Obsah (8)

§ 9§ 154§ 117§ 2101§ 127§ 2102§ 116§ 123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-2661 Haldusasi X, X, X kaebus Politse

) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks ning tähtajalise elamisloa taotluse lähedase sugulase 1 juurde oma lastele. Taotlused registreeriti ja võeti Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) menetlusse 06.04.2023 numbritega 1063269328, 1063270607 ja

2. PPA keeldus 08.09.2023 otsusega nr 15.3-3.2/682-1 X tähtajalise elamisloa pikendamisest ja lastele elamisloa andmisest. Kaebajad esitasid otsuse peale vaide.
3. PPA keeldus 28.09.2023 otsusega nr 15.3-3.2/771-1 X isikut tõendava dokumendi andmisest.
4. PPA jättis 12.10.2023 vaideotsusega nr 15.3-3.6/124 vaide rahuldamata.
5. PPA kohustas 22.11.2023 ettekirjutusega nr 1052273917 X Eestist lahkuma 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 22.12.2023 ja kohaldas X Schengeni sissesõidukeelu 1 aastaks ja 6 kuuks.
6. X, X ja X esitasid halduskohtule kaebuse PPA 08.09.2023 otsuse, 28.09.2023 otsuse, 12.10.2023 vaideotsuse ning 22.11.2023 ettekirjutuse nr 1052273917 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks pikendada kaebajate tähtajalised elamisload. KAEBAJATE SEISUKOHAD
7. PPA ei ole piisavalt kontrollinud elamisloa pikendamiseks tingimustele vastavust. X legaalne sissetulek on piisav

§ 9mõistes.

X keskmine sissetulek oli alates aprillist kuni septembrini 2023 WOLT EESTI OÜ-s 600 eurot. X sissetulek sõltus sellest kui palju ta töötas. Kaebajal oli vaba graafik ning tal oli võimalik ise reguleerida enda töökoormust, ka sissetulekuid. X ei ole kunagi väitnud, et neil oleks rahalisi probleeme.

1. X ei nõustu vastustaja järeldusega, et X tegi ülekandeid vaid elamisloa taotluse edukamaks muutmiseks. Laste ise on ka varasemalt oma perekonda toetanud. X ei teadnud, et tal tuleb kunagi tõendada fakti sissetulekute kohta, mistõttu ta ei palunud X maksta ametlikult elatist pangas ülekannetega. Kaebuse vormistamise seisuga on X kinnitanud notari juures, et hakkab regulaarselt elatist maksma ning on maksnud viie kuu jooksul keskmiselt 670 eurot kuus. Varasemalt on laste isa maksnud elamispinna eest, mida üüriti tuttavate käest. Maksmine toimus sularahas ning osa rahast oli mõeldud X.
2. X oli tõesti raskusi töökoha leidmisel kahe väikese lapse ning ebapiisava riigikeele oskuse tõttu. Samas ei elanud X sotsiaaltoetustest ning ei istunud tegevusetult. X osales aktiivselt ühiskondlikus tegevuses (oli vabatahtlik Toidupangas) ning õppis Töötukassa poolt pakutud kursustel, sh eesti keele kursustel. X on läbinud autokooli ning saanud juhiloa. X on integreerunud ühiskonda ning ei koorma sotsiaalsüsteemi. Samuti on X olnud õiguskuulekas.
3. X on alustanud õpinguid Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis. X käib eestikeelses lasteaias. Mõlematel lapsel on Eestis tekkinud sõpruskond. Lapsed tegelevad spordiga MTÜ-s Spordiklubi Sintai-S. PPA ei ole laste huvisid piisavalt kaalunud (

§ 154; lapse õiguste konventsiooni art 3, lastekaitseseaduse § 5 punkt 3 ja § 21).

Kaebajad on Eestis hästi kohanenud ning senine tegevus oli kooskõlas neile antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega.

