Obsah (5)

§ 424§ 68§ 69§ 75§ 56

1-24-807 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2024.a Tallinn Kriminaalasja number 1-24-807 (23231750671) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 424

lg 2 järgi Lühimenetluses Kadi Ruus Süüdistatav Eduard Dobrolezha ik: 39603160123, xxx kodanik, xxx, töökoht: xxx, elukoht: xxx tõkend: elukohast lahkumise keeld kuni 25.10.2024, kahtlustatavana kinni peetud 12.08.2022, vabastatud samal päeval. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, 1 kehtiv väärteokaristus. Kaitsja Advokaat Margo Põbo RESOLUTSIOON 1. Eduard Dobrolezha süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Eduard Dobrolezha´le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12.08.2022, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 4.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 299 (kakssada üheksakümmend üheksa) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Eduard Dobrolezha üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning Eduard Dobrolezhale mõistetud ja ärakandmata karistust ei 1 pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustusi Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 663 7076, e-post: harjukrho.info@just.ee). 6.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada Eduard Dobrolezha´t järgima käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla LääneHarju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2 alusel panna Eduard Dobrolezha´le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. 8.

§ 75

lg 2 p 8 alusel panna Eduard Dobrolezha´le käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on ära hoida samalaadsete süütegude toimepanemist tulevikus ja tekitada süüdimõistetud arusaama alkoholi liigtarvitamise kahjulikkusest.

1. Eduard Dobrolezha suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Eduard Dobrolezha´lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot, - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 102 (sada kaks) eurot ja 48 (nelikümmend kaheksa) senti ja kohtulikul arutamisel makstud tasu 43 (nelikümmend kolm) eurot ja 84 (kaheksakümmend neli) senti, kokku määratud kaitsjale makstud tasu 146 (sada nelikümmend kuus) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, - joobe tuvastamise tasu 14 (neliteist) eurot, s.o kokku menetluskulu 1390 (tuhat kolmsada üheksakümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Eduard Dobrolezha, 124-807, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Eduard Dobrolezha´le tema poolt avaldatud e-posti aadressile. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. 2 Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
3. SÜÜDISTUSE SISU Eduard Dobrolezhat süüdistatakse selles, et tema 12.08.2022.a kella 03:31 paiku Harjumaal, Tallinnas, xxx tn, xxx tn ja xxx vahel, suunaga xxx tn suunas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles alkoholi joobeseisundis (alkoholijoove 0,91 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik lugem 0,82 mg/l) Samuti tema juhtis uuesti 28.08.2023.a kella 22:26 ajal Harjumaal, Tallinnas, xxx tn 1 maja juures suunas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 19567T järgi etanooli sisaldus veres oli 2,36 mg/g +- 0.06, st alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,3 mg/g (k=2)) Sellise käitumisega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Eduard Dobrolezha toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. Nõustus karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kaitsja asus seisukohale, et lähtudes süüdistusaktist ja toimiku materjalidest, samuti sellest, et süüdistatav tunnistab oma tegu, on süüdistus põhjaendatud. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

