1-23-1550/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-1550 Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. märtsi 2024 määrus Sandus Kleinsi (Kleins; isikukood: 38606060108) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, määruskaebus Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2024 määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Anu Pärtli poolt Sandus Kleinsile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 65,88 eurot, sealhulgas käibemaks 11,88 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sandus Kleinsilt Eesti Vabariigi kasuks välja 65,88 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
7. Tartu Maakohtu
8. mai 2023 otsusega tunnistati Sandus Kleins süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liideti sellele Tartu Maakohtu
9. juuni 2022 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa – nii mõisteti S. Kleinsile liitkaristuseks 1 aasta ja 11 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
10. jaanuar
11. S. Kleinsi vangistus lõppeb
12. detsembril
15. detsembril 2023 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid S. Kleinsi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks. Prokuratuur ja vangla toetavad tema vabastamist. Maakohtu määrus
16. Tartu Maakohtu
17. märtsi 2024 määrusega jäeti S. Kleins tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused olid kokkuvõetult sellised.
18. Täidetud on formaalsed eeldused S. Kleinsi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsena saab välja tuua selle, et S. Kleins on osalenud vangla majandustöödel. Samas pole tema senine vangistus kulgenud muretult. Tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabastamise kasuks ei räägi ka S. Kleinsi varasem elukäik: teda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Vangla hinnangul tõid kuriteo kaasa süüdimõistetu soov teenida majanduslikku kasu, puudulikud probleemilahendusoskused ning sõltuvusainete tarvitamine. K-raha andmetel on S. Kleinsil võlgu 12 010,34 eurot, vabanemisfondi on talle kogunenud 40,43 eurot. Kuigi S. Kleinsile tagatakse vabanemisjärgne töökoht, on tema toimetulekuoskused kesised. Ta ei ole kunagi koolis käinud, ei oska lugeda ega kirjutada ega räägi eesti keelt. Samuti pole ta huvitatud enesetäiendamisest. Varasema elustiili (joovastite tarvitamise ning kriminaalse suhtlusringkonnaga lävimise) jätkamisel on tõenäoline, et S. Kleinsil kaob peagi pärast vabanemist motivatsioon ja huvi tööle pühenduda. See aga tõstab kuritegude sooritamise ohtu.
19. S. Kleinsi iseloomustusest ning tema poolt kohtus avaldatust ei selgu varasemaga võrreldes ühtki uut asjaolu, mis teda kuritegudest eemal hoiaks. Pere ja alaealised lapsed olid tal olemas varemgi, kuid ei pannud teda õiguskuuleka elukorralduse nimel pingutama. Kuigi süüdimõistetu on tarvitanud tihedasti narkootikume, pole märgata, et S. Kleins saaks aru, et uimastite tarvitamine on tema jaoks probleem – pigem kuuluvad narkootikumid ja alkohol tema elustiili juurde ning seda tolereerivad ka tema lähedased. S. Kleinsi suhtlusringkonna seas leidub kriminaalkorras karistatud isikuid. Määruskaebus
20. S. Kleinsi kaitsja esitas Tartu Maakohtu
21. märtsi 2024 määruse peale kaebuse, taotledes uue otsustuse tegemist, millega vabastataks S. Kleins ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt. Kaitsja märgib, et täidetud on formaalsed eeldused S. Kleinsi vabastamiseks. S. Kleinsi vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokuratuur. Oma minevikku S. Kleins muuta ei saa. Vangla iseloomustuses on välja toodud positiivsed momendid, mille pinnalt saab järeldada, et karistuse kandmisel on S. Kleinsis toimunud pööre paranemise suunas. Süüdimõistetu tuleb katseaja tingimuste täitmisega toime. Samuti on teda valmis toetama perekond. Ringkonnakohtu seisukoht
22. Ehkki kaitsja toob välja, et vangla ja prokuratuur toetavad S. Kleinsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, pole kumbki asutustest esitanud kohtule enda seisukoha toetuseks arusaadavaid sisulisi põhjendusi. Seetõttu jätab ringkonnakohus kummagi seisukoha tähelepanuta. 2
23. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus S. Kleinsi vabastamata jättes kaalutlusviga. Sisuliselt heidab kaitsja maakohtule ette ülemäärast tuginemist S. Kleinsi minevikule, sealhulgas tema karistusandmetele – kaitsja hinnangul on maakohus alahinnanud süüdimõistetu vabastamist toetavaid asjaolusid. Taolised etteheited on kohtukolleegiumi hinnangul alusetud. Esimese astme kohus põhjendas veenvalt ja asjakohaselt, et S. Kleinsi iseloomustava teabe pinnalt on tõenäoline, et viimane jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Kuna maakohtu põhjendused on nõustumisväärsed, ei asu kohtukolleegium neid juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 üle kordama. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
26. Kinnipeetava varasemat elukäiku saab ja peabki vastavalt KarS § 76 lg-le 4 tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel muude asjaolude kõrval arvestama. Osaks kinnipeetava varasemast elukäigust on ka tema karistusandmed. Neist andmetest ilmneb, kui palju ja milliseid kuritegusid on kinnipeetav toime pannud ning milliseid riske võib tema varasema elukäigu pinnalt näha. Maakohus viitas põhjendatult sellele, et S. Kleins on sooritanud oma elu jooksul palju kuritegusid. Senised karistusmeetmed pole teda õiguskuulekale teele suunanud. Taolise järelduse saab teha ainuüksi S. Kleinsi viimaste kuritegude pinnalt. Tartu Maakohtu
27. jaanuari 2020 otsusega (kriminaalasjas nr 1-20-535) tunnistati S. Kleins süüdi süstemaatilises varguses, mille eest karistati teda nelja kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Võimaluse kanda karistust vabaduses lasi S. Kleins üsna pea käest. Tartu Maakohtu
28. märtsi 2021 otsusest selgub, et S. Kleins jätkas varastamist juba
29. aprillil 2020 – s.o kõigest mõni kuu pärast katseaja algust – , pannes järjepidevalt kuni
30. augustini 2020 toime rohkelt pisivargusi. Katseajal uute kuritegude toimepanemisega pole S. Kleins kuritarvitanud mitte üksnes kohtu usaldust, vaid näidanud sedagi, et varastamine on kujunenud tema elustiiliks.
31. S. Kleinsi vabastamise kasuks ei räägi ka tema käitumine vangistuses. Teda on korduvalt karistatud eriliigiliste distsipliinirikkumiste eest: allumatus, vanglaametniku suhtes ebatsensuurse väljendi kasutamine ja keelatud esemete omamine. Niisiis valmistab normikohane käitumine S. Kleinsile probleeme isegi vanglatingimustes, range järelevalve all.
32. Alahinnata ei saa ka S. Kleinsi probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt hakkas S. Kleins kanepit suitsetama umbes 20-aastasena ja viimastel aastatel tarvitas ta heroiini. Psühhiaatri (sissekannete) andmetel süstis S. Kleins enne vangistust igapäevaselt fentanüüli ning on süstimise teel pruukinud ka amfetamiini. Sealjuures on S. Kleins jätkanud narkootikumide manustamist isegi kriminaalhoolduse kestel (nt
33. aasta sügisel). Lähtudes sellest, et süüdimõistetu on narkootikume tarvitanuna (narkojoobes) käitunud vägivaldselt, kujutab võimalik sõltuvusainete tarvitamine tema jaoks tõsist riskitegurit. Kuigi kaitsja väidab, et S. Kleins on valmis sõltuvusainete tarvitamisest hoiduma. On aga kaheldav, kas ta seda ka tegelikult suudab – iseloomustuseski on märgitud, et taoline motivatsioon võib olla näiline. Niisuguse kartuse kasuks kõneleb seegi, et kohtuistungil eitas S. Kleins endal sõltuvuste olemasolu ning märkis, et alkohol ja narkootikumid talle probleeme ei valmista. 3
34. Ka S. Kleinsi vabanemisjärgne keskkond pole midagi sellist, mis tema retsidiivsusriski maandaks – tema ema ja vend, samuti mitmed tema suhtlusringkonda kuuluvad tuttavad on pannud toime kuritegusid. Pidades veel silmas S. Kleinsi kasinat majandamisoskust ning tasumata võlgasid, pole võimatu, et temas võib taas tärgata soov end kuritegelikul teel elatada. Ehkki kaitsja arvates on niisugune risk tööle asumisega maandatud, ei pruugi ametlikud sissetulekud S. Kleinsi harjumuspärast elustandardit rahuldada – liiati veel olukorras, kus kohtutäiturid võivad suure osa S. Kleinsi sissetulekutest võlgade katteks ära võtta.
35. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et S. Kleinsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Seetõttu ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
36. märtsi 2024 määruse muutmata ja selle peale esitatud kaebuse rahuldamata.
37. S. Kleinsi kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel taotleb kohtumäärusega tutvumise, kliendiga nõupidamise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 54 eurot, millele lisandub käibemaks 11,88 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning rahuldab selle. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu S. Kleinsilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4