1. Vaidlustatud ettekirjutused on õigusvastased. Rikutud on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2, HMS § 54, HMS § 56 lg 2, HMS § 56 lg 3, kuna vaidlustatud haldusaktidest ei nähtu haldusorgani kaalutlusi. PPA on teinud olulise kaalutlusvea jõudes järeldusele, et X sissetulek ei ole piisav elamisloa pikendamiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
2. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA on X tähtajalise elamisloa taotluse menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud

-i norme. Vastustaja 2 jääb oma 08.09.2023 otsuses nr 15.3-3.2/682-1, 28.09.2023 otsuses nr 15.3- 3.2/771-1 ja 12.10.2023 vaideotsuses 15.3-3.6/124 välja toodud seisukohtade juurde. 13. Vastustaja ei nõustu, et X legaalne sissetulek oli 600 eurot, mida ta teenis alates 2023.aasta aprillist kuni septembrini ning on piisav

-i mõttes. Välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise üldtingimuseks on piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis (

§ 117lg 1 p 3).

Kohtupraktika kohaselt ei näe

§ 2101ette legaalse sissetuleku tingimuse osas erandit.

Piisav legaalne sissetulek on range tingimus, mis ei võimalda kaalumist mh juhul, kui välismaalasel

mõttes legaalne sissetulek puudub. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 131 lõike 3 kohaselt oli kolmeliikmelise pere sissetuleku määr 2023. aastal 1160 eurot. Elamisloa kehtivusaja jooksul oli kaebaja legaalseks sissetulekuks

§ 9

mõttes vanemahüvitis summas 540 eurot kuus perioodil 07.2018-01.2020 ja alates 2023.aasta veebruarist töötasu WOLT EESTI OÜ-s, mis pole kordagi ületanud 800 eurot. Kaebajad ei selgita, miks on nende arvates sissetulek 600 euro suuruses piisav. Asjaolu, et vahetult enne tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitamist asus X tööle, ei väära tõsiasja, et perioodil veebruar 2020 -jaanuar 2023 puudus tal legaalne sissetulek. Seega oli X legaalne sissetulek tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul kas ebapiisav või seda polnud. 14. Asjakohatu on X väide, et ta võib vajadusel teenida rohkem töötasu. Piisav sissetulek peab olema tõendatud elamisloa taotlemise ajal ning elamisluba ei anta lootuses, et välismaalasel tekib tulevikus piisav sissetulek. Seni on kaebajad suuremas osas elatunud toimetulekutoetusest ja lapsetoetusest, mis aga ei ole legaalseks sissetulekuks

§ 9mõttes.

Paljasõnaline on väide, et laste isa X on ka varasemalt maksnud lastele elatist. Haldusmenetluses pole X väitnud, et elatise maksmine toimus sularahas ega pole esitanud ühtegi tõendit, et laste isa maksis elatist enne 2023.a augustit. Kaebusega esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt hakkas laste isa elatist igakuiselt maksma alles pärast tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise algatamise kirja kaebajale edastamist. Haldusmenetluses (toimiku lk 188) väitis X, et sotsiaaltöötaja soovitas tal nõuda laste isalt elatist, vajadusel pöörduda kohtusse. Laste isa nõustus hakkama elatist maksma 2023.aasta juulikuu lõpuks. Sellest järeldub, et tegelikkuses pole X lastele elatist maksnud. Ka laste isa kinnitus, mille kohaselt kohustub ta elatist maksma, on koostatud pärast keelduva otsuse tegemist. Asjaolu, et laste isa hakkas lastele elatist maksma vaid 2023.aastal, ei muuda valeks PPA seisukohta, et elamisloa kehtivusaja jooksul ei olnud X sissetulek piisav. Kaebusega esitatud tõenditest nähtub, et X kandis osad summad Eestisse kolmandatele isikutele. Kaebajad väidavad, et raha oli mõeldud nende perele, kuid tegelikult pole teada, mille eest oli see raha makstud (kas kaebajate toetamiseks või muul eesmärgil). 15. Vastustaja ei vaidle vastu, et X võisid olla raskused töökoha leidmisega. Samas peab välismaalane ise hoolitsema selle eest, et temal ja tema perel oleks toimetulekuks piisav sissetulek ning sellega täidetud tähtajalise elamisloa andmise tingimus. X käitumine elamisloa kehtivusaja jooksul viitab sellele, et ta suhtus sissetuleku hankimisse passiivselt. X võis ka varasemalt pöörduda laste isa poole nõudega elatist maksta. Samuti võis X saada juhiloa ja asuda tööle varem. Ei ole usutav, et X ei saanud leida endale ühtegi töökohta, mis lubaks tal pühendada aega ka laste kasvatamisele. PPA-le kättesaadavatest allikatest ega X esitatud tõenditest ei nähtu, et lapsed oleksid lasteaias käinud enne 2023.aastat, kuigi lasteaias käimise võimalus on igal lapsel alates 1,5 eluaastast. Laste käimine lasteaias kergendaks X jaoks töökoha leidmist. X sõnade järgi oli tal raske tööd leida, kuid vaidemenetluses avaldas X, et tal on olemas uus potentsiaalne töökoht. Jääb ebaselgeks, kuidas sai X nii kiiresti endale töökoha leida. Vabatahtlikuks olemine on kiiduväärne tegevus, kuid ei taga sissetulekut. Paraku alates jaanuarist 2020 kuni veebruarini 2023 elatus perekond vaid sotsiaaltoetustest ja puudus legaalne sissetulek