§ 424

lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb

§ 424

inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvus. Episood 12.08.2022 Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Eduard Dobrolezha juhtis 12.08.2022 Tallinnas xxx tänaval xxx tänava ja xxx tänava vahel suunaga xxx tänava poole mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, tõendusliku alkomeetri lugem - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,91 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,82 mg/l). Tunnistaja A E ütluste (tl 8-10) kohaselt täitis tunnistaja 12.08.2022 koos patrullpolitseinik O G teenistusülesandeid ja nad said väljakutse aadressile xxx, mille kohaselt xxx 3 registreerimismärgiga xxx hall xxx parkis xxx ette, roolist tuli välja tuikuv mees, kes oli teataja arust joobes. Vahetult enne kutse saamist sõitsid sellest sõiduautost mööda, sõiduk oli pargitud xxx peaukse ette, sõiduki mootor töötas, juhipoolne koht oli tühi ja kõrvalistuja koha peal magas meesterahvas. Kutse saabudes sõitsid tagasi ja selleks ajaks oli sõiduk juba teises kohas xxx peaukse ees ja nägi, kuidas sõiduk hakkas liikuma xxx tänava suunas. Tunnistaja andis peatumismärguande ja sõiduk peatus. Juhi kohapealt tuli välja tüsedam 3540 aastane meesterahvas. Isik oli silmnähtavalt joobes, silmad olid läikivad ja punased, reaktsioon aeglane ja käitumine ebakorrapärane. Oli tunda tugevat alkoholilõhna suust. Meesterahvas otsis dokumente ja siis ütles, et tal ei ole dokumente ega juhiluba esitada. Paariline O. G palus isikul puhuda indikaatorvahendisse, mille näit oli 0,89 mg/l. Juht tuvastati jaoskonnas kui Eduard Dobrolezha ik

1. Tõendusliku alkomeetri lõplik tulemus 0,82 km/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati Eduard Dobrolezha seisundi kindlakstegemiseks 12.08.2022 kell 02.32 indikaatorvahendit, mille näiduks oli 0,89 mg alkoholi Eduard Dobrolezha väljahingatava õhu liitri kohta (tl 11) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrüki kohaselt mõõdeti 12.08.2022 kell 03.03 kuni 03.10 Dmitri Dobrolezha väljahingatavas õhus alkoholi 0,91 mg/l, millest arvati maha laiendmääramatus 0,09 mg/l ja lõplikuks tulemiks oli 0,82 mg/l (tl 12, 13). Kogutud tõendite kohaselt oli tõendusliku alkomeetriga mõõtjaks O G (tl 12, 13), kes on läbinud tõendusliku alkomeetriga mõõtmise koolituse (tl 16) ja kes kasutas mõõtmiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 Typ MKIII Est ARAF-0018 (taatlustunnistuse nr TTRC-22/00044) (tl 15). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati Eduard Dobrolezha 12.08.2022 alates kella 02.44 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 ja p 3 alusel, kuivõrd oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ja kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl 22). Kahtlustatava Eduard Dobrolezha ütluste (tl 17-19) kohaselt tunnistab kahtlustatav oma süüd ning kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, kaitsjat ülekuulamise juurde ei soovi. Kahtlustatav selgitas, et tarvitas eelmisel päeval 10.00 paiku vanalinnas alkoholi, istus ühes baaris xx hotelli kandis. Täpset kohta ei tea kuna tuli Eestisse alles 02.08.2022 oma autoga Venemaa kaudu. On kehtiv xxx juhiluba alates
2. aastast. Baarist väljus kella 02.30 paiku, läks tuttavale kuuluva mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juurde(see tuttav magas autos), asus mootorsõidukit juhtima, sõitis poolsada meetrit ja jäi seisma. Siis tuli politsei, pandi puhuma, kõrvaldati sõiduki juhtimiselt ja toimetati tõendusliku alkomeetri juurde, millesse puhus korduvalt ja lõplik näit oli 0,82 mg/l. Oli nõus tuvastatud joobeseisundiga ja loobus vereanalüüsist. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Eduard Dobrolezha istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Eduard Dobrolezha mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt toimetati süüdistatav Ida-Harju politseijaoskonda P.Pinna 4, Tallinn, Harjumaa, kus tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt oli Eduard Dobrolezha väljahingatavas õhus alkoholi mitte vähem kui 0,82 mg/l (tl 12, 13). Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtja oli läbinud mõõtevahendi kasutamise koolituse (tl 16) ja mõõtmisel on kasutatud taadeldud mõõtevahendit (tl 15) ning mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Eduard Dobrolezha rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise 4 või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Antud juhul oli isiku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus vähemalt 0,82 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Eduard Dobrolezha rikkus liiklusseaduse §s 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Eduard Dobrolezha mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Eduard Dobrolezha oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Eduard Dobrolezha´le

