← Eesti

2-23-139943/6

Obsah (9)§187§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 12.02.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-23-139943 Tsiviilasi KapitalVara O

§187lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused 1. Kapital

Vara OÜ (hageja) esitas 01.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (võlgnik, kostja) 3129,19 euro saamiseks. Kohus tegi 04.10.2023 võlgnikele makseettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 11.02.2023 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 21.12.

  1. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 15.08.2023 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta kätte toimetatud 09.09.
  2. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
  3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

§ 444lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

4. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 2 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 21.08.2023. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 3573,42 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 4 000 eurot tasuda riigilõiv summas 455 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 455 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja õigusabikulud summas 411,76 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 160 eurot/tunnis (käibemaksuta, s.o 192 eurot/tunnis koos käibemaksuga) 2 tunni ja 9 minuti ulatuses. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär tasuna mõistlik. Tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikaga. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus kokku 2 tundi ja 9 minuti. Kohus peab põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 866,76 eurot (riigilõiv 455 eurot + õigusabikulud 411,76 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 5.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.