← Eesti

2-21-18342/24

Obsah (10)§ 368§ 423§ 330§ 3§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

2-21-18410 2-21-18342 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Margit Paluoja Kohtuistungisekretär Kohtuotsuse tegemise aeg ja 25.05.2023. a, Jõgeva kohtumaja koht Tsiv

§ 368lg.1).

Hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg.2 p.2 alusel.

Alternatiivselt: hagiga taotletav eesmärk ei ole saavutatav, hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagi on õiguslikult perspektiivitu nii taotletava lõppeesmärgi saavutamise võimaluse kui ka tuvastushuvi puudumise tõttu. On muutunud ka faktiline olukord, Ene Ahas ei ole enam Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotihaldur. Seetõttu ei ole hagi eesmärk- tuvastada otsuse tühisus, millega kinnitati pankrotihalduriks Ene Ahas, saavutatav. Samuti ei ole saavutatav eesmärk tunnistada see otsus kehtetuks. Kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, tuleb hagi jätta rahuldamata samadel õiguslikel põhjendustel. 14.11.2022 menetlusdokumendis jäi hageja varem esitatud seisukohtade juurde. Lõppseisukohtades 26.04.2023 palub kostja jätta esitatud hagid läbi vaatamata või alternatiivselt, rahuldamata. Hageja poolt 25.04.2023.a. menetlusdokumendis esitatud uue väite, mille kohaselt on vaidlustatud üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised, kuna hääled on määratud valesti, palub hageja jätta tähelepanuta, kuna see on esitatud hilinenult. Lisaks sellele hageja ka ei selgita, millises ulatuses ja millisele võlausaldajale on hääled valesti määratud. Kostja järeldab, et ilmselt peab hageja silmas Consegna OÜ-le häälte määramist ja leiab, et see väide tuleb jätta tähelepanuta, kuna Consegna OÜ suhtes kehtib hagi tagamise määrus, mis muuhulgas keelab Consegna OÜ-le hääli määrata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus käsitleb esmalt küsimust poolte kokkulangevusest