§ 9mõttes.

X leidis endale töökoha, hakkas laste eest elatist saama ja pani lapsed kooli ning lasteaeda alles siis, kui tal tuli taotleda elamisloa pikendamist. 16. Asjaolu, et alaealised kaebajad käivad Eestis koolis, lasteaias ja spordiklubis, ei saanud tingida X tähtajalise elamisloa pikendamist. Kui keeldutakse välismaalasele tähtajalise elamisloa andmisest, 3 keeldutakse üldjuhul elamisloa andmisest ka tema abikaasale ja alaealisele lapsele (

§ 127

). Lastele elamislubade andmine sõltub eelkõige nende vanema elamisloa kehtivusest. X on vastutav oma laste saatuse eest. Kuna ta pole täitnud tähtajalise elamisloa andmise tingimusi, ei olnud PPA-l alust tema elamisluba pikendada. Laste olemasolu ei saa olla elamisloa andmise või pikendamise peamiseks põhjuseks ega anda välismaalasele lootust, et talle antakse elamisluba või seda pikendatakse.

1. Kaebajad väidavad, et perel on normaalne rahaline olukord. Samas haldusmenetluses (toimiku lk 17) väitis X, et Toidupank aitas teda toidu ja muude asjadega laste jaoks. Seega ei olnud perekonnale tagatud toimetulek Eestis, kui nad pidid hankima eluks vajalikud asjad Toidupangast. X sai töötasu vaid
2. aasta veebruaris, enne seda elatusid kaebajad erinevatest sotsiaaltoetustest, mistõttu nad on Eesti sotsiaalsüsteemile koormavad. Arvestades asjaoluga, et X ei töötanud ning lapsed pole käinud lasteaias ja koolis enne
3. aastat, ei ole võimalik jaatada kaebajate kohanemist Eestis (

§ § 2102 lg 1 p 2). Kaebajatel ei ole erilisi sidemeid Eestiga. X senine tegevus ei ole kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega (

§ 2102lg 1 p 3), kuna ta pole täitnud tähtajalise elamisloa andmise tingimusi.

18. Rahvusvahelisest õigusest, Euroopa Liidu õigusest ega põhiseadusest ei tulene välismaalasele õigust siseneda Eesti territooriumile või siia ajutiselt elama asuda ning saada Eestis elamisluba. Riigil puudub kohustus respekteerida mittekodanike elukohariigi valikut, mistõttu välismaalasel on õigus viibimisalusele vaid juhul, kui ta täidab selleks riigi poolt kehtestatud tingimusi. Tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt täidetud (

§ 116lõige 2).

