← Eesti

2-23-126971/18

Obsah (6)§ 113§ 101§ 100§ 271§ 82§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06.03.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-126971 Tsiviilasi, hind Citybee Eesti OÜ hagi I. B.

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, kuid vastust ei allkirjastanud. Kostja ei ole nõus trahviga, kuna pole midagi teinud. Konto on teinud keegi teine inimene, kelle politsei pidas kinni, politseil on tema andmed. Kostja ei ole võtnud autot, pole sellega sõitnud. 3

(7)Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse vaidlusega (TsMS § 405, kuna nii hagi kui vastuhagi hind oli nende esitamise ajal alla 2000 euro ja 01.01.22 kehtiva redaktsiooni järgi alla 3500 €), siis on otsus lihtsustatud vormis TsMS § 444 lg 2 järgi. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist, kahju hüvitamist

§ 101

lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1, Kohutuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine

§ 100järgi.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

§ 101

lg 1 p 1, 6, 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

§ 271

järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lg 7 1. lause sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 113lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult lepingus kokkulepitud viivist ning (Ts

MS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

§ 113

lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on tõendanud kohtule esitatud isiku tuvastamise andmetega (hagiavalduse lisa 2, dtl 6465, fotod), et kostja on esitanud 1) end isiku tuvastamiseks ja 2) oma juhiloa, mis on kehtiv 06.03.2021-05.03.

  1. Hageja on tõendanud esitatud tellimuskirja/broneeringu kinnitusega #1085979, et kostja on soovinud kasutada sõidukit VW Golf XXXXXX (hagi lisa 3, dtl 66) perioodiks 16.11.2022-19.11.
  2. Seega on tõendatud hageja väide, et kostja sõlmis hagejaga lepingu sõiduki kasutamiseks 16.11.2022-19.11.2022 ning viidatatud tellimuskirja kohaselt oli tasu asja kasutamise eest 30,94 €. Kostja vaidles vastu trahvinõudele, kuid ei vaidlustanud asjaolu, et ta kasutas sõidukit 16.11.2022-19.11.2022 ja et ta oleks selle eest tasunud hagejale 30,94 €. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta sõlmis kostjaga

§ 271

järgi sõiduki VW Golf XXXXXX kasutamiseks üürilepingu 16.11.2022-19.11.2022, mille eest pidi kostja maksma hagejale tasu 30,94 €. Hageja on esitanud kostjale arve nr 400630 30,94 € tasumiseks 4

(7)25.11.2022 (dtl 67). Kuna kostja ei ole märgitud tasu hagejale maksnud, on kostja rikkunud

271 tulenevat asja kasutamise tasu maksmise kohustust

§ 100mõttes.

Tasunõue muutus vastavalt esitatud arvele nr 400630 20.11.22 (dtl 67, hagi lisa 4) sissenõutavaks 25.11.2022

§ 82lg 1, 7 1.

lause järgi. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist

§ 101lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 271 järgi.

Kuna kostja pole väitnud, et tasu on makstud, siis on ta tasu maksmise kohustuse rikkumises ja viivituses ning hagejal on õigus nõuda

101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 271, § 113 lg 1 järgi kostjalt tasu maksmist 30,94 € ning viivist. Hageja on tõendanud kohtule esitatud lepinguga, et vastavalt tingimuste p-le 18.9 on viivis võlalt päevas 0,05% (dtl 59). Kuna kostja kohustus maksma sõiduki kasutamise eest tasu 25.11.2022, siis on viivis maksmata tasuvõlalt 30,94 € arve maksetähtpäevale järgnevast päevast ehk alates 26.11.2022 kuni hagi esitamiseni 08.11.2023 kokku 5,38 eurot. Kostjal on kohutus tasuda hagejale viivist 5,38 eurot ning alates 09.11.2023 TsMS § 367 järgi 0,05% päevas võlalt kuni selle tasumiseni. Hageja on tõendanud kohtule esitatud e-kirjadega 30.01.2023, 15.03.2023, 05.06.2023, et nõudis kostjalt auto kasutamise eest tasu ja viivist, sh ka sissneõudmiskulusid kolme e-kirjaga (hagi lisa 8, dtl 73-78). Seega on hagejal õigus nõuda pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulusid

§ 113.2 lg 2 p 1 järgi, kuid mitte 30 eurot, vaid 25 eurot.