(5), kuna nii hageja (Oxxxxx Kxxxxx) kui ka kostja Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) on üks ja sama isik, seejärel põhjendab kohus Oxxxxx Kxxxxx hagi lahendamist (p.6), Fepower OÜ hagi lahendamist (p.7) ja viimaks lahendab menetluskuludega seonduva (p.8).
  1. Kohus tegi ettepaneku hagejale asendada asjas kostja (esialgselt pankrotihaldur Ene Ahas) kostjaga Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis). Riigikohus asjas 3-2-1-8-15 p.9 on olnud seisukohal (ja see seisukoht on kinnitunud järgnevas kohtupraktikas), et PankrS § 83 lg.1 alusel esitatud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel on kostjaks pankrotivõlgnik, keda 4 esindab võlausaldajate üldkoosolekul selleks valitud isik. Kohus määrusega 21.12.2021.a. asendas senise kostja kostjaga Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis). Kokkulangemine on olukord, kus võlasuhte võlausaldaja ja võlgniku positsioonid langevad samas isikus kokku (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura Tallinn 2016, lk.992). Ehkki Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) nimel esitatud hagi puhul on tegemist formaalselt poolte kokkulangemisega, ei ole käesoleval juhul olukord käsitatav VÕS § 206 alusel võlasuhte lõppemisena poolte kokkulangemisega. Käesoleval juhul on hagejal ja kostjal erinevad positsioonid ja erinev õiguslik huvi, ehkki tegemist sama isikuga. Seetõttu võlasuhe ei lõpe ja Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) hagi tema enda vastu on võimalik menetleda.
  2. Oxxxxx Kxxxxx hagi võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 6.1.Kohus on 19.10.2021.a määruses määranud, et Oxxxxx Kxxxxx pankrot kuulutatakse välja, seda tehakse Eestis. Kohus on oma otsustust põhjendanud.Dtl.45-
  3. Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2022.a. määrusega täiendas maakohtu 19.10.2021.a määrust tsiviilasjas nr. 2-21-7742 p.2.9 järgmises sõnastuses : Tartu Maakohtu pädevus käesolevas asjas põhineb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2015/848 artiklil 3 lõikel
  4. Pankrotimenetluses kohaldatakse Eesti õigust. Seda täiendavat punkti Tartu Ringkonnakohtu määruses ei ole vaidlustatud, Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 27.01.2022 ja Riigikohus keeldus oma 18.04.2022.a määrusega Oxxxxx Kxxxxx määruskaebuse menetlusse võtmisest ja teistmisavaldus jäeti menetlusse võtmata. (dtl 106-128, 129130). Seega on Oxxxxx Kxxxxxxhagis esitatud väited ja alused selle kohta, et kohtu tegevus on vastuolus nii Eestis kehtiva seaduse kui ka EL määruses 2015/848 sätestatuga, kõrgemate kohtute poolt kontrollitud, kohtu tegevus on hinnatud seaduspäraseks. Seega on Eesti õiguse järgi lõplikult lahendatud küsimus Eestis toimuva menetluse õiguspärasusest. Samal seisukohal on seni ka Iiri Kõrgem kohus. Kuna menetluse toimumine Eesti kohtus ja Eesti Vabariigis on seaduslik, puudus pankrotihalduril kohustus teavitada Iirimaa Maksejõuetusametit ja sellekohast rikkumist, mis toob kaasa otsuste tühisuse või kehtetuks tunnistamise, ei esine. Hageja sellekohased väited ei ole põhjendatud. Määruse EL 2015/848 art 28 teate avaldamata jätmine ei kujuta endast koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ega anna alust võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. 11.11.
  5. a toimus Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. PankrS § 81 lg 1 sätestab: Võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 82 lg 1 sätestab: Võlausaldajate üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Kokku määrati üldkoosolekul osalenud võlausaldajatele 16 752 635,11 häält, millest lihthäälteenamus oli 8 376 319 häält. Võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 1 all (protokollija ja häältelugeja kinnitamine) võeti vastu otsus kinnitada protokollijaks ja häältelugejaks Ene Ahas. Selle otsuse poolt anti 16 752 635,11 häält, vastu 0 häält. Päevakorrapunkti nr. 3 all (halduri kinnitamine) võeti vastu otsus kinnitada Ene Ahas Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotihalduriks. Selle otsuse poolt anti 16 704 327,38 häält (vastu anti 48 307,73 häält). Kuna poolthääled 16 704 327,38 häält on rohkem kui vajalik lihthäälteenamus, on otsus vastu võetud. Ka päevakorrapunkti 5 all (pankrotitoimkonna valimine) poolt anti 16 752 635,11 häält, millega otsustati jätta pankrotitoimkond moodustamata. Kõik otsused on võetud vastu ülekaaluka poolthäälteenamusega. . PankrS § 81 lg 1 nõuet - võtta otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega- ei ole rikutud ja otsus ei 5 ole vastuolus seadusega. Kohus on eespool käsitlenud küsimust sellest, et Oxxxxx Kxxxxx pankrotimenetluse toimumine Eesti õiguse järgi ja Eesti kohtus ei ole õigusvastane ja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule ei pidanud kutsuma Iirimaa Maksejõuetusameti esindajat ja koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021.a vastu võetud otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused ei ole tõendamist leidnud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. 6.2.Hageja lõppseisukohtades esitatud täiendav väide (tuginedes hiljutisele Riigikohtu suunisele), et vaidlustatud üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised ka seetõttu, et hääled olid määratud valesti, tuleb kostja hinnangul jätta tähelepanuta, kuna on esitatud hilinenult. Kohus leiab, et hageja lõppseisukohtades esitatud väide häälte valesti määramise kohta, mis toob kaasa võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse, on esitatud hilinenult, s.t.

330 lg.1, lg.2, lg.3 tähtaegu rikkudes.

§ 330

lg.3, § 331 sätete järgi leiab kohus aga, et selle väite menetlemine ei too kaasa menetluse lahendamise viibimist. Kostja on väite kohta oma lõppseisukohtades seisukoha avaldanud. Õige on kostja seisukoht, et hageja ei ole viidatud väidet esitades märkinud, millis(t)ele võlausaldaja(te)le või millises ulatuses on hääled valesti määratud. Kostja järeldab, et ilmselt peab hageja silmas Consegna OÜ-le hääle määramata jätmist. Kostja leiab, et Consegna OÜ suhtes kehtib hagi tagamise määrus, mis keelab Consegna OÜ-le Oxxxxx Kxxxxx pankrotimenetluses hääli määrata, kostja viitab Tartu Maakohtu 20.04.2023.a määrusele tsiviilasjas nr. 2-21-