§ 424

järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Eduard Dobrolezha tarvitas öösel baaris alkoholi ja seejärel baarist väljudes asus sõidukit juhtima, mis viitab sellele, et süüdistatav oli teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellele vaatamata otsustas sõidukit juhtima asuda (tl 17-19). Väidetavalt on süüdistataval juhtimisõigus, mistõttu on ta teadlik ka liiklusreeglitest ning juhile kehtivatest keeldudest. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et Eduard Dobrolezha käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Episood 28.08.2023 Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Eduard Dobrolezha juhtis 28.08.2023 xxx juures Tallinnas mootorsõidukit xxx reg. märgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove, etanooli sisaldus veres 2,36 mg/g +/- 0,06, lõplik mõõtetulemus 2,30 mg/g). Tunnistaja M J´a ütluste (tl 51) kohaselt oli tunnistaja 28.08.2023 graafikujärgses patrullis koos patrullpolitseinikuga G-A M ja sai kell 22.28 väljakutse aadressile Xxx 1, Tallinn, kus võimalik joobes juht sõidab autoga parklas, rehvid tühjad. Jõudsid 22.32 Xxx 1 parklasse ja nägi, kuidas Xxx tänava poolses otsas xxxs müügipunkti ees sõiduk Xxx Xxx reg. nr xxx sõitis ukse ees oleva märgi pihta, mis oli suure betoonist poolmuna küljes. Sõiduki roolis oli pikka kasvu meesterahvas. Isik ei mäletanud oma nime või ei soovinud seda avaldada. Sõidukist leiti rahakott ja sealt dokument Eduard Dobrolezha ik 39603160123 nimele, küsitud isikult kas see on tema nimi ja vastas jaa. Küsiti sünniaega, mis samuti kattus. Isik ei olnud nõus puhuma indikaatorvahendisse, kuid oli nähtavalt joobes. Vesteldes oli tunda alkoholilõhna ja isik tuikus tugevalt. Tuli appi teine patrull, kellele oli nõus puhuma ning puhus 1,18 mg/l. Teine patrull toimetas puhutama. Tunnistaja G-A M ütluste (tl 52) kohaselt oli tunnistaja 28.08.2023 patrullteenistuses koos patrullpolitseinikuga M J. Kell 22.26 said väljakutse aadressile Xxx 1 Tallinn, kus parklas sõidab katkiste rehvidega sõiduk, mille juht võib joobes olla. Kohale jõudes kell 22.32 nägi kuidas sõiduauto Xxx Xxx reg.nr xxx sõitis parklas vastu betoonist kivi, kivi otsas oli veel post. Juhi kohal oli suuremat kasvu meesterahvas. Sõidukist leitud rahakott ning dokument. Dokument kuulub Eduard Dobrolezha nimele ik