X tähtajalise elamisloa kehtivusaeg (5 aastat) on piisavalt pikk aeg, et põhjalikult hinnata, kas välismaalane täidab elamisloa andmise tingimusi. X pole toonud välja selliseid asjaolusid, mis takistasid tal elamisloa tingimuste täitmist. 19. X pole täitnud

§ 117

lg 1 p 3 ja § 2102 lg 1 p 2 ja 3 tulenevaid tähtajalise elamisloa andmise tingimusi, mistõttu keeldus PPA X tähtajalise elamisloa pikendamisest

§ 123punkti 2 alusel õiguspäraselt.

Sellest tulenevalt oli õiguspärane keelduda X tähtajalise elamisloa andmisest ja X isikut tõendava dokumendi väljastamisest.

1. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalase le ettekirjutus Eestist lahkumiseks. VSS § 74 lg 1 alusel kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Kuna alates 08.09.2023 viibivad kaebajad Eestis ebaseaduslikult, tegi PPA kaebajatele ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning kohaldas X suhtes sissesõidukeelu 1 aastat 6 kuud õiguspäraselt. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta. PPA ei ole kohaldanud vääralt HMS §-s 54 sätestatud aluseid. X hinnangul keeldus vastustaja õigusvastaselt tähtajalise elamisloa pikendamisest, kuna X oli piisav sissetulek Eestis viibimise ajal.
3. HKMS § 158 lg 2 kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega hindab kohus haldusaktide andmise seisuga, kas kaebajate puhul olid täidetud

§ 117lg 1 p-s 3 sätestatud alus.

X keelduti tähtajalise elamisloa andmisest (elamisloa pikendamisest) tulenevalt

§ 123

p-st 2, § 117 lg 1 p-st 2, kuna X puudus elamisloa kehtivuse vältel (25.08.2018-25.05.2023) piisav sissetulek. Väär on vaidlustatud haldusakti õiguslik alus § 117 lg 1 p 2, kuivõrd nimetatud sätte kohaselt peab välismaalase tegelik elukoht olema Eestis, 4 millise asjaolu rikkumist kaebajatele ette ei heideta. Samas ei too selline rikkumine kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58).

§ 123

p 2 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Nimetatud tingimused on loetletud

§ 117

lg-s 1 ning lg 2 järgi peavad need olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks. 23. Haldusakti põhjendustes on välja toodud õige alus

§ 117

lg 1 p 3, mille kohaselt tähtajalise elamisloa andmise üldtingimus piisava legaalse sissetuleku olemasolu, mis võimaldaks välismaalasel Eestis toimetuleku.

§ 9

lg 1 järgi on legaalne sissetulek käesoleva seaduse tähenduses seaduslikult teenitud töötasu, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, elatis, välisriigi makstav toetus, samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete tagatud ülalpidamine, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. X sai ajavahemikul juuli 2018 - jaanuar 2020 vanemahüvitist keskmiselt 540 eurot kuus (dtl 150151). X oli tööleping SININE LIHTNE OÜ-s ajavahemikul 01.08.2022- 15.09.2022, CHEESE OÜs 04.10.2017-30.10.2017 ning WOLT EESTI OÜ-s alates 27.01.2023 (dtl 148-149). WOLT EESTI OÜ-s oli X töötasu veebruaris 2023 271, 92 eurot ning märtsis 2023 786, 29 eurot, aprillis 2023 707.20 eurot (dtl 151). X on sõlminud üürilepingu korteri üürimiseks alates 01.12.2022 tasuga 530 eurot (dtl 152-153). 2020.a on Tallinna linn maksnud X toimetulekutoetust jaanuaris 196,10 eurot, veebruaris 152,72 eurot, märtsis 661, 51 eurot, aprillis 317,64 eurot, mais 738,13 eurot, juunis 269, 94 eurot, juulis 441, 60 eurot ning 731, 82 eurot, augustis 585, 52 eurot, septembris 701, 87 eurot, oktoobris 683, 05 eurot, novembris 736, 44 eurot, detsembris 726,84 eurot (dtl 288- 328).