  1. Kohus ei pea võimalikuks võtta kostja sellekohast viidet arvesse, otsustades häälte määramise üle võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021.a. Kostja viidatud Tartu Maakohtu 20.04.2023 määrus saaks arvesse tulla häälte määramise otsustuste tegemisel pärast määruse tegemise kuupäeva. Käesolevas asjas ei lahenda kohus ühelegi võlausaldajale häälte määramise küsimust täna ja edaspidi, vaid hindab 11.11.2021.a. toimunut. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021.a. toimunud häälte määramise õiguspärasust on kohtutes korduvalt kontrollitud. Vaidluse võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.
  2. a määratud häälte arvu osas lahendas kohus esmalt suulise määrusega 11.11.
  3. a üldkoosolekul, kirjalik määrus vormistati ja oli kättesaadav 16.novembril
  4. a. Tartu Maakohtu määrus häälte määramise kohta vaidlustati ja Tartu Ringkonnakohus lahendas vaidluse 27.01.
  5. a määrusega, jättes maakohtu määruse muutmata osas, millega maakohus määras OÜ-le Consegna 0 häält. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 27.01.
  6. a. 18.04.
  7. a keeldus Riigikohus Consegna OÜ määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seega on Eesti kohtusüsteemi kõigis astmetes läbitud vaidlus OÜ-le Consegna häälte arvu määramise üle 11.11.
  8. a üldkoosolekul. OÜ Consegna häälte arv on 0 häält. Käesolevas tsiviilasjas peatas kohus 21.12.2021.a määrusega menetluse kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni 11.11.2021.a. toimunud võlausaldajate üldkoosolekul määratud häälte arvu üle (tsiviilasjas nr. 2-21-7742), määruse resolutsiooni p.
  9. Sellise ettepaneku tegi hageja oma 06.12.2021.a. menetlusdokumendis. Kuna võlausaldajale häälte määramine 11.11.2021.a üldkoosolekul jõustus lõplikult Riigikohtu 18.04.2022.a määrusega, uuendas kohus käesolevas asjas menetluse 13.05.2022.a. Seega on käesoleva asja menetlusosalistele siduvalt määratud kindlaks võlausaldajate 11.11.2021.a. esimesel üldkoosolekul määratud häälte arv (s.h. võlausaldajale Consegna OÜ määratud häälte arv) ja kohus ei taasava vaidlust häälte määramise üle. Samas ei annaks see ka hageja soovitud tulemust, kuna PankrS § 83 lg.11 järgi Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri ja pankrotitoimkonna valimise kohta ei saa vaidlustada põhjendusega, et käesoleva seaduse § 82 lõike 4 kohaselt on ringkonnakohus muutnud kohtu määratud häälte arvu. Käesolevaks ajaks lõplikult lahendatud küsimus OÜ-le Consegna häälte määramisest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.
  10. a ja kõrgema astme kohtud ei ole tuvastanud seadusest tuleneva korra rikkumisi OÜ-le Consegna häälte määramisel. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohtule esitatu ei anna alust samadel asjaoludel läbida häälte määramise protsessi uuesti ega määrata OÜ-le Consegna hääli teisiti kui kohus määras 11.11.
  11. a. 6 Hageja nõue tuvastada Oxxxxx Kxxxxx võlausaldajate 1.üldkoosolekul 11.11.2021.a. vastuvõetud otsuste tühisus või, alternatiivselt, tunnistada võlausaldajate 11.11.2021.a vastuvõetud otsused kehtetuks, jääb rahuldamata.
  12. Teistsugune on olukord hageja Fepower OÜ puhul. PankrS § 83 lg.1 sätestab isikud, kellel on õigus esitada hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Fepower OÜ on hagi esitanud võlausaldajana. Võlausaldajate haldurile nõuete esitamise tähtaeg oli 20.12.2021.a. Fepower OÜ nõuet ei esitanud. Fepower OÜ ei ole Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja, kuna ta ei esitanud võlausaldajana nõuet (dtl.266-272). Selle nõude esitamise ja ennistamise aeg on möödunud.

