Obsah (8)

§ 181§ 126§ 63§ 105§ 95§ 107§ 175§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2023. a Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-21-6018 (17230101588) Kohtunik Aulike Salo

) §-st 306, § 309 lg-st 2, §-dest 311 ja 314 kohus otsustas:

1. Mõista Enn Narrusson KarS § 203 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
2. Mõista Marko Leima KarS § 203 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Menetluskulud 3.

§ 181

lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Enn Narrussoni kasuks valitud kaitsjale makstud tasu 8050 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 9660 eurot. 1 4.

§ 181

lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Marko Leima kasuks valitud kaitsjale makstud tasu 5860,80 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 7032,96 eurot. 5.

§ 181

lg 1 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda liiklustehnilise ekspertiisi kulu 457 eurot. Asitõendid 6. Mälupulk Kingston Data Traveler (asub kohtueelse uurimise materjalide hulgas) – tagastada

§ 126lg 3 p 2 alusel A.

E.ile kohtuotsuse jõustumisel. 7. CD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 17. mail 2023. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis
2. mail
3. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK
4. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule
5. septembril 2021 süüdistusakti, mille kohaselt Enn Narrussoni ja Marko Leimat süüdistatakse KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et nad hävitasid ühiselt ja kooskõlastatult võõra asja ning seda alljärgnevalt: Enn Narrusson ja Marko Leima alustasid 10.01.2017 kella 00.03 ajal Tallinnast sõitmist ja mootorsõidukiga BMW registreerimisnumbriga xxxx avarii tegemiseks sobiva koha otsimist. Üksteise järel sõites kasutas Marko Leima mootorsõidukit Audi A8 registreerimisnumbriga xxxx ja Enn Narrusson mootorsõidukit BMW registreerimisnumbriga xxxx. Ühiselt liikusid nad Harjumaal Kiili vallas asuva Kurna tee algusesse ja kella 00.23 ajal jätsid BMW registreerimisnumbriga xxxx Kurna tee algusesse seisma. Edasi kasutasid Enn Narrusson ja Marko Leima mootorsõidukit Audi A8 registreerimisnumbriga xxxx ning otsisid avariiks sobilikku asukohta. Avariiks sobilik asukoht leiti aadressilt Kurna tee 14, Kiili vald, Harjumaa ning pärast selle koha leidmist läksid Enn Narrusson ja Marko Leima järele mootorsõidukile BMW registreerimismärgiga xxxx, mis seisis endiselt Kurna tee alguses. Edasi liikusid Enn 2 Narrusson ja Marko Leima üksteise järel sõites eelnevalt välja valitud asukohta ning Enn Narrusson sõitis 10.01.2017 kella 00.51 ajal aadressil Kurna tee 14, Kiili vald, Harjumaa mootorsõidukiga BMW registreerimisnumbriga xxxx VIN-koodiga xxxx, mis kuulus S AS-ile, tahtlikult vastu puud, mille tagajärjel mootorsõiduk hävines. Pärast seda võttis Marko Leima Enn Narrussoni mootorsõiduki Audi A8 registreerimisnumbriga xxxx peale ja üheskoos lahkuti sündmuskohalt. Pärast avarii toimumist kutsus Enn Narrusson avariilisele mootorsõidukile BMW registreerimisnumbriga xxxx puksiiri järele. Avarii tagajärjel ei olnud enam võimalik mootorsõidukit eesmärgipäraselt kasutada. Mootorsõiduki esiosa oli tugevalt deformeerunud ja sõiduk oli liikumisvõimetu. Ekspertiisi kohaselt ei olnud mootorsõiduki taastamine majanduslikult otstarbekas. Avarii tagajärjel vähenes mootorsõiduki väärtus 10 000 euro võrra, millest tulenevalt tekitati oluline kahju. KarS § 12¹ p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot. Enn Narrusson pani koos Marko Leimaga toime võõra asja hävitamise grupis, s.o KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Leima pani koos Enn Narrussoniga toime võõra asja hävitamise grupis, s.o KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
6. Harju Maakohtu
7. oktoobri 2021 määrusega anti süüdistatavad neile esitatud süüdistuses kohtu alla.
