Obsah (4)

§ 82§ 45§ 67§ 80

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2024; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-22-2055 Haldusasi Estonian L

§ 82

lg 1 alusel, mille kohaselt riikliku järelevalve teostajal on õigus teha oma pädevuse piires täitmiseks kohustuslik ettekirjutus, sest eelnevad mõjutusvahendid ei ole vedajat seadust täitma pannud.

1. Ettekirjutuses nr 4-5/22/1053-1 on kirjeldatud eelnimetatud rikkumisi ning välja toodud kaalutlused ettekirjutuse tegemiseks ja sunniraha määramiseks. Transpordiamet leidis, et liini numbri ja nimetuse ebaõige kuvamisega annab vedaja reisijatele ebaselget, eksitavat ja tõele mittevastavat informatsiooni. Ettevõtja trahvimise asemel otsustas vastustaja kasutada kaebajat kõige vähem koormavat mõjutusvahendit ettekirjutuse näol.
2. Ühistranspordiseaduse § 40 lg 1 kohaselt on vedaja kommertsliiniveo korraldamise õigust tõendavateks dokumentideks liiniluba ja kinnitatud sõiduplaan. Liinide „267/270 KARKSI-NUIA“ ja „267/273 TALLINN“ veoks ei ole kaebajale liinilube antud ega sõiduplaani kinnitatud. Vedaja võib mitte järgida sõiduplaani juhul, kui see on raskete teeolude, teeremondi või muude vedajast sõltumatute asjaolude tõttu vajalik sõitjate või liiklejate ohutuse või pagasi säilivuse tagamiseks. Kaebajal on olnud võimalus taotleda liinilube ka jätkuvatele liinidele (sh nt liinile Tallinn-Pärnu-Karksi-Nuia või KarksiNuia-Pärnu-Tallinn), aga ta ei ole sellisel kujul kajastatava numbri ja nimetusega liine teenindada ega liiniloa taotlusi esitada soovinud.
3. Kaebaja on selgitanud, et kümme päeva kuvati bussil õiget liininumbrit (vt kaebuse lisa 6), seega on tal olemas tehnilised võimalused seaduslikult käituda. Kaebaja väited, nagu oleks õige liininumbri ja nimetuse kuvamise tõttu inimesed bussist maha jäänud, on paljasõnalised ja tõendamata. Samamoodi võib olla neid, kes on vale informatsiooni tõttu segadusse sattunud ja valinud teise reisimisviisi või bussiliini. Transpordiamet on selgitanud, et lisaks liininumbri ja nimetuse õigele kuvamisele on võimalik sõitjatel küsida lisainformatsiooni ühissõidukijuhilt, saada sõidu planeerimiseks informatsiooni peatustes infotahvlitelt ja liinide sõiduplaanid on avalikustatud riiklikus ühistranspordiregistris peatus.ee. Vedajal on palju seaduse nõuetekohase täitmise võimalusi nii ühissõidukil kui ka ühissõidukis. Transpordiamet selgitas ettekirjutuses, et vedaja on kohustatud seaduse nõudeid täitma. Vajalik on selgelt kuvada liini number ja liini nimetus, mille kohta on vedajal kas kinnitatud liiniluba koos kinnitatud sõiduplaaniga või on vedaja ise taotlenud sellise liini nimetusega liini teenindamist. Avalike teenindamise otselepingute alusel teenindatavate liinide osas on sõlmitud sõitjate veoks leping liini numbri ja liini nimetusega.
4. Kaebaja poolt liini numbri ja liini nimetuse rikkumisi on Transpordiamet (kuni 2021 Maanteeamet) tuvastanud ka varem. Kaebajale on korduvalt selgitatud kehtivaid nõudeid ja nõutud seaduse täitmist. Kaebaja süüdistused konkurentide aadressil ei ole asjakohased. Transpordiamet nõuab riikliku järelevalve käigus kõikidelt vedajatelt reisijatele õige ja selge teabe andmist vastavalt