§ 3

lg.1 sätestab: Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kuna Fepower OÜ-l ei ole seadusega kaitstud huvi Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses, puudub tal kaitstav huvi ja esineb

§ 423lg.2 p.2 nimetatud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Kohus märgib, et hagi on ka sisult õiguslikult perspektiivitu, kuna käesolevaks ajaks on muutunud faktiline olukord, mis oli aluseks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks. Kui esimesel üldkoosolekul kinnitati halduriks Ene Ahas, siis käesolevaks ajaks on Ene Ahas vabastatud kohtu määrusega 16.03.2022 ja nimetatud uus haldur (dtl.254-256). Oxxxxx Kxxxxx pankrotiteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.10.2021.a. Selles teates oli avaldatud ka võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg- 11.11.2021.a, mistõttu sellega loetakse võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht võlausaldajatele teatatuks ja hageja ei saa tugineda sellele, et talle ei teatatud õigeaegselt võlausaldajate esimese üldkoosolekul ajast ja kohast. Teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded loetakse võlausaldajatele teatatuks ka nõuete esitamise tähtaeg (alus: PankrS § 33 lg.1, lg.2). Teade vajalike andmetega on avaldatud (dtl.273). Kohus jätab Fepower OÜ hagi läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 25.04.2023.a. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, kohus hageja menetluskulusid pikemalt ei käsitle. Kostja esitas 05.09.2022. a kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja taotleb 06.06.2022.a menetlusdokumendis p.3.1., et hagi rahuldamata jätmisel peab hageja kandma oma menetluskulud pankrotivara väliselt. Võlgnik iseenda pankrotimenetluses vaidlustab võlausaldajate üldkoosoleku otsuse ja nii on võlgnikul võimalus pankrotivara arvel algatada sisutuid vaidlusi ja seeläbi võlausaldajate huve pankrotivara vähendamisega kahjustada. Hageja on esitanud selle kohta vastuväite 04.05.2023.a menetlusdokumendis, leides, et kehtiv õigusnormistik ei näe ette võimalust jätta menetluskulud pankrotivara väliselt hageja kanda. Hagejal on vastuväide ka selle kohta, et võlausaldajate üldkoosolek ei ole esindajale tasu määranud ja seega puudub alus tasu nõudmiseks. 7

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu on käesolevas asjas esindusülesannet täitnud PankrS § 83 lg.5 teise lause sätete alusel kui üldkoosolekul selleks valitud isik (dtl159-161). Üldkoosolek, valides pankrotivõlgnikku esindava isiku, volitab seda isikut võlgnikku esindama. Tegemist on lepingulise esindajaga. Seetõttu määrab kohus kindlaks lepingulise esindaja kuludena käsitletavad kulud. Peeter Viirsalu on valitud pankrotitoimkonna esimeheks pankrotitoimkonna liikmete koosolekul 21.09.2022.a. See tähendab, et alates 21.09.2022. esineb kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees, kes esindab pankrotivõlgnikku seadusest tulenevalt. See ei ole lepinguline esindus, mistõttu esindaja kulude väljamõistmine

§ 175lg.1 alusel ei ole põhjendatud.

Kostja menetluskulude nimekiri on esitatud kulude kohta alates 24.05.2022 kuni Peeter Viirsalu valimiseni pankrotitoimkonna esimeheks 21.09.2022.a.. Liidetud tsiviilasjas nr. 2-21-18342 on tehtud töö maht 11,4 tundi, rakendatud tunnitasu 158,33 eurot käibemaksuta ja 190 eurot käibemaksuga. Kokku menetluskulud 2166 eurot. Menetluskulud tsiviilasjas numbriga 2-221-18410 on 9,2 tunni eest, tunnihinnaga 140,87 eurot käibemaksuta ja 169,04 eurot käibemaksuga. Kokku menetluskulu selles asjas 1555,20 eurot. Kohus on seisukohal, et rakendatud tunnitasu ühes asjas 158,33 eurot ja teises asjas 140,87 eurot (lisandub käibemaks) ei ole põhjust kritiseerida, kuna siin ei ületa hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt näiteks Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

§ 174

lg.8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. See tähendab, et kohus teeb kindlaks olulised asjaolud, hindab nende tähendust ja kaalu konkreetses asjas. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus (

§ 175lg.1, Riigikohus nr.