8. Kohtuistungil süüdistatavad Enn Narrusson ja Marko Leima avaldasid, et süüdistus on neile arvusaadav, süüdi nad ennast ei tunnista.
9. Kohtuvaidluses taotles prokurör Enn Narrusson ja Marko Leima süüdi tunnistada KarS § 203 lg 1 järgi ning karistada neid vangistusega 1 aasta 6 kuud, mis jätta KarS § 73 alusel täitmisele pööramata, kui süüdistatavad ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
10. Kaitsjad leidsid, et Enn Narrussonile ja Marko Leimale esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ning isikud tuleb õigeks mõista. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11. Süüdistatavatele on esitatud süüdistus KarS § 203 lg 1 järgi, mille kohaselt karistatakse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Süüdistatavad hävitasid ühiselt ja kooskõlastatult mootorsõiduki BMW registreerimisnumbriga xxxx.
12. Enn Narrussoni ja Marko Leima vastutusele võtmiseks KarS § 203 lg 1 alusel tuleb täita süüteo objektiivne koosseis, mis hõlmab endast järgmist: 1) võõras asi; 2) võõra asja rikkumine või hävitamine; 3) olulise kahju tekitamine, põhjuslik seos võõra vara rikkumise või hävitamisega. Subjektiivsest küljest nõuab nimetatud süüteokoosseis vähemalt kaudset tahtlust koosseisu asjaolude, sh ka tagajärje suhtes.
13. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et Enn Narrusson sõitis 10.01.2017 kella 00.51 ajal aadressil Kurna tee 14, Kiili vald, Harjumaa S AS-ile kuuluva mootorsõidukiga BMW, registreerimisnumbriga xxxx, vastu puud. 3
14. Süüdistatav Enn Narrusson kinnitas kohtus, et tema oli sõiduki roolis, kui õnnetus toimus. Põhjuseks oli libe tee, lörtsine ilm. Teel oli ka lauge kurv. Enne seda on natuke järsem kurv, kus sõitis vastu üks sõiduk. Teavitas politseid ja AVIS-e töötajat, kes saatis Falck Autoabi kohale. Liiklusõnnetuse ajal oli sõidukis üksi (II kd, tl 13 pöördel-24).
15. AVIS-e, mille äriühingu nimi on OÜ Ideal, töötaja R. T. kinnitas kohtus, et BMW, numbriga xxxx, kasutaja helistas 10.01.2017 ja teavitas teda juhtunud avariist. Kliendi nime ei tea. Seejärel tema helistas koostööpartnerile Falck Autoabile ja palus kohale minna. Järgmisel hommikul teavitas kahjukäsitlejat M. H. toimunud liiklusõnnetusest (I kd, tl 218 pöördel-220).
16. Asitõendi ehk Falck Autoabile tehtud helisalvestise 29.05.2020 vaatlusprotokollist (I kd, tl 85-86) koos selle lisaks oleva helisalvestisega (II kd, tl 77), nähtub, et Rain AVIS-est helistas Falck Autoabile ja teavitas liiklusõnnetusest, mis toimus Kiili alevikus sõidukiga BMW 116, numbriga xxxx.
17. Falck Autoabi töötaja I. I. ütluste kohaselt sai ta läbi dispetšeri tööülesande 10.01.2017 Kiili valda, kus kusagil kõrvalteel oli auto libeda tõttu sõitnud vastu puud. Kohale jõudes selgus, et ninaga vastu puud oli sõitnud väiksemat sorti BMW, mille ta pukseeris United Motorsi Peetri esindusse (I kd, tl 225 pöördel-227). Tunnistaja ütlusi kinnitab Falck Autoabi saateleht (I kd, tl 88).
18. Liiklusõnnetuse toimumist kinnitavad ka Enn Narrussoni poolt AVIS-ele saadetud kahjuavalduse blankett, milles viimane selgitab, et liiklusõnnetus toimus 10.01.2017 kell 00.55 aadressil Kurna tee 14, Kiili. Enn Narrusson on lisanud ka juhtumi kirjelduse, mille kohaselt ta sõitis mööda Kurna teed Kiili keskuse suunas ja talle tuli vastu üks veoauto, kuid kuna tee oli kitsas, võttis ta teepervele, kuid sattus lumevalli ja see tõmbas ta auto teelt välja vastu puud. Teavitas juhtunust politseid (I kd, tl 94).
19. Enn Narrussoni ütlusi politsei teavitamise ja liiklusõnnetuse toimumise kohta tõendab Politsei- ja Piirivalveameti vastus kindlustusseltsile. Vastuse kohaselt saabus 10.01.2017 kell 01.05 Enn Narrussonilt teade selle kohta, et Kiili vallas, Kurna tee 14 juures toimus liiklusõnnetus ja ta sõitis libedaga mootorsõidukiga BMW, registreerimismärgiga xxxx, teelt välja (I kd, tl 84).
20. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et sõiduauto BMW, registreerimismärgiga xxxx, oli Enn Narrussonile võõras asi.
