KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-441 Haldusasi X kaebus Rae valla vastu varalise kahju hüvitamiseks Me
) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
§ 121
lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse puudumise tuvastamisel tuleb lähtuda
§-s 44 sätestatud kaebeõiguse tingimustest.
§ 44
lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaitstavate õigustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (Riigikohtu 20.12.2001 määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 22).
- Praegusel juhul nõuab kaebaja Rae vallalt varalise kahju hüvitamist seoses sellega, et Päikese tänava rekonstrueerimistööde käigus eemaldati kaebajale kuuluva Päikese tn 10 kinnistu eest (aiast väljaspool asuvalt mahasõidu alalt) väidetavalt kaebaja poolt sinna paigaldatud tänava- ja äärekivid. Kaebaja leiab, et vald oleks pidanud andma võimaluse tal endal need kivid eemaldada ning kuna käesoleval juhul kaebajale kuuluvad kivid valla korraldusel sisuliselt hävitati, tuleb nende maksumus (305 eurot) kaebajale hüvitada.
- Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Rae vallas Kopli külas asuv Päikese tänav (transpordimaa 100%) kuulub Rae vallale ning kaebaja kinnistu ette rajatud juurdepääsutee (mahasõit) asub samuti Rae vallale kuuluval transpordimaal. Vaidlust pole ka selles, et kaebajal puudus Rae valla nõusolek avalikus kasutuses oleva tee ümberehitamiseks või rekonstrueerimiseks, sh valla maale kividest juurdepääsu ehitamiseks. 8.1 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 53 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks(lg 1) ning asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis (lg 2). AÕSRS § 14 lg 1 kohaselt on 2
(3)maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, maatüki oluline osa. Sellest tulenevalt jagab õigusliku aluseta püstitatud ja maaga püsivas ühenduses olev (juurde)ehitis maatüki õiguslikku staatust. Rae vald on 13.03.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et kaebaja kinnistu juurdepääsu tehiskivid olid paigaldatud selliselt, et nende tervelt eemaldamine ei olnud võimalik. Vallale 21.12.2023 saadetud e-kirjast nähtuvatest kaebaja selgitustest ilmneb, et ta on tänavakivide paigaldamiseks teinud aluspinnase ettevalmistustöid. Nii nentis kaebaja, et tema riisiko ja vastutus oli tänavakivide aluspinna ettevalmistamine ning tööjõukulud kivide paigaldamiseks (dtl 36). Järelikult ei olnud tänava- ja äärekivid kaebaja poolt lihtsalt lahtiselt maa peale laotud, vaid olid sellega püsivalt ühendatud, mis nähtub kohtu hinnangul piisavalt selgelt ka kaebusele lisatud fotodelt (dtl 6 ja 7). Kohus nõustub eeltoodut arvestades Rae valla seisukohaga, et kaebaja poolt valla maale kividest ehitatud juurdepääsutee (maaga püsivalt ühendatud teekate) oli käsitatav vallale kuuluva kinnisasja olulise osana ja seega ei saanud tee rajamiseks kasutatud kivid kuuluda eraldiseisvalt kaebajale. Õigusliku aluseta ehitatud kividest juurdepääs muutus Rae valla omandisse kuuluva transpordimaa oluliseks osaks. Kaebajal puudub seega õigus nõuda vallalt teetööde käigus eemaldatud kivide väärtuse hüvitamist. 8.2 Eelnevat arvestades on asjakohatu ka kaebaja väide, et vald oleks pidanud võimaldama kaebajal endal tänava- ja äärekivid eemaldada, milliselt kaebaja oleks saanud kahju vältida. Esiteks, kuna kivid olid aluspinnaga püsivalt ühendatud (st polnud lahtiselt maa peale laotud), ei oleks ka kaebaja eelduslikult kive nende algses olekus kätte saanud. Teiseks, kuna kaebaja poolt õigusliku aluseta ehitatud kividest juurdepääsutee (valla maaga ühenduses olevad tänava- ja äärekivid) kuulus eelpool toodust nähtuvalt Rae vallale, ei pidanud vald ega töövõtja andma kinnistu omanikule võimalust nende eemaldamiseks. 9. Kuna kaebaja kinnistuesiselt juurdepääsuteelt teekatte eemaldamine ei saanud seega kaebaja subjektiivseid õigusi (omandiõigust) rikkuda ning kaebajal ei ole kaebeõigust nõuda tema omandisse mittekuuluvate kivide väärtuse hüvitamist, kuulub kaebus
§ 121lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
10.
§ 104
lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub
§ 121lg 2 alusel.
Kuna kohus tagastab kaebuse
§ 121lg-s 2 sätestatud alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)