32-1-177-15 p.13). Kohus on seisukohal, et käsitletavate tsiviilasjade näol ei ole tegemist keerukate ega mahukate asjadega. Ei ole õiguslikku keerukust ja menetluste maht on tagasihoidlik. Nii hageja kui ka kostja poolt esitatud väited on käsitlemist leidnud ka varasemates nende menetluspooltega seotud asjades. Tsiviilasja nr. 2-21-18342 puhul tasub lisada, et hagiavaldus on napp ja väheste õiguslike argumentidega. Sellest tulenevalt ei saa ka kostja vajalik õigusteenus selles asjas olla mahukas. Tsiviilasjas nr. 2-21-18342 on kostja õigusabiteenus 24.05.2022 ja 30.05.2022.a on seisnenud tsiviilasja materjalide analüüsis ja seisukoha kujundamises 1,0+1,3=2,3 tunni ulatuses. Kohus leiab, et hageja esitatud menetlusdokumentidega tutvumine, analüüs ja seisukoha kujundamine ei saanud vajada enam kui 1,3 tundi. Hagile vastuse koostamine 31.05.2022 4,3 tundi, vastuse täiendamine 06.06.2022 0,5 tundi ja vastuse täiendamine, komplekteerimine ja esitamine 1,2 tundi, kokku 6 tunni ulatuses on põhjendatud osaliselt ehk 3 tunni ulatuses. Kostja vastusele lisatud tõendid (maakohtu määrus, ringkonnakohtu määrus) on kostjal endal olemas olnud ja, neid ei ole olnud vaja koguda ja komplekteerida. Muus osas loeb kohus ajakulu põhjendatuks. Kokku põhjendatud ajakulu 6,9 tundi. Lähtudes tunnitasust 158,33 eurot, on õigusabi tasu 1092,48 eurot, lisandub käibemaks 218,50 eurot, kokku 1310,98 eurot. Tsiviilasjas nr. 2-21-18410 on õigusteenuse sisu olnud 24.05.2022 materjalide analüüs 0,7 tundi, 18.07.2022 kostja vastuse koostamine, analüüs 4,1 tundi, 20.07.2022 analüüs, kostja vastuse koostamine 0,2 tundi, 05.08.2022 kostja vastuse täiendamine 1,8 tundi, 08.08.2022 lisade koondamine, lõplikud argumendid 0,7 tundi ja 08.08.2022 kostja vastuse täiendamine ja kohtule esitamine 1,7 tundi. Kokku 9,2 tundi. Selles kohtuasjas on kostjal olnud esitada üks sisuline menetlusdokument – 08.08.2022.a ja õigusteenus on seisnenudki selle menetlusdokumendi ettevalmistamises ja esitamises kohtule. Laskumata õigusteenuse hindamisel iga õigusabitoimingu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisse minutilise täpsusega, leiab kohus, et õigusteenus on selles asjas põhjendatud ja vajalik 6 tunni ulatuses. Tunnihinnaga 140,87 eurot, on tasu 845,22 eurot, lisandub käibemaks 169,04 eurot, kokku 1014,26 eurot. 8 Kostja eraisikuna ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga (

§ 174lg.10).

Kostja on taotlenud viivise väljamõistmist menetluskuludelt, mis on kooskõlas

§ 177lg.4 sätetega.

Puutuvalt pooltevahelisse väitlusesse selle üle, kas käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta pankrotivara kanda ja hageja väitesse selle kohta, et esindaja tasu nõudmiseks puudub alus, kuna kliendilepingut pole sõlmitud, märgib kohus, et PankrS § 108 sätestab pankrotivara mõiste ja selle kasutamise sihtotstarbe (lg.1). PankrS § 108 lg.3 kirjeldab ka võlgniku muid varakogumeid. Kulude kandmisel tulebki neist määratlustest lähtuda. Kostja esindaja esineb asjas PankrS § 83 lg.5 teise lause kohaselt üldkoosolekul selleks valitud isikuna. Üldkoosolek volitusõigusliku koguna loob volitust andes lepinguõigusliku suhte ja tegemist on lepingulise esindusega. Selline lepinguline esindus on käsunduslepinguline suhe, mille puhul tasu maksmist tuleb hinnata VÕS § 627 jt sätete alusel. VÕS § 627 lg.1 järgi kui käsunduslepingus ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus-või kutsetegevuses. Käesolevas asjas on tegemist lepingulise suhtega, mille raames käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada tasu eest ja kohus on tasu suuruse kindlaks määranud. Pankrotimenetluses hinnatakse tehtud kulutuste tegelikku hüvitamist PankrS § 66 sätestatud korras, käesolevas hagimenetluses puuduvad alused selle küsimusega tegelemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.