21. Kohtule on tõendina esitatud politseiandmebaasi väljatrükk 06.07.2017 (I kd, tl 62), mis tõendab, et sõiduki BMW, registreerimismärgiga xxxx, omanikuks oli S AS, vastutavaks kasutajaks OÜ Ideal ja kasutajateks Enn Narrusson ja M. N.. Auto kuuluvust tõendavad ka Maanteeameti õiend, volikiri ja taotlused sõiduki registreerimiseks (I kd, tl 65, 67, 76, 77), liisingulepingu nr 01185169L liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd, tl 71), mille kohaselt on liisinguandjaks S AS, liisinguvõtjaks Ideal OÜ, müüjaks Best Vision OÜ ja liisinguesemeks BMW116I, tehasetähis xxxx. Müügilepingu liisingulepingule nr. xxxx (I kd, tl 69) kohaselt on liisinguandjaks S AS, liisinguvõtjaks Ideal OÜ, müüjaks Best Vision OÜ ja esemeks sõiduauto BMW116I. Sõiduki BMW116I, tehasetähis xxxx, väärtuseks on koos käibemaksuga 20 000 eurot. 4
22. Teiseks objektiivse külje tunnuseks on võõra asja rikkumine või hävitamine ehk süüdistatavatele objektiivselt omistatav tegevus. Arutletavas asjas heidetakse ette Enn Narrussonile ja Marko Leimale mootorsõiduki hävitamist.
23. Enn Narrussoni sõnul oli liiklusõnnetuse tagajärjel vigastatud sõiduki esiosa, vigastused olid pigem kergemat laadi (II kd, tl 15 pöördel). Tunnistaja I. I. ütluste kohaselt oli auto esiosa tugevalt deformeerunud (I kd, tl 226).
24. Lisaks ülekuulatute poolt kohtuistungil avaldatule, milline oli sõiduk BMW, registreerimismärgiga xxxx, pärast juhtunut, tõendab sõidukil olnud vigastusi 05.08.2018 asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel (I kd, tl 235-240). Fototabelist nähtuvalt on sõiduki esiosa tugevalt deformeerunud. Kuigi sõiduki esiklaasi all on registreerimismärk xxxx, siis tegemist on sama sõidukiga, millega Enn Narrusson liiklusõnnetuses osales. Seda tõendab sõidukil olev kerenumber xxxx. Esitatud BMW registriandmetest nähtuvalt muudeti BMW registreerimismärk 09.03.2017 ja selleks sai xxxx (I kd, tl 65, 78, 79).
25. Mootorsõiduki esiosal olevad vigastused nähtuvad ka AVIS Budget Baltikum/Ideal OÜ kahjukäsitleja M. H. poolt BTA kindlustusele 10.01.2017 edastatud fotodelt (I kd, tl 184-197).
26. Puutuvalt sellesse, kas liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduk hävines, märgib kohus järgmist.
27. Prokuröri hinnangul oli sõiduk, tulenevalt vigastustest, muutunud liikumisvõimetuks, mis tähendab, et hävinenud, kuna mootorsõidukit ei olnud enam võimalik liikluses osalemiseks kasutada.
28. Kaitsja Indrek Põdra taotlusel Leedu Vabariigi õigusasutuselt saadud dokumendid tõendavad, et BMW116I, VIN xxxx, riiklik registreerimisnumber xxxx, registreeriti Leedu Vabariigis
29. veebruaril 2019 ning transpordivahend toodi Leetu Eesti Vabariigist. Sõiduk omab kehtivat kohustuslikku tehnilist ülevaatust, seetõttu saab ta osaleda liikluses (II kd, tl 150-182).
30. Seega mootorsõiduk BMW116I, tehasetähisega xxxx, mis kandis registreerimismärki xxxx, hilisemalt xxxx, osaleb liikluses. Kohus leiab, et antud juhul sõidukit ei saa lugeda hävinuks, sest asja hävitamine on selle omaduste (eelkõige füüsilise substantsi) selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil tarvitamiskõlbmatuks. Kohtule esitatud tõendite pinnalt saab järeldada, et kõnealust sõidukit kasutatakse eesmärgipäraselt. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduk kahjustusi, kuid ei muutunud kasutamiskõlbmatuks.
31. AAS „Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali 21.04.2017 otsus IA6-03848/01-17/1 (I kd, tl 277) tõendab, et vastavalt kindlustusandja otsusele hüvitatakse sõiduki BMW 116, reg. märgiga xxxx (uue reg. märgiga xxxx) omanikule 10.01.2017 tekkinud kahju. Hüvitamisele kuuluv summa 10 928,10 eurot. BTA Kindlustus ütleb eelnimetatud sõiduki suhtes sõlmitud sõidukikindlustuse kindlustuslepingu nr. xxxx üles sõiduki hävinemise tõttu. Maksekorraldusega nr 218875 on hüvitis täies ulatuses Swedbank AS-le üle kantud 24.04.2017 (I kd, tl 279). Kuna kindlustus on kogu hüvitatava summa liisinguandjale välja maksnud, siis puuduvad liisinguandjal nõuded Best Vision OÜ vastu (I kd, tl 282),