1. Sõidukit juhtinud mees oma 5 andmeid ei avaldanud, kuid dokumendifoto on sarnane isikuga, kes oli roolis. Juhi esmajoove indikaatorvahendiga oli 1,18 mg/l. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 53-54) nähtuvalt vaadeldi 28.08.2023 kell 23.30 sündmuskohta aadressil Xxx 1, Tallinn kaubanduskeskuse xxx parklas. Vaatlust teostati parkla Xxx tänava poolses osas ning vaadeldi sündmuskohal olevaid vigastatud sõidukit ja selle ees olevat betoonpoolkera. Vigastatud sõidukiks on Xxx Xxx reg. märk xxx. Sõiduki vaatlusprotokollist (tl 55) nähtuvalt vaadeldi 28.08.2023 kell 23.30 sõiduautot Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx ning vaatlusega tuvastati, et sõidukil on kahjustatud esiosa, parempoolne esiratas, vaskpoolsed esi- ja tagarattad. Autosalongis parempoolsel istmel on kaks õllepudelit 0,355 l, avatud 0,5 l viinapudel Medoff, istme ees põrandal tühi GIN purk ja käigukangi juures avatud GIN purk. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 60-64) nähtuvalt vaadeldi Xxx 1, Tallinn xxx turvakaamera salvestist mootorsõidukist Xxx Xxx 28.08.2023 ajavahemikul kell 22.26 kuni 22.
2. Salvestiselt on näha, kuidas sõiduk sõidab Rimi parklas, keerab paremale Xxx tänavale ja sõidab sõiduradade vahel, ning uuesti keerab xxx parklasse, sõites xxx müügipunkti tagant läbi ja keerab müügipunkti ette, kus peatub ja juht teeb juhiukse lahti. Sõiduk seisab mõnda aega ja ajal, mil sõidukile läheneb politseibuss, hakkab sõiduk liikuma ja sõidab otsa betoonist poolkerale ning jääb uuesti seisma. Sõiduki juurde jõudnud politseibussist tulevad välja politseiametnikud ja sõiduki juht peetakse kinni. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 56) nähtuvalt kasutati 28.08.2023 kell 22.54 J. xxx juures Eduard Dobrolezha seisundi kindlakstegemiseks indikaatorvahendit, mille näit oli 1,18 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. EKEI uuringuakti nr 1956T (tl 58) kohaselt tuvastati Eduard Dobrolezhalt võetud vereproovis etanooli sisaldus 2,36 +/- 0,06 mg/g, s.t etanoolisisaldus oli mitte vähem kui 2,3 mg/g. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 71) nähtuvalt kõrvaldati Eduard Dobrolezha 28.08.2023 kell 22.32 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Kahtlustatava Eduard Dobrolezha ütluste (tl 66-68) kohaselt tunnistab kahtlustatav oma süüd ning kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Oma ütlustes selgitas kahtlustatav, et 28.08.2023 kella 18.00 paiku oli Xxx linnaosas ühes pargis ja tarvitas alkoholi, jõi ära 2 liitrit õlut ja umbes 0,5 liitrit konjakit paari tunni jooksul. Öösel läks ilm külmemaks, helistas sõbrale, et ta tuleks järgi. Ootas sõpra 1 tunni, kuid sõber ei tulnud. Siis otsustas ise sõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx ümber parkida videovalvega parklasse, kuna kartis et sõidukiga võib midagi juhtuda Istus sõiduki rooli ja oli vaja sõita 900 meetrit Xxx 1 suunas. Sõitis parklasse, mis edasi juhtus, eriti ei mäleta. Liiklusõnnetuse asjaolusid ei mäleta, ei mäleta et oleks kahjustanud liiklusmärki. Lasti puhuda indikaatorvahendisse, mis näitas joovet, tõenduslikku alkomeetrisse puhuda ei suutnud. Viidi ekspertiisi, kus võeti analüüsiks vereproov ja pärast viis patrull koju. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Eduard Dobrolezha istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Eduard Dobrolezha mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt toimetati süüdistatav PERHi, kus võeti vereproov ning EKEI uuringu nr 1956T kohaselt tuvastati Eduard Dobrolezha veres etanoolisisaldus 2,36 +/- 0,06 mg/g (tl 58). Eduard Dobrolezha rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes 6 funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või rohkem. Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 2,30 mg/l, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Eduard Dobrolezha rikkus liiklusseaduse §s 69 lg 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Eduard Dobrolezha mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Eduard Dobrolezha oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et süüdistatav on

§ 424lg 1 tunnustega süüteod toime pannud 12.08.2022 ja 28.08.2023.