Nimelt on hagejal võimalik nõuda

§ 113

.2 lg 2 p 1 järgi sissneõudmiskulusid kogusummas kuni 30 eurot, sh esimese kirja eest 15 eurot ja kummagi järgneva kirja eest 5 eurot. Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et ta on esitanud kostjale auto kasutamise tasu ja viivise maksmiseks 3 nõudekirja. Seega piirduvad tema sissnõudekulud 25 euroga (1. kiri 15 eurot ja järgmised kaks kirja kokku 10 eurot (5+5/). Hageja poolt kohtule esitatud hagi lisa 9-st nähtuvad meeldetuletuskirjad seoses trahvinõudega ning ei nähtu, et hageja oleks nendes kirjades nõudnud kostjalt auto kasutamise tasu 30,94 € ja vastavat viivist (dtl 79-84, eriti 14.06.23 e-kiri, dtl 83). Hageja väitis, et võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamist telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid, võlanõude avaldamisega tehtud kulusid, mis õigustaks hagejal saada sissenõudekulusid kokku 30 eurot. Kohtu hinnangul on eelviidatud toimingud sellised, mida on vajalik teha, et esitada nõudekirjad. Nimelt selleks, et võlausaldaja saaks üldse nõudekirja esitada, on vaja võlausaldajal teha just vastavad toimingud: selgitada välja võlg, kontrollida seda, kontrollida võlgniku andmed jms, teha talle kõnesid, millele järgneb võlgnikule nõudekirja(de) esitamine. Nii on hageja hagiavalduses mainitud muud toimingud hõlmatud

§ 113.2 lg 2 p 1 mainitud nõudekirjade saatmise kuludega.

Seega on hageja sissenõudmiskulude nõue (tasunõude ja sellelt arvestatud viivisenõude kirjade saatmine) osaliselt tõendatud ja põhjendatud

§ 113.2 lg 2 p 1 järgi 25 eurot.

Hageja on oma leppetrahvi nõudes tuginenud lepingu p-le 7.6, 7.6.

  1. Lepingu tingimuste puntki 7.
  2. sätestab, et juhul kui tingimusi rikub või muid ebaseaduslikke tegevusi või tegematajätmisi teeb ja/või kahju ettevõttele ja/või teistele isikutele, sealhulgas kasutajale endale põhjustab kolmas isik, kellele kasutaja lubab, annab nõusoleku, annab üle või muul viisil võimaldab või teeb võimalikuks või mistahes muul viisil loob oma aktiivse või passiivse tegevuse ja/või tegevusetusega otseselt või kaudselt, tahtlikult või hooletuse tõttu kolmandale isikule või kolmandate isikute rühmale võimaluse pääseda sõidukisse, juhtida ja/või kasutada muul viisil sõidukit, selle lisatarvikuid ja/või tema kontot või ei takista seda. Punkt 7.6.1 sätestab, et kasutaja kannab kõiki kolmandate isikute tegevusest või tegevusetusest tingitud tingimuste ja seaduste 5

(7)rikkumisest tulenevaid riske, vastutust ja kahju ja/või vastutab ettevõttele ja/või kolmandatele isikutele põhjustatud kahju eest. Hageja väidete kohaselt on kostjale esitatud pretensiooni trahvi (trahvi nr FCBEE000653) tasumiseks, mis sisaldab
  1. oktoobril 2022 auto Volkswagen T-Roc (riiklik nr. XXXXXX) juhtimist ilma juhtimisõiguseta. Juhtumi ajal oli kostja hageja väidetel auto rendilevõtja. Eelnimetatud rikkumise tagajärjel pidi kostja tasuma hagejale hinnakirja järgset trahvi 500 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud tellimiskirjast/broneeringust #1085979 (hagi lisa 3) nähtub, et kostja broneeris sõiduki VW Golf registrimärgiga XXXXXX (hagi lisa 3, dtl 66) perioodiks 16.11.2022-19.11.
  2. Seega saab järeldada, et sõiduki kasutamiseks peab kasutaja tegema tellimuskirja/broneeringu sõiduki kasutamiseks. Esitatud leppetrahvi arvest nr FCBEE000653 14.10.2022 (lisa 7, dtl 72) nähtub, et leppetrahvi arve on esitatud sõiduki, mille registrimärk on XXXXXX, kasutamise eest ilma juhtimisõiguseta. Märgitud arvest ei nähtu ei sõiduki marki ennast ega selle kasutamise aega ega andmeid selle kohta, millal ja mis ajaks siis väidetavalt poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kostja tolle sõiduki tellis/broneeris kasutamiseks. Pretensioonist kostjale (lisa 6, dtl 70) nähtub,
  3. oktoobril 2022 registreeriti juhtum sõidukiga Volkswagen T-Roc (riiklik nr. XXXXXX) ja mille käigus registreeris politsei
  4. oktoobril 2022 juhtumi sõidukiga Volkswagen T-Roc (riiklik nr. XXXXXX) ja kus politsei tabas roolist juhtimisõiguseta isiku. Pretensiooni kohaselt oli kostja vastavalt
  5. jaanuaril 2021 sõlmitud sõidukite rendi- ja teenuste osutamise lepingule auto rendilevõtja. Hagiavalduses ei ole hageja väitnud, et kostja oli sõlminud hageja lepingu 14.01.2021 (vaid on väitnud, et see oli sõlmitud hoopis 09.10.22) ning esitatud tõenditest seda ka ei nähtu. Nähtub vaid see, et kostja tellis/broneeris teise sõiduki ehk VW Golf registrimärgiga XXXXXX (dtl 66) perioodiks 16.11.2022-19.11.22, mitte sõiduki Volkswagen T-Roc, mille registrimärk on XXXXXX,
  6. oktoobriks
  7. Kohus märgib täiendavalt, et hageja esitatud tõendite järgi (dlt 64-65, juhiloa andmed) oli kostjal nimetatud ajal sõiduki juhtimisõigus. Seega asub kohus järeldusele, et tõendamata on hageja väited, et
  8. oktoobril 2022 oli kostja vastavalt hagejaga sõlmitud lepingule auto Volkswagen T-Roc (registrimärk XXXXXX) rendilevõtja ja mida 13.10.2022 juhiti juhtimisõiguseta. Nii on alusetu hageja väide, et kostja on lepingulisi kohustusi (lepingu p 7.6, 7.6.1) väidetavalt rikkunud, mistõttu ei saa hageja nõuda ka kostjalt leppetrahvi 500 eurot