32. Asjaolu, et AAS „Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali jaoks (I kd, tl 74) ei olnud avariilist sõidukit majanduslikult mõistlik taastada, ei tähenda, et sõiduk oleks hävinenud. 5 Kohtu hinnangul ei saa samastada asja kahjustamist või hävimist liikluskindlustuse seaduse (LKindlS § 26) mõttes asja rikkumise või hävitamisega karistusseadustikus sisalduva kuriteo koosseisuga (KarS § 203).
33. Kuivõrd sõiduk osaleb Leedus liikluses, siis selle taastamine oli võimalik ehk kahjustatud detailid oli võimalik asendada või remontida, vastasel juhul oleks sõiduk müüdud varuosadeks või utiliseeritud. Kuna sõidukile tekitati siiski liiklusõnnetuse tagajärjel süüdistuses kirjeldatud vigastused, siis toimus asja rikkumine.
34. Leedu Vabariigist saabunud dokumentide tõlkimisel ei sea kohus kahtluse alla vandetõlkide poolt tehtud tõlgete õigsust, kuna tegemist on akrediteeritud spetsialistidega, kelle kutselist pädevust on hinnatud ja kohtul puudub vähemgi kahtlus nende poolt tehtud töö kvaliteedis.
35. Süüdistuse kohaselt Enn Narrusson ja Marko Leima hävitasid grupis, ehk ühiselt ja kooskõlastatult, mootorsõiduki BMW registreerimismärgiga xxxx. Kuna eelnevalt juba leidis tuvastamist, et sõiduk rikuti, mitte ei hävitatud, siis järgnevalt annab kohus hinnangu, kas süüdistatavad tegid seda koos.
36. Tegutsemine grupis, tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (Riigikohtu otsus 3-1-1-97-04 p 21).
37. Kohtupraktika kohaselt võib kooskõlastamine olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega.
38. Kohtumenetluses uuritud tõendid kinnitavad, et Marko Leimale kuulus sõiduk Audi, registreerimismärgiga xxxx (I kd, tl 83) Süüdistatav ei eita, et ta käis sama autoga 10.01.2017 Kiilis, kuna ta on seal ise elanud ja praegu elab seal tema venna pere. Ta käib neil tihti abiks, sest vend töötas sel ajal Soomes. Ennu avariid ta pealt ei näinud. Oli kusagil Tartu maanteel, kui Enn öösel helistas ja kutsus teda appi. Mingisugust kokkulepet sõiduki hävitamiseks neil ei olnud. Sündmuskohale jõudes oli Enn üksi, külmetas väljas ja ootas puksiirautot. Enn tuli tema autosse ja nad ootasid koos puksiirauto saabumist. Täpselt ei mäleta, kus ja mis kellaajal ta 10.01.2017 Audiga liikus (II kd, tl 8-13).
39. Süüdistatav Enn Narrussoni sõnul võis ta 09.01.2017 õhtul külastada Sõle tn bensiinijaama. Käis 10.01.2017 Kiilis Marko käest asju võtmas, kuna pidi järgmisel päeval Riiga sõitma. Pärast liiklusõnnetust jäi ta kohapeale ja helistas Marko Leimale. Ootas Markot umbes pool tundi. Pärast Marko saabumist ootasid koos tema autos, kuni tuli treiler ja viis BMW ära (II kd, tl 13 pöördel-16). 6
40. Tunnistaja I. I. mäletab, et kui ta sündmuskoohale jõudis, siis lisaks vastu puud sõitnud väiksemale BMW-le, seisis seal tumedat värvi Audi A
41. Ühe number oli xxxx ja teine oli xxxx (I kd, tl 226).
42. Tunnistaja R. T.i ütluste kohaselt on paigaldatud BMW-le autorendiga tegeleva äriühingu OÜ Ideal poolt GPS-seade. GPS-seadme kogutud andmed andis ta kindlustusandjale. Tunnistaja selgitas, et kohtule üle antud GPS-seadme väljavõtted on mootorsõiduki BMW, registreerimismärgiga nr xxxx, kohta kogutud andmed ning need on tema poolt süsteemist välja võetud.
43. Tunnistaja A. E. kinnitas, et töötas BTA Baltic Insurance Companys ja kindlustuse töötajad küsisid Idealist (AVIS) välja ka mootorsõiduki GPS andmed. Kindlustusandja kaudu jõudsid need GPS-seadme andmed ka kriminaalasja materjalide juurde (I kd, tl 285 pöördel-288).
44. Kohtule on esitatud BMW, reg. märgiga nr xxxx, GPS-seadme andmete väljatrükk ning selle järgi on võimalik minutilise täpsusega tuvastada BMW kiirus ja sõiduki liikumistrajektoor (I kd, tl 101-106).
45. Kohtuistungil vaadati valvekaamerate salvestisi (I kd, tl 234 CD-plaadil). Kohus leiab, et valvekaamera salvestisi tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena

§ 63lg 1 tähenduses.

1. Salvestised hankis tunnistaja A. E.i sõnul kahjutoimiku menetluse käigus Ü. K., kes käis nende salvestiste saamiseks Circle K-s kohapeal ja tankla töötajad andsid talle salvestised mälupulgale. Tunnistaja A. E. selgitas, et Ü. K. oli kindlustusandja BTA kahjukäsitleja, kellega koos käisid ka järgmisel päeval pärast liiklusõnnetuse toimumist kohapeal Kurna teel. Nemad hankisid valve- ja numbrituvastuskaamerate salvestused, Tallinna liikluskaamerate fotod ja tegid ka avariikohas pilte. Nemad tegelesid kahjujuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks ja lahendamiseks vajaliku info kogumisega. Kindlustusandja kogus kõik vajalikud materjalid kokku ning tegi siis politseisse avalduse ja andis kogutud materjalid üle mälupulgal.
2. Tunnistaja E. L., kes on PPA Põhja prefektuuri eriasjade uurija kinnitas suhtlust A. E.iga, selgitas temalt materjalide saamist, kopeerimist mälupulgalt CD-plaadile ning ka sündmuskohal käimist (II kd, tl 114-135). Tema poolt on koostatud ka 30.04.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 108-117) ja 11.05.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 138-146).
3. Tunnistaja A. D. selgitas erinevust salvestisel oleva kellaaja ja tegeliku liiklusõnnetuse toimumise aja vahel. Kaamera salvestisele tekib aeg vastavalt programmeeritud ajavööndile, aga viga on selles, et kaameras on nii suvel kui talvel üks kellaaeg. Sellest tulenevalt on salvestisel kellaaeg 01.51, kuigi liiklusõnnetus toimus kella 00.51 ajal. Tunniajane aja erinevus on põhjustatud suve- ja talveaja muutusest, mis ei ole süsteemi edasi kandunud. Samuti tuvastas A. D. kriminaalasjas kohtule tõendina üle antud videolt ka Kurna tee 14 aadressi ja kinnitas, et tema oli isikuks, kes selle video välja võttis (II kd, tl 87 pöördel-91).
4. Kuna kohtus ülekuulatud tunnistajad on veenvalt selgitanud andmete, salvestiste ja fotode saamist, kopeerimist, andmekandjatega toimingute tegemist, kellaaja erinevust, siis kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et eelpool nimetatud tõendite saamisel oleks rikutud

