KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 18. aprill 2024, Rakvere 2-24-1752 Kohtuasi O K T ja K S T hagi K T vastu elatise nõudes Menetlus

§ 661lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-1752 O K T ja K S T hagis K T vastu elatise nõudes.
2. Tsiviilasjas toimus kohtusitung 09.04.2024, kus arutati hagi asjaolusid ja vastuväiteid, kohus selgitas elatise nõude eelduseid ja tõendamiskoormist ning koos arutati võimalust kokkuleppe sõlmimiseks. Poolte nõustumusel pakkus kohus, et esitab arutelu pinnalt pooltele kohtupoolse kompromissprojekti, mille pooled saavad allkirjastada ja kohtule tagastada peale seda kui sõiduauto Xxxx omand on ümber vormistatud kostjalt hagejate seaduslikule esindajale. Sõiduauto omandi ümbervormistamisega pidid pooled koheselt tegelema. Kohus edastas 10.04.2024 pooltele selgitava e-kirja koos kohtupoolse kompromisslepingu projektiga. Kohus selgitas seda, et istungil arutatu pinnalt jäi kehtima edasiulatuva elatise nõue alates 01.03.2024 ja sel viisil saab ka kompromissi sõnastada. Kohus märkis ka, et alates 01.04.2024 on miinimumelatise arvestus järgmine: O K T elatis 134,28 eurot ja K S T elatis 114,14 eurot. Kuna elatise tasumise alguseks on 01.03.2024 ja sõnastuses on toodud elatise muutus, siis arvestatakse alates 01.04.2024 elatist selle järgi, mis ei muuda kompromissi sõnastust. Vastav muutus toimub eelduslikult igal aastal 01.
3. Kompromisslepinguga nõustumisel saavad pooled kohtule edastada allkirjastatud kompromissi kinnitamiseks. Kohus selgitab, et kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus asjas menetluse (

§ 430lg 1).

Kui pooled vabatahtlikult kohtumäärusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Poolte allkirjastatud kompromiss tuleb kohtule esitada hiljemalt 19.04.

1. Juhul kui pooled kompromissi ei allkirjasta, menetlus tsiviilasjas jätkub. Hagejate seaduslik esindaja edastas kohtule allkirjastatud kompromissi 15.04.2024 ja kostja edastas omapoolselt allkirjastatud kompromissi 18.04.
2. Pooled sõlmisid kompromissi alljärgnevatel tingimustel:
3. K T kohustub tasuma alaealisele lapsele O K T alates 01.03.2024 ülalpidamiseks igakuiselt elatist kuni O K Tu täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 121 eurot 50 senti (249 eurot 78 senti (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - kohustatud vanema koos veedetava aja eest 138 eurot 83 senti), mis muutub iga aasta
4. aprillil (esimest korda
5. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6. K T kohustub tasuma alaealisele lapsele K S T alates 01.03.2024 ülalpidamiseks igakuiselt elatist kuni K S Tu täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 103 eurot 28 senti (249 eurot 78 senti 2

§ 168lg 3).

Juhindudes

§-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Viru Maakohus kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasjas nr 2-24-1752 menetluse seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. Kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt

§ 432

.

§ 64lg 2 kohaselt loobuvad pooled määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus asub seisukohale, et poolte poolt allkirjastatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-24-1752 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 6. Tulenevalt

§ 168lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3

§ 661

lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud määruse peale määruskaebuse esitamisest, mistõttu ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik 4