§ 101lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi.

Samal põhjusel ei saa hageja nõuda ka leppetrahvi nõudelt viivist

§ 101lg 1 p 6, § 113 lg 1, Ts

MS § 367 tingimuste p -i 18.9 järgi 0,05% päevas perioodi 25.10.2022 - 08.11.2023 (hagi esitamiseni) eest 95 € ning alates 09.11.2023 võlgnetavalt leppetrahvilt viivist 0,05% päevas kuni selle tasumiseni. Eeltoodu tõttu ei saa hageja nõuda ka leppetrahvi ja selle viivise nõudega esitatutud meeldetuletuskirjadega seotud sissenõudmiskulusid

§ 113.2 lg 2 p 2 järgi 40 €.

Kuna kostja poolne kohustust rikkumine ei ole tõendatud, ei hinda kohus sisuliselt leppetrahvi sissenõudmiskulude põhjendatust ja tõendatust (hagi lisa 9, dtl 79-84) ega ka seda, kas tingimuste p 7.6, 7.6.1 nimetatud rikkumine on hõlmatud etteheidetava rikkumisega ning kas leppetrahvi esitamise nõude muud (tähtaegsus, suurus, seos rikkumisega) eeldused on täidetud. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista

§ 101lg 1 p 1 ,6, § 108 lg 1, § 271, § 113 lg 1, § 113.2 lg 2 p 1, Ts

MS § 367 järgi põhivõlga 30,94 €, viivist 5,38 €, alates 09.11.2023 viivist 0,05% päevas võlgnetavalt põhivõlalt kuni selle tasumiseni ning sissneõudmiskulusid 25 eurot. 6

(7)Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskuluks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi riigilõiv, lepingulise esindaja põhjendatud kulud ning maksekäsu kiirmenetluse muud kulud TsMS § 144 p 7, § 484.2 järgi vastavalt 20 eurot. Hageja 15.11.2023 esitatud menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 23.01.2024. Kostja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud. Hageja on märkinud, et tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel lõivu kokku 245 eurot. Esindaja kulud on nimekirja järgi 2 tunni eest (hagi koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine) kokku 358 € (ilma käibemaksuta). Lisaks on hageja märkinud, et tema kuluks on maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Hageja soovis saada kostjalt 701,32 € (arvestamata edasiulatuvat viivist), kuid kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 60,95 eurot (30,94+5,38+25, arvestamata edasiulatuvat viivist TsMS § 367 järgi). Seega kuulus hagi rahuldamisele 8,6 %. Nii jäävad TsMS § 163 lg 1 järgi hageja menetluskulud 8,6 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 91,4% ulatuses hageja kanda. Kohus ei ole võimaldanud kostjal esitada oma menetluskulude nimekirja, mistõttu ei määra kohus kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust ja määrab selle kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 1, 2, lg 2 järgi. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.