§-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi. Seega peab kohus kõnealuseid salvestisi, fotosid jm lubatavateks tõenditeks. 7

1. GPS-seadme andmete järgi on võimalik tuvastada BMW, registreerimismärgiga xxxx, liikumine ja ühitada seda salvestistelt nähtuga. Sõitu alustas BMW Tallinnas aadressilt Sõle
2. Koos BMW-ga alustas sealt sõitu Audi, registreerimismärgiga xxxx. Sõidukid lahkusid Sõle tänava Circle-K teenindusjaama parklast koos.
3. Kohtule esitatud erinevate fotode ja salvestistega on tõendatud (I kd, tl 234), et süüdistatavad liikusid 10.01.2017 koos kumbki oma autoga. Kuigi salvestistel ja fotodel ei ole näha sõidukite registreerimismärke, siis kere kuju järgi on võimalik eristada BMW-d ja Audit. BMW oli universaalkerega punast värvi mootorsõiduk, Audi oli musta värvi ja sedaankerega mootorsõiduk.
4. Salvestistelt nähtub, et Audi sõidab ees ja BMW tema taga. Kuna Marko Leima oli Kurnas elanud, siis tema eestvedamisel Kurnas ka ringi liiguti. GPS-andmete järgi BMW registreerimismärgiga xxxx vahepeal seisis ja liikumine toimus Marko Leima autoga. GPSseadme salvestatud andmete kohaselt jäi BMW kell 00.23 seisma ning seisis kuni kella 00.
5. Samal ajal liikus Audi mööda Kurna teed. Kiili vallas ringiliikumise eesmärgiks oli ühiselt võimalike asukohtade otsimine, mida oleks võimalik kasutada sõiduki kahjustamiseks. Seejärel sõitsid nad uuesti BMW juurde ja Enn Narrusson alustas sõitu BMW-ga.
6. Kuigi salvestistelt ei ole võimalik tuvastada sõidukite numbrimärke, siis Kurna tee numbrituvastuskaamera fotodelt nähtub, et mootorsõiduk registreerimismärgiga nr xxxx liikus 10.01.2017 Kurna teel kella 00.50.17 ajal ning sama numbrituvastuskaamera on jäädvustanud, et 10.01.2017 kella 00.50.19 möödus sellest mootorsõiduk registreerimismärgiga xxxx (II kd, tl 73-76). Seega on numbrituvastuskaamerate fotodega tõendatud, et mootorsõidukid BMW ja Audi liikusid ka Kurna teel üksteise järel.
7. GPS-seadme andmetest on tuvastatav, et BMW sõitis mööda Kurna teed ja liikus kiirusega umbes 50 km/h ja seda kuni kella 00.51-ni, kui kiirus järsult langes.
8. Kurna tee 14 salvestiselt nähtub, et 10.01.2017 kella 01.51 ajal sõidab paremalt universaalkerega mootorsõiduk, millele järgneb kohe sedaankerega mootorsõiduk. Universaalkerega mootorsõiduk sõidab takistuse otsa ning sedaankerega mootorsõiduk tuleb tema järel ning jääb vastu takistust sõitnud mootorsõiduki kõrval seisma. Arvestades eeltoodud tõendeid kogumis, leiab kohus, et tegemist on mootorsõidukitega BMW, reg. märk xxxx, mis sõitis vastu puud ja Audi, reg. märk xxxx, mis teda saatis.
9. Videosalvestistelt nähtuvalt oli nii Enn Narrussonil kui ka Marko Leimal kuriteo toimepanemisel oma roll ja nad mõlemad andsid enda panuse mootorsõiduki rikkumiseks. Kuigi Marko Leima ise BMW roolis ei olnud, siis tema panus oli oluline, ilma selleta ei oleks kuritegu selliselt toiminud ning arvestades, et Marko Leima oli ka kogu aja sündmuste juures, siis oli nii temal kui ka Enn Narrussonil kontroll sündmuste kulgemise üle. Videosalvestiselt nähtub, et Marko Leima sõitis Enn Narrussoni järel ja jäi ka kohe pärast liiklusõnnetuse toimumist Enn Narrussoni juhitud mootorsõiduki kõrval seisma. Sellest tulenevalt on tõendatud, et omavahel suheldi ka pärast liiklusõnnetust.
10. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et videosalvestistelt on üheselt tuvastatav, et süüdistatavatel oli ühine kuritegelik eesmärk ja nad kõik tegutsesid teadlikult selle saavutamiseks, täites omavahel 8 jaotatud ülesandeid, s.t igaüks täitis oma kindlat rolli, mis oli suunatud sõiduki kahjustamisele. Uuritud tõenditele tuginedes järeldab kohus, et süüdistatavad vastutavad kaastäideviijatena.
11. KarS § 203 objektiivse koosseisu üheks tunnuseks on teoga põhjuslikus seoses olev tagajärg – oluline kahju. Oluline on vähemalt 4 000 euro suurune kahju.
12. Oluline kahju on prokuröri hinnangul tuvastatav riikliku eksperdi R. P. arvamusega, mille kohaselt oli sõiduki hind enne liiklusõnnetust 16 000 eurot ja liiklusõnnetuse järgne väärtus 6000 eurot. Avarii tagajärjel vähenes mootorsõiduki väärtus 10 000 euro võrra, millest tulenevalt tekitati oluline kahju (I kd, tl 241-243).
13. Riigikohus on lahendi 1-15-6223 punktis 7.2 asunud seisukohale, et üldise nõudena peab ekspertiisi korraldamiseks esinema

§ 105lg-s 1 nimetatud alus, s.o menetleja ekspertiisimäärus.

Ekspertiisiakti koostajatele näeb seadus ette vaid üldise nõude, et tegemist peab olema eksperdiga.

§ 95

ja KES § 4 lg 1 kohaselt on ekspert isik, kes rakendab ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi. KES § 4 lg 2 täpsustab, et eksperdiks võib olla kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või menetleja määratud muu isik. Sisulise nõudena on kehtestunud, et ekspertiisi käik ja eksperdiarvamuse kujunemine peavad olema jälgitavad ja kontrollitavad, mille tagamiseks on

§ 107

lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud, et ekspertiisiaktis tuleb obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. 54.

§-95 lg 2 sätestab, et eksperti määrates eelistab menetleja kohtueksperti ja riiklikult tunnustatud eksperti, kuid eksperdiks võib määrata ka muu asjakohaste teadmistega isiku. 55.