1. a on Tallinna linn maksnud X toimetulekutoetust keskmiselt 920 eurot kuus (dtl 239-287). Tallinna linn on maksnud X toimetulekutoetust 20.01.2022 1158.35 eurot (dtl 191), 22.02.2022 1090,42 eurot (dtl 196), 24.03.2022 1045, 99 eurot (dtl 200), 21.04.2022 1047, 72 eurot (dtl 204), 19.05.2022 1064, 79 eurot (dtl 208), 21.06.2022 1204, 72 eurot (dtl 212), 28.07.2022 1155, 06 eurot (dtl 216), 01.09.2022 1173, 36 eurot (dtl 219), 22.09.2022 1187,15 eurot (dtl 223), 27.10.2022 1195,73 eurot (dtl 227), 24.11.2022 1221, 95 eurot (dtl 232), 22.12.2022 1328, 28 eurot (dtl 236). Samuti maksis Tallinna linn X toimetulekutoetust jaanuaris 2023 1376.36 eurot, veebruaris 2023 1369, 83 eurot, märtsis 2023 1096, 44 eurot, aprillis 2023 700, 92 eurot (dtl 169-189). Seega õige on vastustaja järeldus, et X sissetulekuks on vaadeldaval perioodil olnud Tallinna Linnavalitsuse poolt makstud toimetulekutoetus, Sotsiaalkindlustusameti makstud peretoetus, abi Toidupangalt, maksed Töötukassalt vabatahtliku töö eest ja aastast 2023 sissetulek VÕS lepingu alusel WOLT EESTI OÜga. Eelnevast nähtub, et X on saanud suurema osa ajast Eestis toimetulekutoetust, millest saab järeldada, et X puudus piisav legaalne sissetulek elamisloa omamise ajal ning kaebajad ei oleks Eestis toime tulnud ilma vastavate toetuseta. Seega on väär kaebuses toodud väide, et X ei koorma Eesti sotsiaalsüsteemi.
2. Haldusmenetluses ning kohtumenetluses tõi X välja, et laste isa X toetas rahaliselt oma perekonda, kuid ei teinud seda pangaülekannete kaudu. Need väited ei veena kohut. Juhul, kui X oleks olnud piisav sissetulek, ei oleks ta vastanud ka toimetulekutoetuse saamise tingimustele ning millest saaks järeldada, et X kuritarvitas Eestis sotsiaalsüsteemi. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on X sõlminud notariaalse lepingu 15.09.2023, mille kohaselt kohustub X X maksma elatist vähemalt 600 eurot kuus (dtl 20-21). X on kandnud X alates 01.08.2023 kuni november 2023 keskmiselt 670 eurot kuus (dtl 22). 09.01.2024 1000 eurot (dtl 467). Seega on vastavad kanded tehtud peale vaidlustatud haldusakti andmist ning ei tõenda, et ülekandeid on tehtud ka eelneva elamisloa kehtivuse ajal. Võimalikku elatise sularahas maksmist kaebajatele kolmanda isiku kaudu ei ole võimalik tagantjärgi kontrollida või tõendada (vt dtl 26).
3. Siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 53 lg 1 sätestab, et välismaalaste seaduse §-s 139 nimetatud legaalse sissetuleku määr on kahekordne sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatud toimetulekupiir iga Eestis viibitava kuu kohta olenevalt perekonna suuruses. Alates 01.06.2022 on toimetulekupiir üksi elavale 5 inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus ning 160 eurot perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikmele. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus.1 Vastustaja on välja toonud, et kaebaja sissetuleku määr
4. aastal oli 1160 eurot. X esitatud pangakonto väljavõtete järgi oli tema püsivaks legaalseks sissetulekuks
5. aastal võlaõigusliku lepinguga saadav tasu veebruaris
6. a 271,92 eurot ning märtsis 2023 a. 786,29 eurot, aprillis 2023 707.20 eurot (dtl 151) eurot. Samas tuleb tal maksta korteri üüri koos kommunaalkuludega kuni 800 eurot ning laste spordiklubi eest 120 eurot, mis tähendab, et X perel ei olnud igakuiselt toimetuleku piiriks kehtestatud legaalset sissetulekut, et üleval pidada kahte alaealist last ja ühte täiskasvanut. Ei piisa X väitest, et ta võib vajadusel teenida rohkem töötasu,

§ 117lg 1 p-s 3 sätestatud sissetulek peab olema tõendatud elamisloa taotlemise ajal.