§ 45

lõikele 3 3, et ühissõidukil oleks korrektne ja täpne informatsioon vedu teostava ettevõtte, teenindatava liini ja liini nimetuse kohta. 16. Kaebaja põhjendab seaduse mittetäitmist ajaloolistel liinidel sõitmisega: „(tegemist on liinidega, mis olid olemas juba NSVL ajal)“. Vastustaja märgib, et NSV Liidu ajal on olnud Eesti NSV-s palju erinevaid liikumisvõimalusi ja liine mida Eesti Vabariigis enam ei esine. Vedaja on kohustatud sõitjateveol lähtuma kehtiva liiniloaga või avaliku teenindamise lepinguga ette nähtud liinide kinnitatud sõiduplaanidest. Kaebaja mainib, et võitis riigihankega ajalooliste liinide nr 593 ja 267 teenindamise õiguse. Kaebaja ei ole soovinud teenindada liine 593 ja 267 kommertsalustel. Transpordiamet annab liiniveol eelistatult võimaluse kommertsalusel veoks ja väljastab liinilube vedajate taotluste alusel. Kaebaja väide, et mitme liininumbri üheaegselt murruna kuvamise näol on tegemist tavapärase praktikaga, ei vasta tõele. Kaebaja on sidunud liiniinfo õigest kuvamisest keeldumise piletimüügi süsteemi probleemidega. Vaidlusalune ettekirjutus ei hõlma piletite müüki ning vedaja poolt ühissõidukil nõuetekohaselt liini numbri ja liini nimetuse kuvamise sidumine piletite müügiga ei ole põhjendatud. Vastustaja suhtles ka piletimüügiga tegeleva ettevõttega olukorrast ülevaate ja võimalustest teada saamiseks. Vastuse kohaselt on praegune piletimüügisüsteem seadistatud reisijate huvides.

§ 67lg 3 ja 4 reguleerib sõitjale väljastatud paberpiletil oleva kohustusliku teabe.

Kaebaja poolt piletimüügiga

nõuete eiramise põhjendamine ei ole asjakohane. Kaebaja on kavandanud ühe liini saabumise ja teise liini väljumise samale kellaajale, mis tekitab segaduse piletite müümisel ja kuna vedaja teenindab mõlemat liini sama ühissõidukiga, siis piiratakse ka sõita soovijate võimalust teisele liinile siseneda. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Transpordiameti 29.08.2022 ettekirjutust nr 4-5/22/1053-1 ning taotletud selle tühistamist või siis (alternatiivselt) õigusvastasuse tuvastamist. Nimetatud ettekirjutusega kohustati Estonian Lines OÜ-d: 1) tagama sõitjateveol ühissõidukitena kasutatavatel bussidel teenindatava liini numbri ja nimetuse korrektse kuvamise; 2) täitma ettekirjutuse resolutsiooni punktis 1 toodud kohustust liiniveo lepingute ja liiniloa kehtivuse perioodil hiljemalt alates 15.09.2022 ning 3) esitama Transpordiametile teabe ettekirjutuse täitmise kohta hiljemalt 15.09.
2. Ettekirjutus sisaldas ka sunniraha hoiatust.
3. Vaidlustatud ettekirjutuses on viidatud selle andmise õigusliku alusena ühistranspordiseaduse § 16 lg 1 punktile 8, § 80 lg 4 punktile 1, § 81 lõikele 3 ja §-le 82, samuti asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 5 lõikele 1, §-le 7 ja §-le 10 ning korrakaitseseaduse § 23 lõigetele 3 ja 4 ja § 28 lõikele
5. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
6. Vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud ühistranspordiseaduse (Edaspidi ka –

) § 16 lg 1 p 8 kohaselt korraldas Transpordiamet järelevalvet bussiliikluses tema antud liiniloa nõuete täitmise üle, rahvusvahelise liiniloa, sealhulgas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi antud rahvusvahelise liiniloa nõuete täitmise üle, kui talle on sama seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel pandud ülesanne anda rahvusvahelisi liinilubasid, samuti järelevalvet kaug-, maakonna-, valla- ja linnaliini veol sõlmitud avaliku teenindamise lepingute täitmise üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest, ning järelevalvet tema sõlmitud halduslepingu täitmise üle. Vastavalt

§ 80

lg 4 punktile 1 teostas Transpordiamet järelevalvet kaugliiniloa ja maakonnaliiniloa nõuete täitmise üle, kusjuures sama seaduse § 81 lõike 3 kohaselt võis riikliku järelevalve teostaja kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-des 30-32, 45, 49, 50 ja 52 sätestatud 4 riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 82

andis riikliku järelevalve teostajale õiguse teha oma pädevuse piires täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi. Korrakaitseseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 kohaselt, millele ettekirjutuses viidatakse, on isikul kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid ning vastava kohustuse täitmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus teha järelevalve subjektile ettekirjutus ning rakendada sunniraha, mille ülemmäär on (üldjuhul) 9600 eurot. Korrakaitseseaduse § 28 lg 1 kohaselt on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) § 5 lg-s 1 tuuakse ära sunnivahendi adressaadi definitsioon, §-s 7 kirjalikule hoiatusele esitatavad nõuded ning §-s 10 sunniraha määratlus, selle igakordse rakendamise ülemmäär (vastavalt seadusele) ning viide adressaadi õigusele saada sunniraha tasumise kohta tasumist tõendav kviitung.

