud seda autot ja sõitis küljepealt sisse (tl 62). Seega on Y. Prysiazhniuki selgitused selles osas järjepidevad, mis tõepoolest viitab sellele, et ta ei märganud vastu tulevat sõidukit. Kohus peab ka Y. Prysiazhniuki selgitust selles osas usaldusväärseks, et kuna autos olid veel tema neiu ja noorem vend, ei tahtnud ta neid kahjustada ja enne Ford Mondeot ette jõuda. Seega ei ole tegemist tahtliku rikkumisega.
2. Samas tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Y. Prysiazhniuk süüteokoosseisu realiseerumist ette näinud. Hoolsuskohustuse rikkumisest on alust kõneleda siis, kui toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse, samuti peab objektiivne ex ante-vaatleja ära tundma hoolsusvastase teo tagajärjel tekkinud või tekkida võiva ohu. Samuti mingi sündmuse ettenähtavaks pidamine eeldab, et tulenevalt konkreetsetest asjaoludest on selle esinemise võimalikkus toimepanija hinnangul enam kui pelgalt teoreetiline (RKKKo nr 4-18-5832, p 21). Nagu eelnevalt märgitud, on igale juhtimisõigusega juhile üheselt mõistetav ja arusaadav

§ 17

lg 5 p-s 2 sätestatud kohustus anda teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Asudes tegema vasakpööret veendumata peateel vastutulevate sõidukite puudumises, rikkus Y. Prysiazhniuk 5

§ 14lg 2).

Seda enam olukorras, kus ta ise kinnitab, et kuna oli märg asfalt, siis valgus justkui lõi vastu teed ja sellepärast ei olnud näha, kas tegemist on laternatega või sõidab mingi sõiduk. Ilmastikuoludest tulenevalt oleks Y. Prysiazhniuk pidanud olema eriti hoolikas ja enne vasakpööret kahtlusteta veenduma manöövri ohutuses. Karistus 14.

§ 223

lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et asjakohase ning kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

1. Hinnates Y. Prysiazhniuki süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, siis leiab kohus, et süü on hinnatav keskmisena. Nimelt nähtub, et süüteo toimepanemisega kaasnes kahju kahele sõidukile, lisaks sellele põhjustati O. B tervisekahjustus, mis väärteotoimikus leiduva teatise kohaselt oli hinnatav raske tervisekahjustusena. Seega teo tehiolusid arvestades tuleks asuda seisukohale, et süü suurust arvestades peaks karistus olema määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas on oluline märkida, et isiku süü suurus, sõltub olulisel määral ka sellest, kas tegu on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus tuvastas eelnevalt, et Y. Prysiazhniuki pani teo toime ettevaatamatusest.
2. Y. Prysiazhniuki kohtuistungil antud selgitustest võib üheselt järeldada kahetsust toimepandus, mida saab arvestada kergendava asjaoluna (KarS § 57 lg 1 p 3) ning see asjaolu võib raskendavate asjaolude puudumisel tingida karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Lisaks vabandas Y. Prysiazhniuk kohtuistungil tunnistajate ees ning vabandus oli kohtu hinnangul siiras.
3. Kohtuväline menetleja pidas kohaseks karistuseks juhtimisõiguse ära võtmist kaheks kuuks. Sellega seonduvalt ei saa esmalt jätta tähelepanuta, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisel tekib esmase juhiloa omajal võimalus juhtimisõigust uuesti saada alles aasta pärast põhikaristuse kandmist. Seega on esmase juhiloa omajale juhtimisõiguse äravõtmise karistuse mõju teistsugune kui juhiloa omajale. Kohtul tuleb hinnata, kas määratud karistus on proportsionaalne, arvestades muu hulgas karistuse tegeliku mõjuga.
4. Kohtupraktika kohaselt on üldjuhul korduva rikkuja puhul tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Just selline isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Y. Prysiazhniuki puhul on tegemist esmakordse rikkujaga, seejuures ei olnud tegemist tahtliku, vaid ettevaatamatusest toimepandud liiklusrikkumisega nagu möönis ka kohtuväline menetleja oma otsuses. Seega ei ole tegu n-ö saririkkujaga, kellel puuduks soov ja võime liiklusnorme järgida. 6

§ 223lg-st 1 määrab kohus Y. Prysiazhniukile karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ning Kar

S § 66 lg-test 2 ja 3 määrab kohus rahatrahvi tasumisele ositi. Rahatrahv tuleb tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. (allkirjastatud digitaalselt) 7