Ka Tallinna Ringkonnakohus tõi 29.12.2023 määruses välja, et: „Ainuüksi kaebuses väidetud ligikaudu 600 eurot ei saa pidada piisavaks legaalseks sissetulekuks

§ 9, § 117 lg 1 p 3, määrus nr 7 § 53 lg 1 ja SHS § 131 lg 3 mõttes.

Üksnes kaebaja väide, et ta saab vajadusel edaspidi oma sissetulekut suurendada, ei tõenda piisavat legaalset sissetulekut. Riigi ja kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ei ole legaalsed sissetulekud

§ 9mõttes.“ (p 18).

26. Vastustaja ei vaidlustanud, et X võisid olla raskused töökoha leidmisega. Samas nõustub kohus vastustajaga, et välismaalane peab ise hoolitsema selle eest, et täidetud oleks tähtajalise elamisloa andmise tingimused, sh sissetulekute osas. X astus küll samme

§ 9

lg-s 1 sätestatud sissetulekute saamiseks, kuid eelnev ei ole piisav ning vaidlustatud haldusakti andmise seisuga ei olnud vastavad alused täidetud. X tõi kaebuses välja, et ta ei olnud Eestis elades tegevusetu ning osales aktiivselt ühiskondlikus tegevuses (oli vabatahtlik toidupangas) ning õppis töötukassa poolt pakutud kursustel, sh eesti keele kursustel. X on läbinud autokooli ning saanud juhiloa. Eelnevad asjaolud ei oma tähendust legaalse sissetuleku mõistes. Ka Toidupanga juhataja kinnituskiri X hea toimetuleku kohta (dtl 466) ei ole selline tõend, millest saab järeldada, et kaebajal oli sissetulek

§ 9lg-s 1 mõistes.

Haldusmenetluses kinnitas X, et Toidupank aitas teda toidu ja muude asjadega laste jaoks (dtl 435). Seega ei olnud perekonnale tagatud toimetulek Eestis, kui nad vajasid sotsiaaltoetust ning toiduabi. 27. Õige on ka vastustaja seisukoht, et asjas ei nähtu kaebajate erilist sidet Eestiga. Asjaolu, et alaealised kaebajad käivad koolis, lasteaias ja spordiringis, ei näita erilist seost Eestiga, kuivõrd lapsed on nende tegevustega hõivatud alla aasta (alates 2023.a). Seega keeldus PPA õiguspäraselt X taotluse rahuldamisest. X senine tegevus ei ole kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega (

§ 2102lg 1 p 3), kuna ta pole täitnud tähtajalise elamisloa andmise tingimusi.

27.

§ 127

kohaselt kui keeldutakse välismaalasele tähtajalise elamisloa andmisest, keeldutakse üldjuhul elamisloa andmisest ka tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele ja alaealisele lapsele. Õige on vastustaja seisukoht, et alaealiste kaebajate Eesti koolis, lasteaias ja spordiklubis käimine ei ole selline asjaolu, millest tulenevalt saab anda elamisloa. Lastele elamislubade andmine sõltub eelkõige nende vanema elamisloa kehtivusest. Seega keelduti õiguspäraselt X ´ile isikut tõendava dokumendi andmisest ning X´le elamisloa andmisest.

1. VSS § 2 lg 1 järgi on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Kuivõrd vaidlustatud 08.09.2023 otsus nr 15.3-3.2/682-1 on õiguspärane, puudus kaebajatel õiguslik alus Eestis viibimiseks. Välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud (VSS § 3 lg 2). PPA ei ole kaebajatele ettekirjutuse tegemisel rikkunud HMS-st tulenevaid sätteid. Kaebajad ei ole eraldiseisvalt vaidlustanud sissesõidukeeluga seonduvat, mistõttu ei hinda kohus PPA kohaldatud sissesõidukeeluga seotud asjaolusid. 1 Vt https://www.sm.ee/toimetulekutoetus (29.01.2024). 6
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7