1. Lähtuvalt eeltoodust võib asuda seisukohale, et ettekirjutuse tegemiseks oli õiguslik alus olemas ning sellega oli üks põhilistest vaidlustatud haldusakti koostamise eelduslikest tingimustest täidetud. Tegelikult ei ole kaebaja seonduvalt õiguslikku aluse aspektidega ehk selle olemasolu või (võimaliku) puudumise osas sisulisi märkusi ka teinud. Vastustaja väitel on eiratud või siis ei ole järgitud piisavalt haldusorgani uurimispõhimõtet ning osundatud on ka võimalikele kaalutlusvigadele ning ettekirjutuse võimalikule ebaproportsionaalsusele. Seega on vaja hinnata kas haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused olid ka muus osas täidetud peale selle, et haldusakti koostamiseks oli vastustajal pädevus olemas ning see toimus ka sellekohase õigusliku aluse baasil.
2. Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakti osas nende õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud. Sisuliselt on vastustaja tuginenud ettekirjutuse tegemisel

§ 45

lõikele 3, mille kohaselt peab liiniveol kasutataval ühissõidukil olema nähtaval kohal ka liini number ja nimetus.

1. Ühistranspordiseadusest ei ole otseselt väljaloetav kui täpselt liini number ja nimetus peab olema esitatud, kuid selles osas on Transpordiamet esitanud asjakohaseid selgitusi kaebuse kohta antud 22.11.2022 kirjaliku vastuse punktis 5.
2. viitega avaliku bussiliiniveo lepingu tingimustele, mille kohaselt pidi vedaja tagama marsruudisiltide olemasolu, millel on teenindatava liini number ning liini alg- ja lõpp-peatuste nimed, sealhulgas olulisemate vahepeatuste nimed. See on kooskõlas ka ühistranspordiseaduse § 4 lõigetega 1 ja 2, mis eeldavad nõndanimetatud liikumistee esiletoomist ja peatuste olemasolu. Vaidlustatud ettekirjutus on koostatud kahe konkreetse rikkumise pinnalt, mis on fikseeritud 16.09.2021 ja 12.05.2022 menetlustoimingu protokollidega nr MTP21-1609RP-1 ja MTP221005ÜF-1 ja mille olemasolule on ettekirjutuses ka viidatud. Nendest nähtub, et liini teenindati kahe erineva liini numbriga.

§ 45lg 3 sõnastus ei eelda üheaegselt kahe liini numbri nähtavaks tegemist.

Selles väljendubki vastuolu. Vastustaja on ka muid rikkumisi esile toonud, kuid käesoleva vaidluse kontekstis on tuginetud peamiselt sellele, mis fikseeriti nimetatud protokollidega. Kaebajalt on selles osas selgitusi ka küsitud, see nähtub ka kaebuse punktist 1.

1. Samuti ilmneb sellest punktist ja haldusasja materjalist tervikuna, et protokollides fikseeritu osas ei ole vastuväiteid olnud, kuid kaebaja arvates on haldusorgani nõuetega vastavuses oleva liininumbri kajastamine (mõnikord) reisijate jaoks eksitav ning seetõttu taastati (vahepeal) liini kuvamine kahe liininumbri kombinatsioonina. Olenevalt teatava ajahetke või -perioodiga kaasnevast situatsioonist või see teatud juhtudel ka asjakohane olla, kuid see ei muuda rikkumiste fikseerimist ja nende pinnalt vastavasisulise ettekirjutuse tegemist õigusvastaseks. Tegelikult heidab vastustaja kaebajale vastavate nõuete mittetäitmist ette pikema perioodi jooksul ehk varasemalt ning ka peale käesolevas haldusasjas vaidlustatud ettekirjutuse saamist. Eelnimetatu käesoleva kaasuse lahendamise juures siiski tähenduslik ei ole, sest haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnatakse selle andmise ajahetke seisuga. Kaebaja märgib, et ettekirjutuses ei ole selgitatud kuidas liininumbri taoline 5 kajastamise reisijaid eksitab või miks konkurendid võisid samadel tingimustel sõita, kuid need küsimused või võimalikud küsimused ei ole lahendatavad käesolevas haldusasjas vaidlustatud ja kaebaja suhtes koostatud ettekirjutusele antava hinnangu raames.
2. Kokkuvõttes võib käesoleva haldusaja materjali pinnalt asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vaidlustatud ettekirjutust on piisavalt põhjendatud, see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ning sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Mis puutub kaebaja etteheidetesse seonduvalt ettekirjutuse proportsionaalsusega, siis ei saa teenindatava liini numbri ja nimetuse (edaspidisele) korrektsele kuvamisele suunatud nõudmist kuidagi ebaproportsionaalseks pidada. Sunniraha puhul on aga tegemist hoiatusega, kusjuures märgitud summa on suurusjärgu võrra väiksem seadusega võimaldatavast.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste (võimalikud) menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 6