Seega kuna süüdistatavat ei ole kummagi teo eest karistatud, on tegemist süüteo faktilise korduvusega, mis on tuvastatud ühes menetluses. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav, olles toime pannud 12.08.2022

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo, pani 28.08.2023 samasuguse kuriteotunnusega uut kuritegu toime pannes toime juba

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Eduard Dobrolezha´le

§ 424

lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Eduard Dobrolezha oli teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuivõrd väidetavalt kutsus sõbra endale järgi. Kuna aga sõber ei tulnud, otsustas ise sõidukit juhtima asuda. Kuna süüdistatava suhtes alustati juba aasta varem kriminaalmenetlust sõiduki joobeseisundis juhtimise tõttu ja kriminaalmenetlus lõpetati ning talle pandi kohustused, mille täitmise eelduseks oli see, et menetlust ei uuendata ja teda ei karistata, siis oli ta teadlik ka teo keelatusest ja karistatavusest. Sellele teadmisele vaatamata otsustas süüdistatav taas sõidukit juhtima asuda. Sellest järeldab kohus, et Eduard Dobrolezha käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Seega on tõendamist leidnud, et Eduard Dobrolezha pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 424

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni nelja-aastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus, millest vähemalt osa peab olema täitmisele pööratud. Hinnates Eduard Dobrolezha süü suurust talle

§ 424

lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb mõõdetavate suuruste puhul süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati esimese episoodi puhul joove, mis oli joobe alammäärale suhteliselt lähedal, kuivõrd ületas LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud näidu alammäära 0,75 vähesel 7 määral, s.o 0,07 mg/l võrra. Seevastu teise episoodi puhul tuvastati süüdistataval joove, mis ületas LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud 1,50 mg/g juba olulisel määral. Arvestades selliseid näitusid võib asuda seisukohale, et süüdistatava süü on keskmine. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine juhile keelatud seisundis, käesoleval juhul joobeseisundis, näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Käesoleval juhul on aga süüdistatav sellise teo toime pannud korduvalt, olles teise süüteo toimepanemise ajal üheselt teadlik sellest, et eelmise süüteo toimepanemise järgselt alustati kriminaalmenetlus ning see teadmine ei takistanud teda toime panemast järgmist samalaadset süütegu. Seega tuleb süüdistatava süüd

§ 424lg 2 tähenduses hinnata keskmiseks.

Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 93) nähtub, et süüdistataval on üks kehtiv väärteokaristus teiseliigilise süüteo toimepanemise eest ning määratud rahatrahv on tasutud. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistusakti kohaselt raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning ka kohus ei ole neid tuvastanud. Kergendava asjaoluna on arvestatav, et süüdistatav on avaldanud kahetsust toime pandud tegude osas kohtueelsel menetlusel, millega kohus ka arvestab. Selline kergendava asjaolu esinemine peaks mõjutama karistust kergendamise suunas, s.o olema aluseks karistuse mõistmisele alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas vaatamata esimese kuriteoepisoodi puhul avaldatud kahetsusele ei takistanud see kahetsus süüdistatavat toime panemast uut samalaadset süütegu. Seejuures on teise episoodi puhul videosalvestiselt (tl 65) tuvastatav, et süüdistatav ei tule sõiduki juhtimisega toime, parklas sõites takistab vastutulijat, kuivõrd ei suuda püsida oma sõidurajal ning parklast väljas sõites ei suuda samuti oma sõidurajal püsida ning parempöörde parklasse tagasi teeb viimasel hetkel. Parklasse tagasi jõudes aga pärast mõningat peatust sõidab otsa betoonist poolkerale. Sõiduki fotodest (tl 65) nähtub, et sõiduki esipõlle alumise serva küljes ripub rohi ja kolm rehvi on purunenud. Sellised sõiduki vigastused näitavad, et süüdistatav on enne parklasse jõudmist teelt välja sõitnud ja sõiduki ära lõhkunud, kuid see ei ole takistanud tal purunenud rehvidega edasi sõitmast. Seega kujutas süüdistatav endast olulist liiklusohtu, kuivõrd tema sõitmine ei piirdunud ainult parklas ringi sõitmisega ja betoonist poolkera rammimisega. Kohtu arvates suurendab selline asjaolu süüdistatava süüd, kuivõrd süüdistatav tekitas ka varalise kahju sõiduki omanikule, mistõttu ei saa kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsus sellise asjaolu kõrval keskmist süüd oluliselt mõjutada ning kohus leiab, et süüdistatavale ei saa mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras. Küll peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla keskmise määra. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse mõistmisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet.