§ 95

lg 3 kohaselt juhul, kui ekspertiis korraldatakse väljaspool ekspertiisiasutust peab menetleja selgitama, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja nõus ekspertiisi tegema. Talle selgitatakse

§-s 98 sätestatud eksperdi õigusi ja kohustusi.

1. KES § 22 sätestab, et eksperdi õigused ja kohustused tekivad muul isikul (st riiklikult tunnustatud eksperdid ja muu asjakohase teadmiste isikud ) ekspertiisimääruse alusel.
2. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtueelses menetluses niisugust määrust koostatud. Tunnistajana kohtus ütlusi andnud uurija E. L. kinnitas, et ta ei ole mootorsõiduki seisukorra kindlaks tegemiseks ühtegi hinnangut kelleltki tellinud ega ühtegi menetlustoimingut teostanud (II kd, lk 127).
3. Kohtule on esitatud eksperdi arvamus, mille on tellinud AAS „Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali esindaja.
4. Kaitsja Indrek Põder seadis kahtluse alla eksperdi R. P. erapooletuse. Kohus nõustub kaitsjaga. Internetist kättesaadava avaliku info kohaselt on R. P. riiklikult tunnustatud ekspert, kes on äriregistri andmetel OÜ Hiteh Autoteenindus (reg. number 10448931) tegevjuht ja juhatuse liige. Firma tegevusalaks on mootorsõidukite hooldus ja remont. Nähtuvalt äriühingu kodulehelt on „Baltic Insurance Company“ Eesti filiaal OÜ Hiteh Autoteenindus koostööpartneriks. Kohtu hinnangul võib ühine koostöö olla teguriks, mis mõjutab eksperti seisukoha kujundamisel, mistõttu ei pruugi R. P. oma arvamuse andmisel olla sõltumatu.
5. Eelkirjeldatud minetuste puhul on tegemist tõendi kogumise korra olulise rikkumisega kuna eksperdi arvamuse saamine ei ole

mõistes jälgitav - ekspertiis ei ole määratud menetleja 9 poolt (

§ 105) ning et uuring oleks läbi viidud erapooletu eksperdi poolt.

Kuna on rikutud

§ 95

lg 3 ls-s 1 sätestatut eksperdi sõltumatuse nõuet, siis ei ole tema poolt esitatud arvamus usaldusväärne. Seega leiab kohus, et eksperdi arvamuse näol on tegemist kõlbmatu tõendiga ja kohus jätab selle tõendite kogumist välja.

1. Seaduslikuks ja kohtukõlbulikuks eksperthinnanguks ei muuda ülalnimetatud olulise rikkumisega kogutud tõendit ka asjaolu, et tegemist on riiklikult tunnustatud eksperdiga.
2. Kohtu hinnangul ei saa käsitada eksperdi arvamust muu dokumentaalse tõendina. Riigikohus on oma lahendites nr 3-1-1-33-06, 3-1-1-52-09 sedastanud, et tõend on lubamatu siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Kolleegium tõdeb, et

§ 63

näeb ühe võimaliku tõendiliigina ette dokumendi ja seda juhul, kui see sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta, kuid kohtukolleegiumi hinnangul on olulise menetlusnormi rikkumisega kogutud ja sellega seoses ebaseaduslikuks ja kohtukõlbmatuks tõendiks tunnistatud eksperthinnangu ümberhindamiseks seaduslikuks ja kõlbuliku muuks dokumentaalseks tõendiks vastuolus tõendite hindamise ja kasutamise põhimõtetega. Menetlusnorme rikkudes kogutud ekspertarvamust kui lubamatut tõendit ei saa hinnata lubatava ja seadusliku teist liiki tõendina.

1. Seega tuleb BMW, reg. märgiga xxxx, tekitatud kahju suuruse väljaselgitamisel lähtuda muudest kriminaalasjas kogutud tõenditest.
2. Enn Narrussoni kaitsja taotlusel määras kohus liiklustehnilise ekspertiisi. EKEI ekspert on 20.10.2022 aktis nr 22E-LL0027 järeldanud, et kahju suuruse hindamine ei ole liiklusekspertiisi vormis võimalik, kuid akti uurimislikus osas on ekspert märkinud, et sõiduki BMW, reg. märgiga xxxx, turuväärtus enne ja pärast liiklusõnnetust selgub või peaks selguma konkreetse auto remondifirma poolt koostatud eelkalkulatsioonidega, millele peaks omakorda järgnema adekvaatselt võrreldava tulemusega remondikalkulatsioon (II kd, tl 101-102).
3. Kohtule ei ole esitatud ühtegi remondikalkulatsiooni ega tööde arvestust, millest nähtuks sõiduki taastusremondi maksumus. Pole ühtegi tõendit, mis näitaks, milliseid töid oleks sündmuse toimumise järel sõidukil BMW vaja teha ja mis oleks nende tööde ja materjali kalkuleeritud maksumus.
4. Ühtlasi juhib kohus tähelepanu sellele, et kahju suurus, mis on süüdistuses märgitud, ei ole autole tekitatud vigastuste või auto taastamise väärtus. Tegemist on summaga, mille ulatuses sõiduki turuväärtust langes. Eseme väärtuse määramisel lähtutakse keskmisest müügihinnast. Sõiduki turuväärtuse tuvastamisega ei ole võimalik määrata tekitatud kahju suurust.
5. Seega on tõendamata vara kahjustamisest tekkinud oluline kahju. Kuna kohus ei tuvastanud Enn Narrussoni ja Marko Leima käitumises KarS § 203 järgi ettenähtud objektiivse koosseisu tunnuseid, puudub vajadus analüüsida subjektiivse tunnuse ja süüdistatavate süü küsimust ning Enn Narrusson ja Marko Leima tuleb neile esitatud süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi õigeks mõista. 10 Kriminaalmenetluse kulud 68.