§ 424

lg 2 näeb karistuse ette juhul, kui tegemist on korduva samalaadse õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba

§ 424lg 2 sätestatud rangemas sanktsioonis.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava keskmine süü, avaldatud kahetsus ning süüteo tehiolud ja saabunud tagajärg annavad ka üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks aluse mõista süüdistatavale karistuse mõningal määral alla keskmise määra.

§ 424

lg 4 p 1 kohaselt ei ole

§ 424

lg 2 puhul karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmine lubatud, seega peab mõistetav vangistus olema määratud ära kandmisele vähemalt osaliselt. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 93) nähtub, et 8 süüdistataval on üks kehtiv väärteokaristus, mis on määratud teiseliigilise süüteo toimepanemise eest. Kriminaalhooldaja on teinud kohtueelses ettekandes (tl 86) ettepaneku karistada isikut vangistusega, mis asendada

§ 69

alusel üldkasuliku töö sooritamisega, milleks on ka isik ise kirjaliku nõusoleku andnud (tl 87). Samuti tegi kriminaalhooldaja ettepaneku panna kohustus

§ 75

lg 2 p 2 järgi mitte tarvitada alkoholi, mis võib aidata alkoholi tarvitamisest loobuda, võimalike seadusrikkumiste toimepanemist vähendada. Süüdistatav avaldas kohtuistungil soovi teha üldkasulikku tööd. Kohus asub seisukohale, et peab võimalikuks mõistetava karistuse asendada üldkasuliku tööga ja allutada süüdistatav kriminaalhooldusele, sundimaks süüdistatavat oma ellusuhtumist ja harjumusi muutma. Kui süüdistatav üldkasuliku töö tegemise või kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega hakkama ei saa, siis tuleb süüdistatavale mõistetav karistus täitmisele pöörata ning selle eest peab hoolitsema juba käitumiskontrolli korraldav kriminaalhooldaja. Prokurör leidis, et kuna esimeses episoodis oli kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetatud ja süüdistatav täitis kaks kohustust, kuid ülejäänud kohustuste täitmata jätmise tõttu menetlus uuendati, siis tuleks KrMS § 202 lg 6 põhimõttest tulenevalt isiku poolt täidetud kohustuse osa karistuse mõistmisel arvestada. Prokurör leidis, et kuigi analüüsi tegemise kohta ei ole karistuse hulka arvestamise põhimõtteid sisustatud, siis tuleks arvestada need kaheks vangistuse päevaks, mis arvata kantud karistuse hulka. Kohus taolise KrMS § 202 lg 6 viimase lause tõlgendamisega ei nõustu. Kohtu arvates on asendamise ja karistuse hulka arvamise põhimõtted sisustatud

§des 68 kuni 72 ning tegemist on konkreetsete ja ümberarvestatavate mõjutusvahendite ja väärtustega. Ka KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustustest on vaid osa mõõdetavad ja asendatavad juhuks, kui tuleb kohaldada sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, kuid kõiki täidetud kohustusi ei ole võimalik karistuse mõistmisel arvestada. Eelkõige saab KrMS § 202 lg 6 viimase lause mõttes arvestada selliseid kohustusi, mis piiravad kas isiku vabadust või on rahalise väärtusega või on need samas seadustikus sätestatud korras või vahekorras võrreldavad või asendatavad. Seetõttu jätab kohus laboratoorsete analüüside tegemise kui täidetud kohustuse karistuse mõistmisel arvestamata. Seejuures on täidetud kohustuste puhul tegemist selliste kohustustega, mis olid suunatud süüdistatava sundimisele alkoholi tarvitamise vähendamisele ja süüdistatava tervise parandamisele. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, s.t lisakaristuse kohaldamine on kohustuslik. Samas on lisakaristusena mingi õiguse äravõtmist võimalik kohaldada juhul, kui isikul selline õigus olemas on. Seega peab

§ 424

lg 4 p 2 sätestatud juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks kriminaalmenetluses tuvastama süüdistataval ka juhtimisõiguse olemasolu, et seda saaks ära võtta. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamisel 12.08.2022 selgitanud, et tal on kehtiv Ukraina juhiluba alates aastast 2018 (tl 17-18). Kriminaalasjas oleva õiendi (tl 24) kohaselt süüdistatava juhtimisõiguse olemasolu kohta andmeid ei leidu. Seejuures ei ole süüdistatavalt 25.10.2023 kahtlustatavana teises episoodis ülekuulamisel enam küsitudki kas tal juhtimisõigust on ja kriminaaltoimikus ei ole peale süüdistatava ühel korral väidetu kogutud mitte mingisuguseid andmeid temal juhtimisõiguse olemasolu kohta. Kohus ei saa lisakaristuse kohaldamisel lähtuda konkreetse õiguse olemasolu tõendamisel sellest, et süüdistatav on kohtueelsel menetlusel väitnud juhtimisõiguse olemasolu. Tegelikkuses ei ole sellise õiguse olemasolu kriminaalmenetluses tõendatud ja kohus ei saa ära võtta õigust, mille olemasolu kohta tõendeid ei ole kogutud. Juhtimisõigus on selline õigus, mis omistatakse isikule pärast teatud protseduuride läbimist ja selle õiguse väljastab isikule konkreetne asutus, s.t isik ei saa ise seda õigust endale omistada. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatavale on juhtimisõigus omistatud ja temale on vastava kategooria juhtimisõigust 9 tõendav juhiluba väljastatud, ei ole süüdistataval juhtimisõiguse olemasolu tõendatud ja kohus ei saa süüdistatava suhtes lisakaristust kohaldada ja juhtimisõigust karistusena ära võtta.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses ning joobe tuvastamise kulu. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist ning kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid kohtueelse menetluse lõpuleviimisel on kaitsja osavõtt kohustuslik kui süüdistatav ei ole kaitsjast loobunud, siis on süüdistatavale kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel vastavalt süüdistatava soovile. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja vajalik, mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Joobeseisundi tuvastamiseks tehtud uuring oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o isikul tuvastati joove, s.o süüteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemus toetab süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Teatisest keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub küll seda, et süüdistatava tulude kohta ajavahemikul 2021 kuni 2022 andmed puuduvad, kuid töötamise registri (tl 91-92) kannetest saab järeldada, et süüdistataval on alates
2. aastast sissetulek olemas. Seega ei saa süüdistatavat pidada maksejõuetuks. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatav pani toime korduvad samalaadsed kuriteod. Süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava tagasihoidlikust sissetulekust lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg 10 saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. SALVESTISED Kriminaaltoimikus on ümbrikus (tl 65) DVD-R plaat, millele on salvestatud Xxx 1, Tallinnas turvakaamera videosalvestis sõiduki liikumise kohta ja fotod samas parklas vastu betoonpoolkera sõitnud sõidukist. Kuivõrd salvestist on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (60-64) ja fotosid sõiduki vaatlusprotokollis (tl 55) ning salvestise ja fotode puhul on tegemist menetlustoimingu protokollide lisadega, mis kuuluvad protokollide juurde, siis ei hakka kohus teabekandja osas kohtuotsuse resolutsioonis eraldi seisukohta võtma. Tegemist ei ole asitõendite või kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega, mille osas peaks kohus võtma KrMS § 306 lg 1 p 13 alusel vastu otsustuse. Kuna teabekandja puhul on tegemist protokollide juurde kuuluva lisaga, jäetakse teabesalvestis säilitamiseks kriminaaltoimikusse ja kohus teabekandja osas eraldi otsustust vastu ei võta. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11