§ 181

lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid. 69.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

2. märtsil 2023 toimunud kohtuistungil esitas Enn Narrusson kaitsja Indrek Põder kohtule taotluse süüdistatava Enn Narrussoni poolt kantud õigusabikulude väljamõistmiseks.
3. Esitatud Asis Consult OÜ arvetega on tõendatud süüdistatava kohustus tasuda valitud kaitsjale tehtud töö eest. Kuivõrd õigusabikulu arvetel kajastatud õigusabi maht ja õigusabitasu suurus on leidnud kajastamist kohtule esitatud taotluses, ei ole keeruline asjas kaitsja töömahu põhjendatusele hinnangu andmine.
4. Taotluse kohaselt hõlmas õigusabi osutamine kohtueelses menetluses tehtud toiminguid, kaitseakti koostamist, osalemist kohtu eelistungil, ettevalmistust kohtuistungiks ja kohtuistungitel osalemist. Kaitsja poolt esitatud arvetel kajastatavad töömahud haakuvad toimikus sisalduvates kohtuistungi protokollides kajastatud alguse ja lõpuaegadega. Kaitsja poolt esitatud dokumentide maht on proportsioonis kulunud ajaga, milline on nähtav esitatud arvetelt.
5. Tunnitasu suuruseks on 120 eurot (koos käibemaksuga). Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, selle juurde lisatud arvetega, asub seisukohale, et antud kriminaalasjas osutatud õigusabi osutamiseks kulunud summa on mõistlik ning kuulub hüvitamisele täies mahus, vastavalt esitatud arvetele. 74.

§ 181

lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Enn Narrussoni kasuks valitud kaitsjale Indrek Põdrale makstud tasu 8050 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 9660 eurot. 75. Kooskõlas

§ 173lg 4 ja § 177 p 3 jätab kohus tõlkekulu 559,08 eurot Enn Narrussoni kanda.

2. märtsil 2023 toimunud kohtuistungil esitas Marko Leima kaitsja Ants Kuningas kohtule taotluse süüdistatava Marko Leima poolt kantud õigusabikulude väljamõistmiseks.
3. Kohtule on esitatud L.P Konsultatsioonid OÜ kuluarvestusaruanne koos arvega, millest nähtub, et Marko Leima on kohustatud tasuma õigusabi osutamise eest 7032,96 eurot. Kaitsja on osutanud õigusabi kokku 44,84 töötunni ulatuses ning ühe tunni hind on 144 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabi osutamine hõlmas kohtueelses menetluses tehtud toiminguid, konsultatsioone kliendiga, osalemist kohtu eelistungil, ettevalmistust kohtuistungiks ja kohtuistungitel osalemist. Kaitsja poolt esitatud töömahud on usutavad, arvestades kriminaalmenetluseks kulunud aega ning kaitsja poolt esitatud dokumentide maht on proportsioonis kulunud ajaga, milline on nähtav esitatud arvestuselt. 78.

§ 181

lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Marko Leima kasuks valitud kaitsjale Ants Kuningale makstud tasu 5860,80 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 7032,96 eurot. 11 79. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuluks liiklustehnilise ekspertiisi tegemise kulu 457 eurot. Nimetatud kulu jätab kohus tulenevalt

§ 181lg 1 riigi kanda.

Asitõend 80. Kriminaalasjas on asitõendiks mälupulk Kingston Data Traveler, mille kohtueelses menetluses esitas A. E..

§ 126lg 3 p 2 alusel tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist mälupulk tagastada A.

E.ile. 81. CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel.

(allkirjastatud digitaalselt) Aulike Salo kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.04.2023 kohtuotsus. 12